Kommunaalmajanduse TOP: Fookuses taastuvenergia ja taaskasutus

Seekordse kommunaalmajanduse TOPi võitja Utilitas Tallinna Elektrijaam avas mullu septembris oma teise koostootmisjaama. Avamise puhul käis puud istutamas ka Tallinna linnapea Taavi Aas.
Seekordse kommunaalmajanduse TOPi võitja Utilitas Tallinna Elektrijaam avas...

Kommunaalmajanduse TOPi esikolmikust leiame kaks soojuse- ja elektritootjat – Utilitas Tallinna Elektrijaama ja Imavere Energia – ning pliiakude ümbertöötlemistehase Ecometal. Rõõm on tõdeda, et kõige edukamad viljelevad taaskasutust ja keskkonnasõbralikku tootmist.

17. kohalt esimesele tõusnud Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ juht Andres Taukar sõnab, et finantsnäitajate oluline muutus on tingitud ettevõtte tootmismahtude suurendamisest. 2017. aastal alustas testrežiimil tegevust Utilitase teine koostootmisjaam. Uus koostootmisjaam on kodumaisest taastuvkütusest soojust ja elektrit tootev jaam, mis katab ligi 20 protsenti Tallinna kaugküttetarbijate soojusvajadusest ning ligi 50 000 kaugküttega kodumajapidamise elektrivajadusest.

Ettevõtte viimaste aastate suurim investeering on seotud Utilitase teise koostootmisjaama rajamisega, mille ehitusmaksumuseks kujunes ligi 65 miljonit eurot. “Investeeringud koostootmisjaamadesse on oluliselt suurendanud taastuvkütuste ja koostootmise osakaalu Eesti energiabilansis ja loonud võimalusi kodumaise raiejääkidest toodetud hakkepuidu kasutamiseks. Meie koostootmisjaamades toodetud soojusenergia müüakse Tallinna kaugküttevõrku ja elektrienergia Põhjamaade elektribörsil NordPool. Koos suitsugaasides sisalduva energia ärakasutamisega võimaldab biomassi põletav koostootmisjaam kütuses oleva energia ära kasutada pea sajaprotsendiliselt,” kirjeldab Taukar.

Et kaugküttevõrguga mitteühendatud elektrijaamades on kasutegur vaid 35–40%, suurendab elektri tootmise jääksoojuse ärakasutamine hoonete kütmiseks energiatõhusust ligi 2,5 korda. Sellise olulise kütuste kokkuhoiu saavutamine on suures mahus võimalik ainult kaugküttevõrkude abil. Ühtlasi võimaldab elektri tootmine tarbijatele lähedal vähendada kadusid elektrivõrkudes.

“Meie fookuses on taastuvenergiaallikate efektiivne kasutamine. Oma tegevuses lähtume ülemaailmsest trendist liikuda konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas, milles on taastuvenergiaallikatel oluline roll. Uurime uusi võimalusi taastuvenergia tehnoloogia rakendamiseks,” räägib ettevõtte juht.

2017. aasta aastaaruandes märkis ettevõte 2018. aasta eesmärkidena esimese koostootmisjaama seadmete kõrge töökindluse ja tootmisprotsessi efektiivsuse säilitamise, katla põlemisõhu eelsoojendustorude vahetuse ja tahkekütuse etteandesüsteemi põhjaliku hoolduse. Teiseks eesmärgiks on uue koostootmisjaama stabiilse töörežiimi saavutamine ja garantiiperioodi remondi- ja hooldustööde efektiivne korraldamine.

Utilitas Tallinna Elektrijaamas on praegu 34 töötajat. Ettevõte kuulub energiakontserni Utilitas ja on OÜ Utilitas 100% tütarettevõte. Ettevõte omab kahte biokütusel töötavat elektri ja soojuse koostootmisjaama – Tallinnas Väomurru tänaval ning Väo karjääris. Utilitase kaks jaama kokku toodavad tõhusas koostootmisprotsessis kohalikest ja taastuvatest allikatest energiat, mis katab üle 40% Tallinna kaugküttevõrgu aastasest soojusvajadusest ning ligi 130 000 kaugküttega kodumajapidamise aastase elektrivajaduse, moodustades hinnanguliselt 4% Eesti aastasest elektritarbimisest.

Metsahakke puudus

Uustulnukana on kommunaalmajanduse edetabelis teisel kohal Imavere Energia. Tegemist on Graanul Invest gruppi kuuluva ettevõttega, mis toodab elektrit ja soojusenergiat Imaveres asuvas koostootmisjaamas. Ettevõtte peamine vara on koostootmisjaam võimsusega 10 MW elektrienergiat ja 28 MW soojusenergiat.

“Imavere baaskoormusel töötava koostootmisjaama kütuseks on metsahake, millega toodame kõrval asuvale Graanul Investi pelletitehasele sooja. Samuti toodab jaam elektrit ja seda valdavalt Graanul Investi grupi tehastele. Ülejääva elektri müüme võrku,” räägib Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen.

Kommenteerides aastat 2017, nendib ta, et suurimaks probleemiks oli metsahakke kättesaadavus, kuna metsad olid väga märjad ja tehnikaga ligipääs oli piiratud. Ta lisab, et olulisi investeeringuid jaama viimasel aastal tehtud ei ole, kuid lähiajal on plaanis teatud ümberehitused, sest koostootmisjaam peaks hakkama auru ja elektriga varustama lisaks pelletitehasele ka grupi puidufraktsioneerimise demotehast.

2017. aastal tootis Imavere Energia ligikaudu 80 000 MWh elektrienergiat ja 216 000 MWh soojusenergiat. 2018. aastale on planeeritud stabiilne tootmine ning aastaaruandest selgub, et eeldatud tootmismahud on 82 000 MWh elektrienergiat ja 227 000 MWh soojusenergiat.

Ettevõte kuulub koos veel 22 aktiivselt tegutseva tütarettevõttega Graanul Investi kontserni, mis arendab bioenergeetikat ja biotehnoloogia, tegeleb metsandusega ning toodab taastuvenergiat.

Kolmandaks laiema tootesortimendiga

Kolmandalt kohalt leiame kasutatud pliiakude ümbertöötlemistehase ASi Ecometal, mille juhatuse liikme Tõnis Kaasiku sõnul saavutati 2017. aastal oluline käibe kasv tänu plii maailmaturu kõrgele hinnale. “Laiendasime ka toodangu sortimenti. Lisaks pliile ja pliisulamitele hakkas Ecometal varem jäätmetena realiseeritud akuplastist tootma sekundaarseid polüpropüleeni graanuleid. Korraldasime nende kolmes vahetuses tootmise, kasutades toorainena ära nii enda tootmises tekkivad kui ka juurdeostetud plastijäätmed.”

Tänavu on plaanis jätkata samas tempos, kuid madalamate müügihindade tõttu käive tõenäoliselt väheneb. “Selle aasta tulemusi mõjutavad kõige enam metallihindade langus maailmaturul teisel poolaastal, samuti on probleemiks tooraine kättesaadavus,” nendib 59 töötajaga ettevõtte juht.

Viimastest investeeringutest rääkides toob Kaasik välja 2016. aasta lõpus soetatud polüpropüleengraanuleid tootva ettevõtte OÜ Silplast, mis liideti Ecometaliga. Sellega saavutas ettevõte tooraine parema ärakasutamise. Praegu taaskasutatakse sisseostetavatest vanadest akudest ligi 95 protsenti. Lähimal paaril aastal on plaanis aga investeerida taaskasutuskontserni teistesse ettevõtetesse.

Ecometal tegutseb Sillamäel alates 2003. aastast. Tehase toodangut kasutatakse üldreeglina uute pliiakude tootmiseks, seal on kasutuses Itaalia ettevõttes Engitec välja töötatud tootmistehnoloogia, mida hetkel peetakse maailma parimaks nii keskkonnaohutuse kui ka taaskasutatava materjali väljatuleku poolest. Ümbertöödeldud pliiakud on kogutud Soomest, Rootsist, Leedust, Lätist ja Eestist, 94% toodangust realiseeritakse välisturgudel.

Õiged strateegilised otsused

Rahvusvahelisse CRONIMET Gruppi kuuluv CRONIMET Nordic OÜ tõusis TOPi 22. kohalt 2017. aastal neljandaks. Ettevõtte peamine tegevusala on musta vanametalli kogumine Baltikumi ja Skandinaavia sadamates ning müük Türgi juhtivatesse terasetehastesse. Juhatuse liikme Eva Pedjaku sõnul oli heade tulemuste taga tubli meeskonnatöö, õiged strateegilised otsused ning Cronimet Grupi põhitegevusala ehk roostevaba metalli kogumine ja ekspordi laiendamine.

2018. aastalt ootab ettevõte sarnaselt 2017. aastale sama positiivseid tulemusi. “Oleme suurima käibega ja efektiivseim vanametalliettevõte Eestis,” ütleb Pedjak, lisades, et selle aasta häid tulemusi mõjutavad eelkõige maailma üldine hea majandusseis, asjaolu, et metalli hinnad on olnud kuni kolmanda kvartali lõpuni ajalooliselt kõrgel tasemel ning see, et ettevõte on suutnud efektiivistada oma ettevõttesiseseid tööprotsesse.

28 töötajaga CRONIMENT Nordic on viimastel aastatel teinud peamised investeeringud vanametalli laadimis- ning töötlemisvahenditesse. Samuti on investeeritud töötajatele parema töökeskkonna loomisesse. Proovides vältida eelmise buumiaja vigu, lähtutakse Pedjaku sõnul põhimõttest investeerida täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, et vältida järsust majanduslangusest tulenevaid ohtusid.

Praegu on ettevõtte eesmärk hoida viimase kahe-kolme aastaga saavutatut ning vaikselt, aga stabiilselt kasvada. “Kuna meie peamine sihtturg on Türgi, teeb muret Türgi turu ebastabiilne seis. Koostöö ja suhted partneritega on Türgis väga head ja positiivsed ning loodame, et Türgi poliitiline ja majanduslik olukord stabiliseerub võimalikult kiiresti. Otsime uusi turgusid oma toodetele nii Aasias kui Euroopas.”

Metoodika

Valdkonna TOPi pääsemine: Vastava valdkonna tegevuse osakaal ettevõtte käibest pidi olema vähemalt 51%. Äripäev võttis äriregistrist eelmise aasta majandustulemuste põhjal valdkonna müügitulult suuremate ettevõtete andmed. Osalesid ettevõtted, kelle majandustulemused olid äriregistris andmete kogumise ajaks sisestatud ja ettevõte tegutsenud kahel viimasel majandusaastal.

Pingerea koostamine: Ettevõtted seati valdkonna pingeritta kuue näitaja põhjal: 2017. aasta müügitulu, müügitulu kasv võrreldes 2016. aastaga, 2017. aasta ärikasum, kasumi kasv võrreldes 2016. aastaga, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2017. Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis vähim punkte kogunud ettevõte.

Kui ettevõte puudub: Kui ettevõtet TOPis pole, siis kas ei olnud ettevõttel aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2016–2017), ette­võtte viimase või kahe viimase aasta keskmine omakapital oli negatiivne või edetabeli koostamise ajal puudus äriregistris majandusaasta aruanne, ettevõte oli kustutatud, likvideerimisel või pankrotis või siis on ettevõttel EMTA andmetel suured maksuvõlad. Emaettevõtte andmete konsolideerides tütarfirmad samas edetabelis osaleda ei saa.

Osale arutelus

  • Gerli Ramler

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara