Börs: tööstusmetallid langustrendis; nafta kukub; vase hind on järsult langenud

Tööstusmetallid langevad.
Tööstusmetallid langevad.

Nädala börsiuudised: vase hind on järsult langenud; tööstusmetallid üldiselt langustrendis; kulla hind kukkus 18 kuu madalaima tasemeni; maailma suurim kaevandusfirma siseneb koobaltiärisse; nafta hind kukub, bensiin odavneb.

Vase hind on järsult langenud

Vase hind langes juba teist nädalat järjest, sest dollar on tõusmas 13 kuu tippu ning kaubanduspingete teravnemine survestab nõudlust, vahendab Reuters.

Vase hind langes reedel 6169 dollarini tonnist. Juuni esimeses pooles saavutatud tipust alates on vask odavnenud juba ligi 15 protsenti.

Dollar jätkab aga tõusu ning üheks põhjuseks on Türgi liiri ja rubla kiire odavnemine. Ameeriklaste valuuta tugevnemisele on kaasa aidanud ka kaubanduspinged Hiinaga, mis on muutnud dollarites nomineeritud toorained väljaspool USA-d tegutsevatele ettevõtetele odavamaks.

„Dollar tundub olevat väga tugevas positsioonis ning see paneb muretsema, et metallid võivad veelgi odavneda,“ ütles Forex.comi analüütik Fawad Razaqzada.

Na nentis, et reedel ilmuvad USA inflatsiooninumbrid võivad tugevdada ootusi, et intressimäärasid tõstetakse tänavu veel kahel korral. Intresside tõstmine peaks dollarile aga hoogu juurde andma.

Ka teised tööstusmetallid langustrendis

Tsingi hind on kuu ajaga langenud ligi 10 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 2619 dollarit. Tina tonnihind kaupleb 19 591 dollari juures.

Alumiiniumi hind on samuti viimasel ajal võtnud suuna alla ning tonn maksab 2070 dollarit.

Alumiinium, mida kasutatakse nii kööginõude kui ka lennukiosade tootmisel, peaks edaspidi tuge saama Hiinast, kus talvekuudel hakatakse pakkumist piirama, ütles ETF Securitiesi analüütik Nitesh Shah Reutersile.

Kehvemini on läinud ka niklil, mille tonnihind on kuuga kukkunud 7 protsenti, 13 870 dollarini.

Kulla hind kukkus 18 kuu madalaima tasemeni

Kulla hind langes sellel nädalal viimase 18 kuu madalaima tasemeni, sest esimese poolaasta nõudlus oli peaaegu kümnendi madalaim. Eelkõige on vähenenud investorite nõudlus, vahendab mining.com.

Kulla untsihind kukkus sellel nädalal 1206 dollarini, mis on madalaim tase alates eelmise aasta veebruarist. Tänavu on kuld odavnenud juba 7 protsenti. Juuli oli juba neljas järjestikune kuu, kus kollase metalli hind kukkus. Tegemist on pikima langusega alates 2013. aastast.

Maailma Kullanõukogu viimasest raportist selgub, et nõudlus on vähenenud kõigi valdkondade lõikes. Kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF) on investeeringud vähenenud 47 protsenti.

Üleüldine nõudlus langes esimesel poolaastal 6 protsenti, 1959 tonnini, mis on madalaim tase alates 2009. aastast. Teises kvartalis vähenes globaalne tarbimine 4 protsenti, 964 tonnini.

„Aasta algas kehvasti ning peamine süüdlane on investeerimisnõudlus,“ ütles WTG turgude juht Alistair Hewitt.

Tehnoloogias kasutatakse rohkem

Tõsi, tehnoloogiasektori nõudlus on jätkuvalt kasvamas – nutitelefonide, tarbeelektroonika ja autode jaoks on vaja järjest rohkem väärismetalle. Selle tõttu on sektori nõudlus kasvanud juba seitse kvartalit järjest.

Maailma suurim kaevandusfirma siseneb koobaltiärisse

Maailma suurim kaevandusfirma BHP Billiton teatas, et hakkab kaevandama koobaltit, vahendab Bloomberg.

Tegemist on metalliga, mis on elektriautode akude ehitamisel võtmetähtsusega. Ettevõte loodab selle sammuga elektriautode buumist osa saada.

BHP Billitoni Austraalias asuv Nickel West äri plaanib järgmiseks aastaks 90 protsenti toodangust müüa elektriautode sektorile. Ettevõtte laboratooriumi testid on olnud edukad ning usutakse, et peagi on neil võimalik tootma hakata ka koobaltit. Praegu toodab äri peamiselt niklit.

„Praegu seisneb meie mure selles, kas me suudame koobaltit piisavalt puhtalt toota,“ ütles Nickel Westi president Eduard Haegel.

Koobalti hind on sellel aastal surve alla sattunud, aga kahe aasta tagusega võrreldes on hinnad ikkagi ligi 200 protsenti kallinenud. Aasta alguses jõudis koobalti tonnihind 90 000 dollarini, nüüd kaupleb see umbes 60 000 dollari juures.

Nafta hind kukub

Hiina ja USA kaubanduspingete teravnemine pani nafta hinna sellel nädalal järsult langema.

Brenti toornafta langes nädalaga 2,3 protsenti ja barrel maksab 72,23 dollarit. WTI kukkus 4,4 protsenti, 66,86 dollarini barrelist.

Hiina teatas kolmapäeval, et kehtestab 16 miljardi dollari ulatuses USA kaupadele 25protsendilised imporditariifid. Sinna hulka kuuluvad kütuse-, auto ja meditsiinitooted.

Kaubanduspingete teravnemine mõjutab globaalseid turge ning investorid kardavad, et Hiina või USA majanduse aeglustumine vähendaks nõudlust toorainete järele.

Praegu pakub hindadele mõningast tuge asjaolu, et USA uuendas Iraani-vastaseid sanktsioone. Enne novembrit need sanktsioonid Iraani naftatööstust ei mõjuta, aga USA president Donald Trump on öelnud, et võimalikult paljud riigid peaksid Iraanist nafta importimise ära lõpetama.

USA Energia Informatsiooni Administratsioon teatas sellel nädalal, et kohalikud naftavarud vähenesid viimasel nädalal 1,4 miljoni barreli võrra. Analüütikud ootasid 3,3 miljoni barreli suurust vähenemist. Ka see on nafta hinda alla surunud.

Bensiini maailmaturu hind on nädalaga odavnenud 3 protsenti, 717 dollarini tonnist.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

MARMITON AS otsib TOOTMISJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

26. august 2018

Teabevara