Reinsalu: alkoholiaktsiisi seaduse kahju kõige suurem

Justiitsminister Urmas Reinsalu.
Justiitsminister Urmas Reinsalu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tõi täna riigikogu ees esinedes näiteks alkoholiaktsiisi muudatused, kui tal paluti nimetada seaduseelnõu, mis on kõige rohkem kahju teinud.

Reinsalu andis täna riigikogule ülevaate õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta aastatel 2011–2018.

Pärast ettekannet palus septembris Keskerakonnast EKREsse üle läinud riigikogu liige Peeter Ernits tal nimetada kõige markantsema eelnõu, millel väljatöötamiskavatsust ei ole ja järelhindamist ka ei ole, mis on kõige rohkem kahju teinud.

Reinsalu vastas: „Ma arvan, et kui rääkida kahjust või tegelikult mõjust meie inimeste tarbimiskäitumisele ja maksupoliitikale, siis ma arvan, kindlasti need on alkoholiaktsiisi muudatused. Siin ei ole põhjust seda eitada.“

Seadused saabuvad väljatöötamiskavatsuseta

Reinsalu tõi oma ettekandes välja probleemi, et seaduseelnõude väljatöötamiskavatsuste koguhulk on kahel viimasel aastal vähenenud, niisamuti on kahanenud nende osakaal võrrelduna samal ajal esitatud eelnõudega. „Selle aasta detsembri alguse seisuga on justiitsministeeriumile esitatud kooskõlastamiseks natuke üle 100 seaduseelnõu, väljatöötamiskavatsusi on aga napilt üle 20,“ tõi ta välja arvud.

„Väljatöötamiskavatsuste eesmärk, lubage mul rõhutada, on korraldada avalik arutelu ja analüüsida probleemi kõiki lahendusviise ning, mis oluline, küsida, kas probleemi saaks lahendada ka seadust muutmata,“ rääkis Reinsalu.

Tema sõnul torkab väljatöötamiskavatsuste koostamata jätmise põhjuste seas silma üha suurenev kiireloomuliste eelnõude arv. „Mõtlemapanev on, et 2017. aastal oli ligi neljandik kõikidest justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud seaduseelnõudest kiireloomulised ehk neile ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. Kõik need kiireloomulised eelnõud ei jõudnudki vastuvõtmiseni. Tagantjärele on põhjust küsida, kas kõigi nende eelnõude menetlemine kiireloomulisena oli põhjendatud, kuivõrd enamikul neist olid märkimisväärsed mõjud. Seejuures pidas justiitsministeerium ainult kuue eelnõu mõjuanalüüsi piisavaks. Ülejäänute puhul tuli seda täiendada või tulnuks see lausa uuesti esitada,“ rääkis Reinsalu, lisades, et kõigist kiireloomulistest eelnõudest ainult kolmele kavandati eelnõu koostamise käigus jõustumisjärgne järelhindamine.

Kiireloomulisus pole kuhugi kadunud

„Selline kiireloomuliste eelnõude hulk eelmisel aastal oli kahtlemata põhjustatud valitsuse vahetumisest. Kuid julgen ennustada, et seni, kuni õigusloome menetluse süsteem riigis ei muutu, jääb see tendents kestma, sõltumata sellest, millised parteid on valitsuses, moodustavad koalitsiooni. Ning on jätkunud ka tänavu see suundumus, et kiireloomulisi eelnõusid kooskõlastamisele esitatutena on ligi viiendik.“

Ettekande lõpus rõhutas Reinsalu sellest eelnõust kümmet olulisemat punkti, mis justiitsministri hinnangul moodustavad uute õigusloome poliitika põhialuste tuumiku:

1. Kui sekkumise nõue ei tulene põhiseadusest, sekkub riik nii vähesel määral kui võimalik.

2. Riigikogu võtab vastu üksnes sellise seaduse, mis vastab hea õigusloome põhimõtetele.

3. Hea õigusloome põhimõtteid tuleb rakendada ka valitsuse esimese saja päeva jooksul. Koalitsioonilepingus sisalduv viide mis tahes eelnõule ei ole aluseks selle eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena.

4. Õigusloomes tuleb arvestada, et riigi pidamine peab olema paindlik, tõhus ja kokkuhoidlik.

5. Sihiks seatakse, et aastaks 2030 väheneb õigusloome maht tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata uusi seadusi kergekäeliselt. Õigusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abinõu, enne mida kaalutakse teisi võimalusi. Hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest lahenduste väljapakkumisel.

6. Õiguskord aitab tagada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisust ning riik pakub selleks uuenduslikke lahendusi.

7. Riigikogu ei võta menetlusse eelnõu, mille kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ja mille seletuskirjas ei ole seda avaliku huviga põhjendatud.

8. Seaduse rakendamisega kaasneda võivat mõju hinnatakse enne eelnõu koostamist, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest: olulise mõjuga muudatuse mõjuanalüüs peab olema põhjalikum ja sisaldama muu hulgas teiste võimalike lahendusviiside analüüsi.

9. Kavandatavad muudatused ei tohi koormust tõsta, peale selle tuleb otsida võimalusi vähendada olemasolevat koormust.

10. Järelhindamise osakaal õigusloomes peab suurenema.

Osale arutelus

  • Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara