Börs: vase hind langes; rauamaak tõuseb; nafta langus jätkub

Metall
Metall

Nädala börsiuudised: vase hind langes; rauamaak suurimate tõusjate seas; tugevam dollar survestas metalle; Glencore sunnitud koobalti ekspordi Kongost lõpetama; nafta hind langes 10 päeva järjest.

• Vase hind langes, sest dollar kallines ning Hiina vaseimport aeglustus. Samas oodatakse, et Hiina valitsuse stimuleerimismeetmed panevad punase metalli hinna ajutiselt tõusma. Need faktorid survestasid ka teisi metalle.
• Rauamaak oli suurimate tõusjate seas, sest Austraalias sõitis rauamaaki vedav rong rööbastelt maha. Arvatakse, et mõju pakkumisele võib olla kardetust suurem.
• Maailma suurim tootja Glencore oli sunnitud koobalti ekspordi Kongost peatama, sest toorainest leiti uraani. See pani hinnad kiirelt tõusma.
• Nafta hind langes juba 10. päeva järjest ning bensiini hind on augustis saavutatud tippudest kukkunud üle 20 protsenti.

Vase hind langes sellel nädalal veidi üle 1 protsendi, sest dollar hakkas nädala lõpus kallinema ning Hiina vaseimport on langenud, vahendab Reuters.

Hiina, mis tarbib ligi poole maailma vasest, importis toorainet oktoobris 19 protsenti vähem kui eelneval kuul. Analüütikud ei ole vase osas aga sugugi negatiivselt meelestatud.

„Oktoobrikuu andmed ongi tavaliselt nõrgemad, aga ma ootaks, et neljandas kvartalis on rafineeritud vase import küllaltki kõrge,“ ütles BMO Capital Marketsi tooraineuuringute juht Colin Hamilton.

Viimasel ajal on Hiina üldine eksport kasvanud, sest müüjad püüavad enne tariifide kehtestamist oma tooted USAsse saata.

Pakub tuge ka teistele metallidele

Üldine import on samuti viimasel ajal tugevnenud, mis viitab sellele, et Pekingi majandust stimuleerivad poliitikad on hakanud mõju avaldama. „Kaks või kolm nädalat tagasi tundus, et Hiina ei reageeri aktsiaturgude langusele piisavalt kiiresti. Nüüd on tulemused aga paremad ja see peaks vasele lühiajaliselt tuge pakkuma,“ lisas Hamilton.

Vase hind langes nädala lõikes kokku 1,3 protsenti, 6158 dollarini tonnist. Hiina olukorra paranemine peaks ka teistele metallidele tuge pakkuma.

Tugevam dollar survestab

Tõsi, sellel nädalal mõjus metallidele kehvasti ka tugevnev dollar. Suurimate kaotajate seas olid kuld ja hõbe, mis odavnesid kumbki vastavalt 1,1 ja 2,5 protsenti. Kullaunts maksis reedeks 1221 dollarit ja hõbe 14,38 dollarit.

Tsingi hind langes 2,9 protsenti ja alumiinium kaotas 0,4 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 2509 ja 1974 dollarit. Nikkel odavnes 0,1 protsenti ja tonn maksab 11 765 dollarit.

Rööbastelt maha sõitnud rong pani rauamaagi kallinema

Paremini läks sellel nädalal rauamaagil, mille tonnihind kallines 4 protsenti, 75,9 dollarini. Põhjuseks oli Austraalias Pilbara regioonis rööbastelt maha sõitnud rong, mis vedas BHP kaevandusest rauamaaki. See tekitas rauamaagi vedamises tõsiseid häireid.

Kardetakse, et mõju saab olema oodatust suurem. „Ühe nädala pikkune viivitus mõjutaks umbes 30 lasti. Ma arvan, et varudest ei piisa Port Hedlandi sadama nõudluse rahuldamiseks,“ ütles üks kaupleja S&P Globalile.

Maailma suurim tootja pani koobalti tõusma

Koobaltiootjate aktsiad hakkasid selle nädala keskel kiiresti kallinema, sest kaevandaja Glencore teatas ootamatult, et lõpetab müügi, vahendab Financial Times.

Glencore on maailma suurim koobaltitootja ning ettevõte teatas, et on Kongos asuvas kaevanduses oma müügi peatanud.

Hongkongis noteeritud China Molybdenum, mis on Glencore’i järel suuruselt teine tootja, aktsia kallines pärast uudiseid 11 protsenti.

Glencore ðokeeris turge teisipäeval – nimelt leiti Kongo koobalti kaevandustest uraani, mille tõttu ei saa nad koobaltit enam riigist välja eksportida. Nüüd on vaja ioonide vahetussüsteemi, mis võimaldaks uraani eemaldada. See peaks valmis saama alles järgmise aasta maiks.

Koobalt on elektriautode tootmisel võtmetähtsusega metall ning prognoositakse, et selle nõudlus kasvab 2025. aastaks kahekordseks, selgub Wood Mackenzie andmetest.

Koobalti hind on tänavu langenud aga umbes 11 protsenti, sest oodatakse Kongo toodangu kasvu.

Nafta hind kukkus 10 päeva järjest

Naftahinnad langesid reedel juba kümnendat päeva järjest ning jõudsid karuturule, mis peegeldab pakkumise kasvu ootusi, vahendab CNBC.

Naftahinnad on viimase viie nädala jooksul tublisti kukkunud, millele on kaasa aidanud ka oktoobris toimunud aktsiaturgude müügilaine. Lisaks sellele on ilmunud märgid nõudluse aeglustumisest ja pakkumise suurenemisest võtmetähtsusega tootjariikides.

Nädala alguses sai hinnalangus hoo sisse, sest USA president Donald Trump tegi kaheksale riigile Iraani sanktsioonide osas erandi, mis võimaldab neil riigist siiski naftat importida. USA sanktsioonid hakkasid kehtima 4. novembril.

„Ma arvan, et turg peab praegu toime tulema fundamentaalse ebakindlusega. Me ei tea, kas meil on tegemist ülepakkumise või alapakkumisega,“ ütles Nasdaq Corporate Solutionsi direktor Tamar Essner.

Bensiin odavneb

WTI toornafta odavnes nädalaga 5 protsenti ja Brent kaotas 3,5 protsenti. Kummagi barrel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 60,38 ja 70,48 dollarit. Mõlemad on jõudnud ka karuturule (vähemalt 20protsendiline langus eelmisest tipust).

Bensiini maailmaturu hind langes 7,8 protsenti ning tonn maksab juba 614 dollarit. See tähendab, et võrreldes augustis saavutatud tippudega on kütus odavnenud juba üle 20 protsendi.

Diislikütuse hind langes 1,4 protsenti ja kerge kütteõli odavnes 3,2 protsenti. Kummagi tonnihind maksis reedeks vastavalt 681 ja 655,5 dollarit.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara