Toidutööstus ei pea kaubandusega taarasõda, aga ootab koostööd

Sirje Potisepp
Sirje Potisepp

Hiljuti teatasid kaubandusketid kavatsusest minna aastaks 2021 üle standardiseeritud veokastisüsteemile. Toidutööstusettevõtted toetavad küll ühtsema süsteemi ideed, kuid ei näe võimalust nii kiireks üleminekuks. Kahe sektori vahel soovitakse näha suuremat koostööd, kirjutab Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Toidutööstusettevõtted toetavad suundumust minna üle võimalikult ühtsele taarakastide kasutusele Eestis, et viia erinevate kastide arv mõistlikule tüübiarvule, mis suurendaks efektiivsust kogu tarneahelas. Tegu on aga väga mastaapse ja strateegilise ettevõtmisega. Senine Kaupmeeste Liidu ja erinevate kaubanduskettide pöördumine ning ettepanek on olnud minna üle standardiseeritud kastidele kaupade logistikas liiga lühikese etteteatamisajaga – juba aastaks 2021.

See on tööstuse jaoks liiga suur väljakutse, sest paljude tootjate kastid ringlevad juba täna kolme turu vahel (Eesti-Läti-Leedu), mistõttu ei ole võimalik nii kiirelt vanu taarakaste lihtsalt Eesti ahelast välja võtta. Lisaks tekitab küsitavusi tõsiasi, et hetkel tegeleb väljapakutud rendikastidega Eestis vaid üks ettevõte - Bepco OÜ, mistõttu on tegemist monopoolse seisundi tekitamisega. Selle vältimiseks on oluline, et kasutusele jääks vähemalt mitu kokkulepitud kastisüsteemi, mis tagaks mingisugusegi konkurentsi kastitootjate vahel.

Liiga kiire ülemineku puhul ei saa rääkida efektiivsusest

Ka kaupmeeste poolt seni presenteeritud tarneahela efektiivsuse argument on vaid jaemüügi vaatenurgast lähtuv. Siiani on antud teemas jäänud täielikult tähelepanuta, kas kast sobib ka tootmisesse, mis moodustab üle poole väärtusketist.

Standardiseeritud transpordikastidele üleminekuks tuleb olla veendunud, et koostööpartnerid/tarnijad oleksid sellega kaasnevateks muudatusteks ja investeeringuteks valmis nii eelarveliselt kui ka inimtööjõu ja tootmise ümberplaneerimise poolelt. Üleüldiselt on tootmises kastistandardi muutmine väga kallis ja tundlik ettevõtmine. Näiteks võivad kastipesuliini ja kogu tootmise ümberkorraldused maksta ühes ettevõttes kuni 1 miljon eurot.

Lisaks on ettevõtetes suur hulk olemasolevaid taarakaste, mis kestavad veel aastaid, mistõttu pole keskkonnaaspekte silmas pidades mõistlik ka sellist lisakulu tekitada. HK Scani juht Anne Mere kinnitas hiljutisel Toiduliidu korraldatud koostöö konverentsil, et kui praegused olemasolevad kastid tuleks maha kirjutada, siis kaasneb sellega nende näitel suurusjärgus umbes 0,5-1 miljonit eurot lisakulu.

Ka Farmi piimatööstus on öelnud, et uutele veokastidele üleminek nõuaks suurusjärgus 0,5 miljoni eurost investeeringut, millele lisanduks tänaste kastide utiliseerimine ja bilansist mahakandmine.

Probleemkohaks on alternatiivide puudumine

Muudab murelikuks, et hetkel puuduvad alternatiivid Bepco kastidele. Kõigil tootjatel on praegu kasutusel oma kastitüübid, mis kohati kattuvad, ning nendele vastavad tootmisliinid.

Rõhutan veelkord, et standardiseeritud kastidele üleminekus pole midagi valesti. Kui kõigil oleks sama kast ja kui ringlus ning pesu oleksid tsentraalsed, siis kokkuvõttes oleks tarnekett tõepoolest efektiivsem. Probleem toidutööstuse jaoks on aga liigses ja järsus tagant kiirustamises ning lühikeses üleminekuperioodis.

Esmaeesmärk võiks olla minna olemasolevatelt paljudelt kasutusel olevatelt kastidelt üle näiteks 10-le erinevale kastitüübile, mis on hetkel populaarsemad. See leevendaks hetkeolukorda, kuid samas oleks üleminekuna sujuvam. Ja seejärel saame sealt koostöös juba edasi minna.

Samuti peaks samal ajal olema kindel kastitüübi tarnija valmisolekus teenindada kümnete tuhandete kastidega võimalikke kaubatarnijaid. Kõiki sobilikke ja erinevatele toodetele sobivaid kaste praegu ei ole. See tähendab, et Bepco koos jaekettidega ei ole täna võimeline pakkuma sobivaid kastiformaate.

Muuhulgas ei ole praegu pakutavad võimalused ka jaekettide enda tingimuste tõttu kasutatavad (nt Bepco kast on 12 tk tootele, samas kui jaekett on kehtestanud miinimuks 6 tk) või siis piiravad need oluliselt mõne toiduaine müügikogust, mis tähendab tootjale koheselt müümata jäänud kogust (nt kilepiima kastis on täna 17 tk, kuid Bepco asendusvariant tähendaks 15 tk). Lisaks on need ka visuaalselt ebaatraktiivsed, mis kahjustab kauba nähtavust kauplustes ja muudab seeläbi tootja jaoks olukorra halvemaks.

Ootame suuremat koostööd

Tegelikult on kohalikud tootjad raskes olukorras ka seetõttu, et otseimpordis ju kastidele nõudmisi ei esitata. Seda ei saagi teha, sest mitte keegi väiksest Eestist ei saa minna suurtele Euroopa Liidu töötlejatele midagi ette kirjutama. Seetõttu võib see viia kohaliku toidu osakaalu edasisele vähenemisele poelettidel. Samuti ei tohiks headele kaubandustavadele toetuvalt hakata õige kasti puudumisel tootjaid mingilgi viisil diskrimineerima. Loodan siiralt, et me ei pea selliste probleemidega silmitsi seisma.

Seetõttu vajame toidutootjate ja kaubanduse vahel suuremat koostööd. Toidutööstusettevõtted ei pea täna võimalikuks minna nii kiirelt kaasa kaubanduskettide ettepanekuga taaratüübi muutmiseks, aga me oleme valmis avatud aruteluks ja analüüsiks, et jõuda koos parima lahenduseni.

Ka meie suur soov on seista hea efektiivse Eesti toidu tarneahela eest. Seega, rääkigem koostööpartneritega ning ärme pea taarasõda!

Osale arutelus

  • Sirje Potisepp, Toiduliidu juht

    Sirje Potisepp, Toiduliidu juht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara