Autor: Tööstusuudised.ee • 14. september 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas kindlustada tööstust maksmata arvete vastu?

Mariko Rukholm
Foto: член правления KredEx Krediidikindlustus Марико Рукхольм
Eesti ettevõtted on kindlustanud end täna enam kui 5000 kõikjal maailmas tegutseva äripartneri vastu, et ennetada võimalikke kahjusid, mida võivad tuua näiteks maksmata jäänud arved. Miks ja kuidas Eesti tööstusettevõtted järjest enam selliselt oma riske maandavad, selgitab KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige Mariko Rukholm.

Kuigi väiksemate ja alustavate eksportijate jaoks on oma tehingute või kogu äri kindlustamine üsna uus ja võõras teema, kasutavad kogenud tööstussektori eksportijad oma välispartnerite makseriskide kindlustamise võimalust Rukholmi sõnul juba aastaid. “Üha rohkem ettevõtteid soovib nii Eestis kui ka välisturgudel ambitsioonikamalt oma äri kasvatada, aga samas teha seda turvaliselt - nii et ootamatused tehingut ei nurjaks või laekumata arved ettevõtte majanduslikku seisu ei kahjustaks,” selgitab Rukholm kindlustajate kasvu tagamaad.

4 kontrollküsimust

Rukholmi sõnul oleks tööstusettevõttel vaja oma äripartneritega seotud riskide ennetamiseks mõelda enda jaoks alati läbi neli peamist küsimust, mis aitavad otsustada, kas äritehingu kindlustamine on vajalik. “Esiteks peaks tegema selgeks, kui suur on ühe tehingu võimalik mõju kogu ettevõtte tegevusele. Kui suur tasumata arve või ühe kliendi ootamatu pankrott võivad ettevõtet tõsiselt raputada? Kas selleks summaks on 1000, 10 000 või 100 000 eurot? Võttes suuremaid riske kui hinnatud taluvusepiir, tasub mõelda kindlustamisele. Teiseks tasuks lähtuda sellest, kui pikka tähtaega klient soovib. Sageli on välisturul tavaks pikemad maksetähtajad kui koduriigis - 60, 90 ja isegi kuni 120 päeva pikkused maksetähtajad, mis meie ettevõtetes ebakindlust tekitavad, kuna puudub kindlustunne raha kättesaamise osas sellise pika perioodi jooksul. Mida pikem maksetähtaeg, seda suurem võimalus, et selle aja jooksul välisparneri maksevõimega midagi juhtub.”

Kolmandaks soovitab Rukholm mõelda sihtturu poliitilisele ja majanduslikule olukorrale. “Näiteks poliitiline risk eksporditurul võib tähendada seda, et kaupade eest tasumisele kuuluva summa kättesaamine võib osutuda keerukamaks - olgu siis valuutapiirangute või hoopis sõja tõttu.” Samuti soovitab Rukholm uurida eelnevalt äripartneri tausta. “Kui müüja teab, et tema äripartneril on varem makseraskusi olnud, siis on see kindlasti üks esimesi ohumärke, mida tasuks arvestada,” paneb Rukholm südamele ka neile ettevõtetele, kes oma tehinguid kindlustada ei plaani.

Millal kindlustusest abi pole?

Üheks vale-arusaamaks on Rukholmi sõnul see, et oma äri saab kindlustada ka siis, kui mingi probleem on juba aset leidnud või kehv olukord teada - näiteks äripartner hilineb maksetega või on koos kaubaga ootamatult ära kadunud ja arve maksmata jätnud. “Nii nagu ei saa kindlustada juba põlevat maja, nii pole ka ettevõttel kindlustusest abi siis, kui kahjud juba peaaegu käes,” selgitab Rukholm ja viitab, et kindlustus tuleb sõlmida enne tehingute tegemist.

Samuti ei pruugi kindlustusest abi olla, kui müüja ei ole ise käitunud vastavalt kokkulepitule - näiteks on saatnud kliendile defektidega kauba ja jätnud puudused kõrvaldamata. “Just selle pärast on väga oluline, millised tingimused müügilepingus kokku lepitakse,” rõhutab Rukholm ja lisab, et  üldiseltsaavad kõik ettevõtted, kes teistele ettevõtetele maksetähtaega pakuvad, oma riske teadlikult tegutsedes maandada ja ennetada. “Üha enam ettevõtteid teeb selle valiku. Kui veel eelmisel aastal olid ettevõtted kindlustanud oma käivet kokku 271 miljoni euro eest, siis tänavu samal ajal juba 353 miljoni euro eest ehk ligi kolmandiku võrra enam,” kirjeldab Rukholm KredEx Krediidikindlustuse käesoleva aasta esimese poole tulemusi.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077