Börs: baasmetallid kallinesid; Hiina metalliimport kasvab mühinal

Tsingiplaat
Tsingiplaat

Nädala börsiuudised: vask ja teised baasmetallid kallinesid; Hiina metalliimport kasvab mühinal; rauamaak hakkas järsult langema; Goldman Sachs prognoosib metallide taastumist; naftahinna krahh jätkub.

  • Vase ja teiste baasmetallide hinnad said sellel nädalal tuge aktsiaturgude taastumisest, mis suurendas investorite huvi ka teiste riskantsemate varade vastu. Tõsi, nädala lõikes olid paljud metallid siiski languses.
  • Hiina baasmetallide import on kodumaise puudujäägi tõttu tublisti kasvanud. Turuosalised kardavad aga riigi majanduse aeglustumist, mis mõjutaks metallide hindu negatiivselt.
  • Rauamaagi hinnad langesid järsult, analüütikud tõid põhjustena välja kaubandussõja ning hirmu Hiina majanduse pärast.
  • Goldman Sachs teatas sellel nädalal, et nende hinnangul võiks USA presidendi Donald Trumpi ja Hiina presidendi Xi Jinpingi laupäeval toimuv kohtumine tulemusi anda, mis paneks tõusma nii nafta, kulla kui ka baasmetallide hinnad. Investeerimispanga arvates on metallid praegu alahinnatud.

Vask ja teised baasmetallid tõusid nädala teises pooles

Vask ja teised baasmetallid hakkasid nädala teises pooles kallinema, sest investorite huvi riskantsemate varade vastu on kasvanud.

Nimelt teatas Föderaalreservi juht Jerome Powell, et tema hinnangul võib keskpank olla lähedal kolm aastat kestvale intressimäärade tõusutsükli lõpule. See pani kallinema nii aktsiaturud kui ka metallid.

Paljud investorid on aga jätkuvalt ootel, sest laupäeval toimub G20 kohtumine, kus kõnelusi peavad ka USA president Donald Trump ja Hiina president Xi Jinping. Kardetakse, et kohtumine ei pruugi tulemust anda, mis on viimasel ajal metalle survestanud.

Tõsi, vase hind nädala lõikes siiski plussi ei jäänud. Kokku langes tonnihind 0,2 protsenti, 6193 dollarini.

„Ma ei usu, et turud teavad, milline tulemus saab olema,“ ütles investeerimisfirma Julius Baeri analüütik Carsten Menke Reutersile.

Menke lisas, et kaubandussõda on turgudele kehvasti mõjunud. Veelgi tähtsam on metallide jaoks aga Hiina majanduse võimalik aeglustumine.

Hiina baasmetallide import kasvab mühinal

Hiina baasmetallide import on tänavu tublisti aga tõusnud – suurendatud on nii vase, tsingi kui ka nikli importi. Lisaks sellele saab Hiina olema juba teist aastat järjest plii netoimportija.

Samas võib öelda, et see ei ole tingitud majanduse tugevnemisest, vaid kodumaisest puudujäägist. Nimelt on Hiina viimase aasta jooksul karmistanud keskkonnanõudeid, mille tõttu on mitmed metallitootjad olnud sunnitud tegevuse lõpetama. See on tekitanud puudujäägi, mida nüüd impordiga kaetakse.

Esimese kümne kuu jooksul suurenes Hiina rafineeritud vase import 20 protsenti, 3,1 miljoni tonnini (võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Eksport on langenud samal ajal aga 15 protsenti. vasekontsentraadi import on kasvanud 19 protsenti, 16,6 miljoni tonnini.

Rafineeritud tsingi import tõusis oktoobris lausa 80 600 tonnini, mis on selle aasta kõrgeim tase. Kümne kuu import on suurenenud 13 protsenti, 508 000 tonnini.

Rafineeritud nikli import suurenes kümne kuuga 14 protsenti, 177 000 tonnini.

Rauamaak hakkas järsult odavnema

Vaatamata sellele, et globaalne terasetootmine püsib kõrgel tasemel, hakkas rauamaagi hind selle nädala alguses kiiresti kukkuma. Investorid kardavad Hiina majanduse aeglustumist ja kaubandussõda, vahendab mining.com.

Qingdao sadama rauamaagi hind langes nädalaga 12,8 protsenti, 64,9 dollarini tonnist.

Rauamaagi langusele eelnes müügilaine Hiina terasefutuuride turul. Shanghais on terasehinnad langenud augustis saavutatud tippudest juba 20 protsenti.

Reedel avaldatud Maailma Terase Assotsiatsiooni andmetest selgus, et Hiina terasetootmine kasvas oktoobris 9 protsenti, 82,5 miljoni tonnini (eelmise aasta sama ajaga võrreldes). Esimese 10 kuuga on hiinlased tootnud 7,6 protsenti rohkem terast kui mullu. Hiina on maailma suurim terasetootja.

Capital Economicsi toorainete strateeg Caroline Bain prognoosib, et rauamaagi hinnalangus jätkub. Tema sõnul on pakkumine kasvamas ning kinnisvarasektori nõudlus on kesine.

Capital Economics prognoosib, et 2019. aasta lõpuks langeb rauamaagi tonnihind 55 dollarini.

Teistest toorainetest odavnes alumiinium 0,3 protsenti ja tina kaotas 3,8 protsenti. Kummagi tonnhind maksis nädala lõpuks vastavalt 18 530 ja 2478 dollarit. Nikkel kallines aga 2,5 protsenti, 11 053 dollarini tonnist.

Goldman Sachs prognoosib toorainete taastumist

Goldman Sachs teatas, et toorainete hinnad võivad järgnevatel kuudel tõusta umbes 17 protsenti, sest G20 kohtumise tulemused võivad olla toetavad, vahendab CNBC.

Viimastel kuudel on toimunud toorainete müügilaine. Nafta hinnad on järsult langenud, sest turuosalised kardavad ülepakkumist. Metallide väärtuse vähenemisele on hoogu andnud mure maailmamajanduse aeglustumise ja kaubandussõja pärast.

"Arvestades seda, kuidas toorainete fundamentaalnäitajatega on hindade puhul arvestatud, usume, et toorained pakuvad praegu väga head sisenemispunkti, eriti kulla, nafta ja baasmetallide puhul," ütlesid Goldman Sachsi analüütikud esmaspäeval avaldatud raportis.

Selle nädala lõpus kohtuvad Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja Hiina president Xi Jinping. Kohtumine annab riikidele võimaluse leida kaubandussõjale lahendus. Venemaa president Vladimir Putin arutab Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga tõenäoliselt ka naftaturu poliitikat.

"Mitu probleemi, mis on seotud tooraineturgudega, võivad Buenos Aireses toimuval kohtumisel lahenduse saada," ütlesid analüütikud eesotsas Jeffrey Currie'ga.

Nafta ja kuld hakkavad tõusma

"Sinna hulka võib arvestada Hiina ja Ühendriikide suhete paranemise. Lisaks sellele võime rohkem infot saama OPECi võimalike naftakärbete kohta," lisasid nad. Goldman teatas, et oodata on Brenti toornafta hinna taastumist.

Goldman usub, et järgmisel aastal peaks hästi minema ka kullal. "Kui USA majanduskasv ootuste kohaselt järgmisel aastal aeglustub, siis saab kuld kasu sellest, et investorite nõudlus turvalisemate varade järele kasvab," kirjutasid analüütikud.

Nafta hinnalangus jätkub

Neljapäeval tabas naftat järjekordne müügilaine ning kasvav tootmine langetas nafta hinna viimase aasta madalaimale tasemele.

Tõsi, reedel toimus mõningane taastumine, aga nädala lõikes kukkusid hinnad siiski tublisti. Brent odavnes kokku 3,2 protsenti ja WTI kukkus 2,9 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 58,95 ja 50,71 dollarit.

Viimase kuu jooksul on Brent ja WTI nafta kaotanud hinnas ligi 25 protsenti. Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib, et naftavarud OECD riikides ületavad varsti viie aasta keskmise taseme. See paneks nafta hinna veel suurema surve alla.

Kolmapäevane info Ameerika Ühendriikidest indikeeris sealsete varude üle ootuste suurt kasvu. "Ühendriikide raport on järjekordne faktor, mis langevaid hindu põhjustab," ütles analüüsifirma Capital Economicsi ökonomist Caroline Bain.

Bensiini maailmaturu hind langes 6,9 protsenti, 514 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes lausa 8,8 protsenti, 579,25 dollarini tonnist.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara