9. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maris Lauri: Kui me tööpinke ei maksusta, siis miks peaksime roboteid maksustama?

Maris Lauri
Foto: Andras Kralla
Robotitesse tuleb suhtuda samamoodi kui teistesse masinatesse ja kui me tööspinke ei maksusta, miks peaksime roboteid maksustama, kirjutab riigikogu liige Maris Lauri (Reformierakond) oma blogis.

Robot on masin, ta on tark masin, kuid ikkagi masin ja vähemalt senini teeb ta seda, mida inimene ta tegema on pannud. Seega tuleb robotitesse suhtuda samamoodi kui teistesse masinatesse. Kui me tööpinke ei maksusta, siis miks peaksime roboteid maksustama? Maksustatakse ikka tulu, mis teenitakse olgu see siis saadud atru, traktoreid või roboteid kasutades. Muidugi, kui me just mingil põhjusel ei taha tehnoloogilist protsessi seisma panna või tagasi keerata.

Tööstusajastust oleme endasse kasvatanud teadmise, et tööpäev kestab kaheksa tundi ja tööl käiakse viis päeva nädalas. Levinud arusaama järgi, kui töötatakse enam, siis on tegemist mineviku igandi või ekspluateerimisega, kuid kui vähem, siis arutu tegevusega, mis viib tootlikkuse vähenemiseni ja jõukuse kasvu aeglustumise või isegi vähenemiseni. See on tõsi, aga üksnes teatud piirini.

Esialgu kulus selle kaheksa tunni (või isegi 10 tunni) jooksul teenitu täielikult või peaaegu täielikult põhivajaduste tagamiseks. Aja jooksul hakkas põhivajaduste nimel töötamise osakaal vähenema ja kasvas teiste vajaduste pärast töötamine. Kuna vajadusi on palju, nad varieeruvad ulatuslikult ning – mis eriti oluline – nad kasvavad ajas, siis töötas 8-tundi-5-päeva režiim hästi. Tõenäoliselt töötab veel edaspidigi väga paljude inimeste jaoks, kuid järjest enamate inimeste jaoks mitte.

Seda seetõttu, et materiaalsete vajaduste või siis raha eest omandatavate vajaduste rahuldamise kõrval hakkavad järjest enamate inimeste jaoks muutuma oluliseks vajadused, mis ei ole töötamisega seotud. Eelkõige räägime ajast. Mingil jõukuse tasemel muutub vaba aeg tähtsamaks kui materiaalsed varad või nende eest omandatav. See tase on individuaalne, mõne jaoks sellist taset polegi. Kuid kas on mõeldud, miks ei õnnestu ühe maailma jõukama riigi Jaapani elanike rohkem tarbima panna? Võib-olla on asi ka selles, et ollakse küllastunud külmkappidest, autodest, puhkusereisidest ja filmidest ning soovitakse käia metsas, lastega mängida, ajada sõpradega juttu või lihtsalt maailma asjade üle mõelda? Ehk tegeleda asjadega, milleks ei pea üldse raha kulutama või peab seda tegema väga vähe.

Tehnoloogia areng võimaldab meie materiaalsed vajadused rahuldada vähema füüsilise pingutuse ja lühema ajaga. Ja siis me lihtsalt ei tahagi rohkem töötada. Eesti on kaugel Jaapani jõukusest, aga ka siin on juba pisut asjad muutumas.

Loe pikemalt Maris Lauri blogist

Autor: Maris Lauri, Reformierakond

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077