Puidusektori areng ei tohi peatuda

Eesti 200 üks algatajatest Indrek Nuume.
Eesti 200 üks algatajatest Indrek Nuume.

Puidusektor on IT kõrval Eesti majanduse üks erksaimaid pärle ning selle areng ei peaks avaliku surve tõttu seiskuma. Vastupidi, see surve võiks olla lisaajend arendada Eesti olulisima loodusvara töötlemise ettevõtteid üha suurema lisandväärtusega ja ökoloogilise tootmise poole, kirjutab Eesti 200 üks algatajatest Indrek Nuume.

Veidi üle poole Eesti territooriumist on kaetud metsaga. Eesti metsadest veidi üle neljandiku on kas range kaitse all või majandustegevuse piiranguga. Eesti metsaressurssi kaitstakse juba täna väga kiivalt ning Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult vastavalt Forest Europe 2015 raportile koos Soome, Sloveenia, Rootsi ja Norraga viie kõige suurema range kaitse all oleva metsa pindalaga riigi hulgas Euroopas. Tänane metsapoliitika on olnud tasakaalus ja edukas, kuid mis ei tähenda, et muutused ei ole teretulnud.

Eesti saaks ja võiks olla innovatiivne isemajandav roheriik, kus puit ja puidust saadavad ained asendavad fossiilseid materjale ning samal ajal hoitakse metsade mitmekülgseid hüvesid tasakaalus. Täna on Eesti metsa hektaritagavara poolest (213 m³/ha) kohe Leedu järel suurimate Euroopa riikide hulgas ja Skandinaavia riikidest kaugel ees ning 2017. aastaandmetel ületab aastane majandusmetsa juurdekasv raiemahtu olulisel määral. Kuigi jah, arvutusi on tehtud erinevaid ning nad kahjuks on kõik ikkagi ebatäpsed.

Eesti puidutööstus on IT kõrval ainus sektor, kus meie ettevõtted on piisavalt suured, suutmaks võistelda suurte tööstusriikide ettevõtetega. Need on meie rahvuslikud tšempionid. Puidutööstus on ilmekas näide, kuidas me oleme liikunud odava tööjõuga maast arenenud tööstusega riigiks. Puidutööstus aitab tasakaalustada Eesti jooksevkontot ehk teisisõnu puidutööstus ekspordib rohkem, kui impordib.

Täna on meil küsimus, kuidas edasi: kuidas saavutada liikumine puidu väärindamise kõrgemale tasemele olukorras, kus mehhaaniline töötlemine enam olulist arengust ei võimalda. Head eeldused selleks on olemas. Puidu kasutamise alusel ja loodava lisandväärtuse alusel võib puidu töötlemise jagada kolme astme vahel: energeetiline (kütteks), mehaaniline (puidust valmistatavad tooted) ja rafineerimine (tselluloos, puhas tselluloos, ligniin, hemitselluloos jne). Täna me konkureerime kahel esimesel lisandväärtuse astmel. Sealt edasi tuleb tegeleda teadus- ja arendustegevusega ning tegemist on kapitalimahukate investeeringutega.

Loe lisa Äripäevast

Osale arutelus

  • Indrek Nuume, Eesti 200 üks algatajatest

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara