Alkoholitootjad: Reformierakonna plaan langetada õlleaktsiisi ei kaota piirikaubandust

Triin Kutberg
Triin Kutberg

Reformierakonna ettepanekud Riigikogus ja valimislubadus eelkõige õlle aktsiisi langetamiseks ei mõjuta Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu (ATML) hinnangul märkimisväärselt piirikaubandust, kuid taastab väliskapitalile kuuluva õlletööstuse ebaõiglase maksu- ja konkurentsieelise õlletootjatele.

ATML on seisukohal, et aktsiisipoliitika nii tänavusel kui ka järgneval neljal aastal peab toetuma maksurahule ning kui soovitakse aktsiisimäärasid langetada, saab lahenduseks olla üksnes nii lahja kui ka kange alkoholi aktsiisimäärade proportsionaalne langetamine.

Kutbergi sõnul ei toeta ATML antud eelnõu vastuvõtmist, sest õlle ebaõiglane konkurentsieelis tuleb ülejäänud Eesti majanduse ja riigi arvelt. „Tahaksin meelde tuletada, et just kange alkoholi kõrge aktsiisimäär sütitas Eesti ja Läti piirikaubanduse ning ainult lahja alkoholi aktsiisi langetamisel läheks piirikaubandus sisuliselt sama hooga edasi,“ kommenteeris Kutberg.

„Alkoholitootjate jaoks on kujunenud situatsioonis kõige tähtsam tagada maksurahu. Maksurahu annab ettevõtjatele aega hingata, tulevikku planeerida ja võimaldada naasta normaalse äriplaani tsüklisse. Meie liikmed on valdavalt Eesti kapitalil põhinevad ettevõtjad, kes on suured tööandjad ning kelle teenitud tulu ja kasum jääb Eesti majandusse. Me ei küsi endale eeliseid, vaid vastupidi – me soovime võrdset kohtlemist,“ sõnas ATMLi tegevjuht Triin Kutberg.

Tagasi 2017. aasta tasemele

Liidu hinnangul tooks 2017. aasta aktsiisitasemete juurde naasmine aga riigieelarvesse selge alalaekumise võrreldes käesoleva aastaga, sest mõnevõrra suurenev õlleturu maht ei kompenseeriks aktsiisimäärade suurt langust.

Käesoleval aastal on kange alkoholi aktsiis ühe protsendi etanooli kohta ligikaudu 1,5 korda suurem kui lahja alkoholi puhul. Uue eelnõu kohaselt muutuks lahja alkoholi etanoolisisaldus pea 2,6 korda odavamaks võrreldes kange alkoholiga.

„Rahvatervise perspektiivist on selline muudatus ohtlik, sest möödunud aastal tarbisid täiskasvanud Eesti elanikud absoluutalkoholile taandatuna 4,29 liitrit lahjat alkoholi ja 3,57 liitrit kanget alkoholi. Samuti tuleks arvestada, et noored alustavad alkoholitarbimist just peamiselt lahjat alkoholi tarbides,“ sõnas Kutberg.

Eelnõu võib kahjustada rahvatervist

Kutberg hoiatab, et eelnõu tulemusel peaks riik piirikaubanduse vähenemise asemel hakkama järjekordselt avalikkusele põhjendama prognoositust väiksemaid maksulaekumisi ning eelnõul võivad ühtlasi olla negatiivsed tagajärjed rahatervisele. Kui aga Riigikogu peaks soovima maksurahu andmise asemel aktsiisimäärasid korrigeerida, siis tuleks teha seda viisil, mis mõjutab piirikaubandust ja on mõjult õiglane.

„Läti alkoholipoliitika näeb ette järgmisel kahel aastal alkoholiaktsiisi tõstmise, mis eeldatavasti pidurdab samuti piirikaubandust. Liidu hinnangul oleks võimalik piirikaubandust oluliselt pärssida, kui langetada Eestis kehtivaid kõikide alkohoolsete jookide aktsiise 19% võrra, mille tulemusel oleks aastal 2020 Eesti ja Läti kange alkoholi aktsiisimäär samal tasemel,“ kommenteeris Kutberg.

Lisaks kaasneks sellise aktsiisilangetuse korral maksutulu laekumise suurenemine 60 miljoni euro võtta võrreldes praegu Riigikogus menetluses olevas eelnõus välja pakutud määradega. Arvutus põhineb eeldusel, et 75% turult kaotatud mahust liigub Eesti turule tagasi nii lõuna- kui ka põhjapiirilt.

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit koondab endas Eesti suurimaid veini ja kange alkoholi tootjaid ja maaletoojaid. ATMLi kuulub 13 ettevõtet: AS Liviko, Altia Eesti AS, Pernod Ricard Estonia OÜ, AS Prike, Tridens AS, MOE OÜ, Estonian Spirit OÜ, AS Remedia, Amber Distribution OÜ, Dunker Estonia OÜ, AS Avallone, AS Coca-Cola HBC Eesti ning Brown-Forman Netherlands B.V.

Osale arutelus

  • Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara