Tammist tööstuspoliitika ekspertkogule: oleme kiiremad!

Rene Tammist
Rene Tammist

„Eesti turg on piiratud ja ainult eksport saab tuua märgatava kasvu. Eksport on aasta-aastalt kasvamas, kuid tõsiseks väljakutseks on tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, et ekspordikasv jätkuks,“ sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist eilsel „Tööstus 2030“ ekspertkogu kohtumisel tööstuskontsernis BLRT Grupp.

„Eestil on olemas väga selge tööstuspoliitika koos kasvuruumi avardavate toetusmeetmete kogumiga. Oleme erialaliitudega teinud tihedat koostööd, et oskaksime pakkuda lahendusi, mis ettevõtjaid kõige rohkem aitavad. Tänane ekspertkogu arutelu on heaks näiteks, et see koostöö toimib,“ ütles Tammist pressiteate vahendusel. 

Tööstusettevõtete juhtidest koosneva ekspertkogu ning erialaliitude esindajatest koosnevate arengugruppide poolt arutati läbi, milliseid suundi Eesti tööstuses tasub edaspidi võimsamalt arendada, kuidas uued tehnoloogiad muudavad tööstuse ärimudeleid ning milliste uute toodete ja teenustega saab tootjatele tagada parema konkurentsipositsiooni. Esimene aruteluring toimus tänavu kevadel.

„Tööstussektor annab ligi 70% Eesti ekspordist. Kui tahame ekspordilt rohkem teenida, tuleb leida viise eristumaks teistest Ida-Euroopa tootjatest. Kui suudame pakkuda näiteks tootearendust oma konkurentidest kiiremini, oleme turul paindlikumad ja riisume paksema koore. Tööstuse tarneahelate digitaliseerimine on selle võimaluse vundamendis üks kivi, tehisintellekti kasutamine teine jne,“ loetles minister võimalusi, millest ettevõtjad võiksid nii tema kui erialaliitude sõnul julgemalt kinni haarata.

Kuna üheks heaks näiteks uute tehnoloogiate juurutamisel ongi BLRT Grupp, valiti see ka seekordse ekspertkogu kohtumise kohaks. „Viimastel aastatel on BLRT Grupp teinud suuri investeeringuid, sealhulgas elektroonilistesse infosüsteemidesse, mis soodustab tootmisprotsesside automatiseerimist ja digitaliseerimist. Ainuüksi äriprotsesse optimeerida võimaldava Epicori ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) tarkvara juurutamisse, mille põhietappidega plaanitakse lõpule jõuda 2021. aastal, on panustatud üle 3,5 mln euro. Äriprotsesside pideva täiustamise kõrval paneme suurt rõhku tootmise robotiseerimisele. Automaatkeevitusliinide ja tööstusrobotite soetamine lubab oluliselt suurendada tootmismahtu, parandada toodangu kvaliteeti ning leevendada kõrgkvalifitseeritud keevitajate puudust, mis mõjub soodsalt ekspordile: 2017. aastal oli kontserni ekspordikäibe osakaal kogukäibest 83,6%. Tootmise tõhustamiseks tehtavatel investeeringutel on positiivne mõju lisandväärtuse kasvule ühe töötaja kohta – viimasel kahel aastal suurenes lisandväärtus ühe tööjõuühiku kohta 14%,“ märkis BLRT Grupi juhatuse esimees Veronika Ivanovskaja.

Üldises pildis on Eesti tööstuse digitaliseerituse määr küll Euroopa Liidu keskmisest allpool, kuid siin kasutatavad lahendused on uuemad ja innovaatilised. See tähendab, et Eesti tööstussektoril on väga hea potentsiaal areneda muust Euroopast kiiremini ja jõuda lisandväärtuse arvestuses töötaja kohta 2030. aastaks vähemalt EL keskmisele tasemele.

„See annaks Eesti SKP-sse juurde 7,5 miljardite eurot aastas, millest pool laekuks omakorda maksudena riigieelarvesse ja aitaks areneda kõigil riigi valdkondadel,“ lisas minister Tammist.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara