Autor: Priit Pokk • 5. detsember 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tehaseid pannakse kinni, kuid majandusele on see hea

Nii Swedbanki juht Robert Kitt (vasakul) kui ka LHV juht Erki Kilu ennustasid, et palgasurve tõttu võib nii mõnigi ettevõte järgmisel aastal uksed kinni panna, mis poleks ilmtingimata halb tendents.
Foto: Andres Haabu
Jätkuv palgasurve sunnib tagant majanduse ümberprofileerimist, samas võib kahandada majanduse potentsiaali. Sedasi ennustasid eile toimunud panganduse aastat kokkuvõtval ümarlaual pangandusjuhid tuleva aasta perspektiivi.

Pangandusliidu juhatuse esimees ja LHV juht Erki Kilu märkis, et järgnev aasta võib kaasa tuua ka muu hulgas ettevõtete kokkutõmbamisi, kuna ei suudeta kaasas käia palkade kasvuga. See tähendaks omakorda raskusi üksikisikute tasandil, kuid pigem lühiajaliselt, kuna töökäsi on jätkuvalt vaja. "Võib-olla on isegi hea, kui tänu palgasurvele peavad mõned ettevõtted oma uksed kinni panema, sest inimestel on praegu oluliselt parem uus töö leida," lausus ta.

Sarnasel toonil kõneles Swedbanki juht Robert Kitt, kes tõi sellekohaselt näite 2016. aastal sulgenud PKC tehase kohta, millesarnaseid juhtumeid võib oodata veel ja veel. Siis sulges autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav firma PKC tootmise Keilas, koondas rohkem kui 600 töötajat ning viis tootmise Leetu ja Venemaale. "Ärgem olgem üllatunud, kui näeme veel pealkirju, kuidas üks või teine tehas paneb oma tootmise siin kokku ja kolib naaberriiki või väljaspoole euroala, kus tootmine on odavam."

SEB juhatuse esimees Allan Parik märkis samas, et me pole allhankeriigist edasiminekuks piisavalt ettevalmistunud. "Praegu on ainuke võimalus kiirendada investeeringuid automatiseerimisse ning digitaliseerimisse ning liikuda väärtusahelas üha ülespoole. Vastasel juhul peavad mitu ettevõtet oma äri koomale tõmbama või üldse turult lahkuma," sõnas ka Parik.

Samas märkis Parik, et viimase aasta jooksul on märgata tendentsi, et ettevõtted investeerivad üha rohkem. "Nüüd on küsimus, et kas pole selleks liiga hilja? Loodame et pole."

Nii Parik kui ka Kitt rõhutasid, et kui investeeringute tase on üldiselt hea, siis oluliselt suurem rõhk peaks minema teadus- ja arendustegevusse. "Meil ei ole väga teadmusterohke majandus," nentis Kitt.

Loe pikemalt Äripäevast.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077