Insenerid vajavad positiivsemat kuvandit

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) inseneriteaduskonna dekaan Arvo Oorn.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) inseneriteaduskonna dekaan Arvo Oorn.

Hariduse üks suuremaid probleeme on see, et noored ei tea, mis on inseneeria ja kes on insener. Kuna üldjuhul valivad noored täna eriala selle põnevuse põhjal, tuleb inseneridele luua ühiskonnas positiivsem kuvand, leiab Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) inseneriteaduskonna dekaan Arvo Oorn.

Äsja 100. aastapäeva tähistanud Tallinna Tehnikaülikool kannab nüüd ka innovatiivsemat nime TalTech. Selle puhul andis Tööstusuudistele intervjuus Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) inseneriteaduskonna dekaan Arvo Oorn, kellega on järgnevas intervjuus juttu nii innovatsioonist, haridusmaastiku, inseneridest kui ka paljust muust.

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) on tööstusesse panustanud ja panustamas, aga kui Eesti tööstust laiemalt vaadata, siis milliseid hinnanguid annaksite? Milliseid puudusi ja tugevusi näete?

Aeg, mil tööstusettevõtted oleks ülikoolidega täielikult rahul, ei saabu tõenäoliselt kunagi. Siiski toimib väga hästi kahepoolne kommunikatsioon – me teame teineteise võimalusi ja piiranguid. Tuleb silmas pidada, et sageli pole koostöö ülikooli ja tööstusettevõttega mitte niivõrd organisatsiooniline vaid persoonide tasandil.

Ma eristaksin Eesti tööstust ja eesti tööstust – viimase all pean silmas meie oma teadmusega asutatud ja tegutsevat tööstust. Välismaise kapitaliga tegutsev tööstus tegeleb reeglina suuremahulise tootmisega ja nende tooteid arendatakse keskselt kusagil mujal. Seetõttu nende suhe eesti teadusega on pigem maineline. Majanduspoliitilised ootused nii ülikoolidele kui eesti tööstusettevõtetele on seotud teadusmahukate toodetega, kus lisandväärtus jääb Eestisse ja nii õigustab kulutusi tasuta haridusele ja teadusele. See on aga üsna vastuoluline protsess. Tegemist on justkui spordivõistlusega, kus ülikoolid peavad hüppama kõrgust, ettevõtted kaugust ning koostöös saavutama vastastikku kasuliku tulemuse.

Üks suur probleem on näiteks see, et noored ei tunne huvi tehnoloogiaerialade vastu. Mida peaks tegema, et noori tuleviku tööstuses rohkem oleks?

Eesti 2020 tegevuskavas aastateks 2015–2020 on meede, kuidas tagada inseneride ja tippspetsialistide juurdekasvu. Targad inimesed on sõnastanud 12 olulist probleemi ja pakkunud võimalikke lahendusi tehnoloogiahariduse populariseerimiseks. Üheks probleemiks on see, et noored ei tea, mis on inseneeria ja kes on insener. Ka lastevanemate teadlikkus inseneri elukutsest on madal. Probleemina nähakse ka koolides olevaid puudujääke: õpetajatel puuduvad teadmised inseneeriast, puuduvad seosed õppekava teemade ja inseneeria vahel, klassid pole piisavalt hea varustusega, puuduvad laborid ning huviharidus on formaalharidusest eraldi.
Mida siis teha? Üldjuhul valivad noored täna eriala selle põnevuse põhjal. Seetõttu tuleb inseneridele luua ühiskonnas positiivsem kuvand, kasvõi meedia kaudu. Loomulikult saab palju ära teha ka riik. Näiteks pakkuda rohkem tuge tehnoloogia huviharidusele, siduda tehnoloogiat rohkem riikliku õppekavaga, viia põhikoolidesse ja gümnaasiumitesse reaalainete süvaõpe, sh tuleks lõpetada matemaatika jagamine laiaks ja kitsaks.

Teaduse ja tööstuse koostöö on üks nendest teemadest, mis on pidevalt laual, kuid mis justkui päris hästi ikkagi ei toimi. Küsiksin korraga kolm küsimust: milline on teie hinnangul teaduse ja tööstuse praegune koostöö üldiselt, kuidas seda arendada ning milline peaks olema lõppeesmärk ehk milline peaks see koostöö tulevikuks olema?

Ega see kõrgushüppajate ja kaugushüppajate koostöö saagi kunagi olema probleemitu. Küsimuse võiks ümber sõnastada, et milline oleks TalTechi ja eesti tööstusettevõtete koostöö ideaalis?

Kõige mõistlikum on suunata ressursse õigesse kohta. Kuid kuldmune munev kana võib asuda hoopiski pimedas alas, millele valgus ei lange. Üks võimalus on lasta asjadel kulgeda ja soodustada teadlaste ja töösturite kontakte. Kui tekivad vastastikused huvitavad ideed, siis tuleks neid arendustegevusi toetada mõnest hübriidsest (era+riik) riskikapitali fondist.

Kui tihe on konkreetselt TalTechil side ja koostöö ettevõtetega? Kui hea on ülikoolil turutunnetus selles osas, mida ettevõtted täpselt vajavad?

Side ettevõtetega on ülikoolil mitmetasandiline. Ettevõtted ja nende katusorganisatsioonid on aktiivselt kaasatud ülikooli õppekavade koostamisse ja nad on õppekavade programminõukodade liikmed. Nii on neil võimalus, aga ka kohustus kaasa rääkida kõikide ülikooli õppekavade ülesehituse ja ainete sisu osas.

Ülikool osaleb aktiivselt koos ettevõtetega tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemis OSKA. Selle abil teame, millised on kasvuvaldkonnad ja millistesse ei ole pigem mõtet investeerida. Prognoosi järgi on lähiaastatel suurem tööjõuvajadus IT-sektoris ja pea kõikidel inseneriteaduskonnas õpetatavatel erialadel. Sellest tingituna on tehnikaülikooli insenertehnilistes õppekavades suurenenud õpetatava digioskuste osakaal.

Oleme juurutamas ka tööstusdoktorantuuri, mille eesmärk on tuua ülikooli õppima ettevõttes töötavad spetsialistid, kes koos ülikoolipoolse juhendamisega ja laboratoorse toega saaksid lahendada erinevaid, aga just konkreetse ettevõtte probleeme.

Täna on koostöö puhul oluline märksõna nutikas spetsialiseerumine, mille eesmärk on välja selgitada need ettevõtluse valdkonnad, milles on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse konkurentsieelis saavutada.

Ajakirjanduses on ikka kuulda, et TalTechis töötatakse välja erinevaid lahendusi, mis hõlmavad robootikat, valgustust, parkimist, ehitust, logistika, teadus- ja arendusprojekte. Millised on viis kõige olulisemat projekti, mis peaks lähiaastail realiseeruma ja meie elu mõjustama hakkama?

Meil on palju huvitavaid projekte, mis on koostöös ettevõtetega veel arendusjärgus või juba välja arendatud. Äsja esitlesime TalTechi ja Silberauto koostöös valminud Eesti esimest isesõitvat autot – Iseauto. See on üks osa targa linna kontseptsioonist, mida asume koostöös Telia Eesti 5G võimekusega arendama.

Lisaks arendame koostöös ettevõtjatega mitmeid valdkondi: targad materjalid, tehisintellekt, energiasalvestus, nutikas ja elektrit tootev teekate, targad elektri-, valgustuse- ja soojusvõrgud, metallide 3D printimine ja selle tehnoloogia juurutamine nii masinaehituses kui eriotstarbeliste elektrimasinate valmistamiseks. See on vaid lühike loetelu erinevatest projektidest, mis kõik aitavad lahendada ühiskonna probleeme või arendada majanduskeskkonda.

Milline on teie sõiduki äriplaan ehk kuidas see tulevikus võiks praktilist rakendust leida?

Prototüüp on loodud eelkõige saamaks praktilist kogemust ja oskusteavet: mida tähendab sellise sõiduki loomine, milline on selle keerukus ja millised algoritmid toimivad vastavas keskkonnas.

Üheaastase projekti tulemusena on loodud arendusplatvorm, mida saab rakendada uute algoritmide, sensoorika ja erinevate keskkondade kombinatsioonide testimiseks, uurimistööks ning tudengitele õppetöö praktilisemaks ja atraktiivsemaks muutmiseks. Järgmiseks sammuks on ülikooli targa linnaku keskkonna väljaarendamine, kus isejuhtival sõidukil on kandev roll. Targas linnakus hakkavad omavahel suhtlema lisaks meie Iseautole ka Starshipi pakirobot, nutikad liiklusmärgid ja e-rollerid. Ehitame välja terviklahendusena tuleviku linna keskkonna, mida saab kasutada õppe ja arendustööks ning mida saame pakkuda ka Eesti ja välisettevõtetele uute tehnoloogiate ning ärimudelite testimiseks.

Kuidas üldiselt isesõitvate autode tulevikku näete? Millal võiks sellest saada igapäevaelu loomulik osa?

Isejuhtivad sõidukid on meie paratamatu tulevik, nii nagu ei kujutaks me täna ette elu ilma arvutiteta. Varsti on tehisintellektil baseeruvad süsteemid, sh erinevad isejuhtivad sõidukid, loomulik igapäevaelu osa. Suurem muutus hakkab toimuma kogu transpordi kontseptsiooni ja liikuvuse paradigmas. Isejuhtivate sõidukite tulekuga kaob vajadus ja mõtekus tulevikus omada sõidukit, kuna see raiskab linnades ruumi, ei ole enamus ajast kasutusel ning on püsikulu. Selle asemel hakkab toimima MaaS (Mobility as a Service) kontseptsioon, kus liikumiseks ühest punktist teise kasutatakse erinevaid isejuhtivad väikesõidukeid, taksosid või masstranspordi vahendeid. Loomulikult ei juhtu see üleöö. Esimesteks isejuhtivateks praktilisteks sõidukiteks saavadki “viimase kilomeetri” – “last mile/first mile” tüüpi sõidukid, milleks on ka tehnikaülikooli ja Silberauto Eesti esimene isejuhtiv auto.

Milline on tuleviku Tallinn? Milliseid lahendusi meil oma pealinnas lootust näha on?

Eeldan, et Tallinna linna tänavavõrgustik ja suurem osa asumist säilib. Ja kindlasti ei ole linn tulevikus kaetud klaaskupliga.

Kõige suurema muutuse toob kaasa andmehõive ja selle baasil juhtimisprotsesside muutumine. Nii Tallinn kui ülejäänud maailm liigub aina enam digitaalse keskkonna kasutamise poole, mille oluline osa on andmed. Meie võimekus andmeid koguda üha suureneb. Targa linna tulevikuidee ja arengusuund võiks olla andmete tark kogumine ja kasutamine. Tähtis ei ole mitte andmete hulk, mida kogutakse, vaid ka see, et kogutud andmed oleks sobivad kasutamiseks. See tähendab, et neid peab olema võimalik siduda ja võrrelda. Selles suunas võiks ka TalTechi ja Tallinna koostöö areneda – läbimõeldum ja tark andmete kogumine.

Oluline on ka olemasolevate andmete kasutamine. Alati ei ole vaja andmeid juurde koguda, paljudele küsimustele võib teadlaste abil leida praktikas hästi töötavad lahendused arvutuste põhjal. Ülikooli potentsiaali saaks just sellist tüüpi küsimuste lahendamisel rohkem kasutada.

Tuleviku linna olulised tehnilised märksõnad on näiteks energiakasutuse planeerimine ja juhtimine läbi tarkade elektri- ja soojavõrkude, nutikad liiklusmärgid, tehisintellektiga juhitav ühiskondlik transport, iseliikuvad sõidukid ja pakirobotid. WiFi ja 5G sarnaste lahendustega saab luua reaalajas kaardirakendusi, mis näitavad linnaruumi kasutajatele ühiskondliku transpordi asukohti, liikumist, liikluskiirust, olemasolevaid parkimiskohti, liiklussagedust ning muutes ka vastava(lt) linnaruumi valgustustaset.

Tööstus 4.0 on kuum sõna, millest on praegu palju juttu. Millist arengut Eesti tööstusele näete ja kuidas TTÜ sellele hoogu annab?

Eesti tööstus liigub kiiresti digitaliseerimise teele. Nutikad tooted nagu isejuhtivad robotsõidukid ja mehitamata droonid, targad pakiautomaadid on Eestit edukalt maailmas tutvustanud. Lisaks on Eesti ettevõtted tegemas üha suuremaid investeeringuid Tööstus 4.0 tehnoloogiatesse – uued robotid, tootmisliinid ja tehased, mis võimaldavad tööjõupuuduse kiuste toodangumahtu kasvatada, tootlikkust tõsta ning tootmist individualiseerida.

TalTech on Tööstus 4.0 kontekstis teerajaja ja teaduse populariseerija rollis – oleme korraldanud suurkonverentsi ManuFuture 2017 ning partnerluses erialaliitude, EAS ja mitmete teiste organisatsioonidega korraldanud akadeemilise partnerina igal aastal Industry 4.0 konverentsi. Eelmise aasta lõpus avasime inseneriteaduskonnas uue paindtootmise ja robootika demokeskuse, kus ettevõtted saavad nii näha kui osaleda robotite, automaatladude ja nende tehisreaalsuses juhtimissimulatsiooni koolitustel.

Ülikooli kõik õppekavad on läbinud reformi – kursuseid on vähem, kuid mahult suuremad. Seejuures Tööstus 4.0 jaoks oluliste programmeerimise, robootika, tarkvõrkude ja digitootmise osakaal on õppes oluliselt tõusnud.
Teaduse poolelt oleme juhtrollis teaduse teekaardi investeerimisprojektis “Nutika tootmise tuumiktaristu”. Selle raames rajati ülikooli suuremahulise metalli 3D-printimissüsteemiga kihtlisandustehnoloogiate uurimislabor ja Tartusse Eest Maaülikooli Tehnikainstituuti vastav 3D prinditud metallist ja muudest materjalidest objektide mõõtmisi ja modelleerimist võimaldav kompuutertomograafialabor. See võimaldab ülikoolide teadlastel, ettevõtetel ja ühiskonnal laiemalt tutvuda uute tehnoloogiatega ja neid ka praktikas hajuskasutada. Teaduse mõttes tähendab Tööstus 4.0 rakendamine seda, et tingimata pole vaja kallite seadmetega laboreid dubleerida, vaid kasutades ja arendades digivahendeid saab miljoned maksvaid seadmeid ka digitaalsete kaksikutena kaugkasutada. Nii valmis laborite koostöös ka kommunismiohvrite memoriaali installatsiooniosa – 3D prinditud metsmesilased.

Milliseid arendusambitsioone TTÜ-l veel on või tuleb?

Mida te veel tahaksite teha või kus kaasa rääkida? Plaane on mitmeid. Fokuseerime tegevusi targa linna teemadel, peame plaani teha virtuaalset elektrijaama, arendada edasi energiat tootvat teekatet ja katusekivisid, luua droonide testplatvorm. Loomulikult ei peatu isesõitvate sõidukite arendamine, toome uusi tahke null-energia majade arendamisse ning järgmisel suvel saadame kosmosesse TTÜ100 satelliidi. 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara