7. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kütt: võiksin töötada näiteks Milremis

Cleveroni asutaja Arno Kütt koos kaasasutaja Peep Kullaga.
Foto: Andras Kralla
Aasta töösturi nominent Cleveroni omanik Arno Kütt ütleb, et kui ta peaks töötama mõnes teises ettevõttes, siis tingimusel, et see ettevõte arendab tehnoloogiat ja teeb seda oma kaubamärgi alt. “Näiteks Milrem!” ütleb ta.

Tööstusuudised.ee, Äripäev ja ABB Eesti valivad tänavu esimest korda aasta töösturit. Võitja kuulutatakse välja 22. novembril konverentsil Tööstuse Äriplaan 2019.

Nominentide hulka pääses ka Cleveroni omanik Arno Kütt, kes ütles intervjuus Tööstusuudistele, et tööstuses häirib teda kõige rohkem see, et paljud ettevõtted elavad n-ö vanast rasvast ega taha uuendustega kaasa liikuda. Samas on tema sõnul aga hea see, et uutel ettevõtetel on palju pealehakkamist.

Cleveron sai äsja aasta ettevõtte tiitli ja auhindu olete noppinud ennegi. Nüüd olete aasta töösturi nominent. Kuidas need tunnustused ettevõtet mõjutavad?

Kindlasti annavad need emotsionaalselt lisajõudu juurde. Sellised asjad on alati tunnustuseks kõikidele cleveroonikutele ehk Cleveroni töötajatele.

Kuidas Cleveronil praegu läheb?

Kui numbrite keeles rääkida, siis eelmisel aastal oli meil müük 11 miljonit, sel aastal seadsime eesmärgiks 30 miljonit, aga selle oleme täis saanud juba üheksa kuuga. Oleme oma plaanist ees ja järgmise aasta esimene poolaasta tuleb poole suurem, kui selle aasta oma. See näitab, et oleme väga kiires kasvutempos.

Kui üheksa kuuga on 30 miljonit täis, siis palju aastane käive tänavu tuleb?

Üle 45 miljoni. Meie põhimeesmärk on praegu kasumlik kasv.

Kas uusi suuri lepinguid ka oodata on?

On, aga need läbirääkimised ja lepingud võivad võtta aasta-poolteist. Meil on praegu palju lõppjärgus, aga me ei saa midagi praegu veel öelda. Kindlasti on järgmise aasta jooksul päris palju kuulda.

Teil on leping USA gigandiga Walmart. Palju neile robotkappe teete?

Järgmise aasta jaanuari lõpuks peaks Walmartile olema paigaldatud 700 pakirobotit. Lisaks on eraldi veel Zara.

Eesmärk on tunnustada tööstusettevõtete juhte ja nende pingutusi oma ettevõtte ja sektori arendamisel. Selgub juht, kes on edukalt arendanud ettevõtet ja eksporti, viinud läbi olulisi projekte või tehinguid, panustanud sektori arengusse läbi investeeringute, laienemiste või tootearenduse.Korraldavad Äripäev, Tööstus­uudised.ee ja ABB Eesti.Esitati kokku 13 kandidaatiNominendidArno Kütt, Cleveron,Toomas Kalev, HarmetHeiki Einpaul, HekotekŽürii Tanel Rebane (EAS), Jukka Patrikainen (ABB), Igor Rõtov (Äripäev), Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja Kaupo Reede (MKM).Võitja selgub 22. novembril konverentsil Tööstuse Äriplaan 2019. Lisainfo ja registreerimine pood.aripaev.ee

Lisaks esinevad Tööstuse äriplaanil: 

Janus Holding omanik ja juht Janne Vangen Solheim ning tegevdirektor ja partner Arne Fonneland Norrast, Ericsson Eesti juht Andrus Durejko, M.V.Wooli juhataja ja omanik Mati Vetevool, Chemi-Pharmi tegevjuht Kristo Timberg, Roman Muljar Nobe Carsist, Ruukki Products juhatuse liige Kristjan Keert, TTÜ ja TTK lektor, tööstusettevõtete konsultant Ingrid Joost, riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago, Viljar Lubi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning Luminori peaökonomist Tõnu Palm. Konverentsi modereerib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Millise hinde annaksite 5-palli süsteemis oma senisele tööle Cleveronis?

Viite ei saa anda, sest siis pole enam kuhugi edasi minna. Vaadates seniseid tulemusi, siis panen hindeks nelja.

Olete aasta töösturi nominent. Kas te olete juht, liider või ülemus?

Ma ise usun, et kas liider või eestvedaja. Meil on kogu ettevõte selline, et meil on tiimid ja tiimis on liidrid, kes veavad. Nii et pigem liider.

Milline on teie tähtsaim juhtimispõhimõte?

Ma usun tiimimudelitesse, mitte traditsioonilisse juhtimisse, et annad käsu ja siis ootad, et ära tehakse. Kui võrrelda spordiga, siis olen pigem mängiv treener.

Kui teil oleks valid ükskõik milline teine tööstusettevõte, kus tööle asuda, siis millise ettevõtte valiksite?

Ma ei tea, kas ma nimeni jõuan, aga see ettevõte peaks tegema omatoodet, see ettevõte poleks kindlasti allhankija, seal peaks arendatama uut tehnoloogiat ja seda peaks tegema oma kaubamärgi all. Seda tehnoloogiat peaks eksportima. Need on kriteeriumid.

Ma ei saaks minna meditsiinifirmasse, sest mul puudub kompetents. Päris tarkvarafirmasse ma minna ei tahaks, seal peaks olema tarkvara ja riistvara koos. See võiks olla seotud ka robotitega. Näiteks Milrem!

Kelle alluvuses tahaksite töötada?

Ma ei ole sellele mõelnud. Olen loomult väga halb alluv.

Mis teid Eesti tööstuses enim häirib ja millega rahul olete?

Häirib see, et lastakse n-ö vana rasva peale ega tulda uuendustega kaasa. Ettevõtted on Vene ajast erastatud, ei investeerita ega tehta asju kaasaegsemalt. Omanikud sõidavad sama saaniga, kuni hoogu jätkub. Positiivne on see, et järjest tehakse ja julgetakse teha uusi innovaatilisi asju – uutel ettevõtetel on päris palju pealehakkamist.

Millistel tingimustel oleksite valis poliitikasse minema?

Neid tingimusi ei ole veel olemas. Kui ma midagi teen, siis ma tahan seda teha hästi. Poliitika mind muidugi huvitab ja räägin kaasa, aga mitte läbi erakondliku kuuluvuse.

Kui saaksite olla ühe kuu majandusminister, siis millise muudatuse käivitaksite?

Ma ei tea, kas seda teeks majandusminister, aga maksusüsteemi muudaksin lihtsaks tagasi. Et riik sekkuks võimalikult vähe ettevõtlusesse ja igasuguseid erisusi oleks võimalikult vähe.

Kui saaksite ühe maksu kaotada ja ühe kehtestada, siis millised need oleksid?

Et tekiks uusi start-up’e, siis praegu võtavad idufirmad inimesi tööle nii, et maksavad sotsmaksu täiega, aga kasumi pealt 0. Neid ma tasakaalustaksin.

Kas Eesti e-riigi kuvand on teile välisturgudel kasuks tulnud?

On tulnud siis, kui me oleme rääkinud, et meil on see asi olemas. Ma olen ikka öelnud, et riik peaks püüdma midagi teha, et Cleveron ei peaks väliskülalistele rääkima, et Venemaa ei tule Eestile kallale, me ei ela nagu Ukraina ja me ei ela muldonnides.

Meie kliendid on küsinud, et kas pildid, mis meil on tootmisest, on võetud pildipangast? Kui vaadata Google Street View’ga tehast, siis meie tootmise asemel on pilpaküla nagu Tallinna Lennujaama taga. Aga kui ära rääkida, mismoodi käib Eestis tulude deklareerimine, siis enamikul jääb suu lahti.

Mida soovitaksite alustavale ettevõtjale, kes tahaks minna välisturule?

Otsi probleemi, mida lahendada. Tihti on enne lahendus ja siis minnakse probleemi otsima. Noorele ettevõtjale ütleks veel, et kaasa partner – üksi on väga raske olla ettevõtja, sest pole kellegagi asju sisuliselt arutada. Julge pealehakkamine ja selg sirgu! Ei tohi karta maailma suurimaid ettevõtteid – kõik on inimesed. Ei tohi võtta madalamat positsiooni ja karta.

Kuidas ära tunda õige partner?

See on sisetunne ja siin pole retsepti. Kõige hullem on see, kui tulevad viis tarkvarameest ja teevad oma firma ning kõik on ainult koodikirjutajad. Sealt midagi head ei tule. Ettevõttes on vaja turundusinimest, finantsinimest jne. Kui kedagi juba kooliajast tead ja tegemist on pikema tutvusega, siis see annab rohkem kindlust, kui see, et saad täna kellegagi kokku ja teed firma.

Nii et ettevõte on parem teha inimesega, keda tunned?

Jah, on parem, kui nad teineteist enne teavad.

Cleveron on suutnud endale Viljandis märkimisväärse hulga inimesi värvata. Kuidas Viljandis tööturg praegu paistab?

Cleveroni näitel läheb aina paremaks. Võrreldes kolme aasta taguse perioodiga, teatakse meid rohkem – kasvõi ettevõtluskonkursside kaudu. Meist räägitakse rohkem. Ka see, mida me teeme, pakub inimestele huvi. Meil on läinud paremaks. Firmadel, kes panustavad odavale tööjõule, läheb järjest raskemaks. Nad peavad kas oma tööd efektiivsemalt tegema või midagi digitaliseerima, sest odava tööjõuga ei pea enam kaua vastu.

Kuidas palgasurvega lood on – kas Cleveron tõusu äriplaani sisse kirjutanud?

Üks asi on palk, mis meil on üle keskmise. Seejärel on lisaasjad, näiteks mittesuitsetaja saab 40 eurot tervisepreemiat iga kuu, lisaks saab teha sporti iga kuu 40 eurot eest, ka tiimiüritusteks saab iga liige tiimisiseselt kasutada 40 eurot. Meil on ka tasuta toitlustamine ning lisaks tavapuhkusele kevadel üks ja sügisel üks nädal puhkust, nii et palk jookseb. Iga viie aasta tagant, kui töötaja on nii kaua meil olnud, on kolm kuud vaba. Loomulikult on ka optsiooniprogramm ja paindlik graafik. Ka töökeskkond peab olema kaasaegne.

 

NB! Aasta tööstur 2018 selgub 22. novembril toimuval konverentsil Tööstuse äriplaan 2019

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077