Eesti teadusel on Eesti ettevõtete arengus liiga väike roll

Robert Kitt
Robert Kitt

Eesti teadusel on Eesti ettevõtete arengus liiga väike roll ning kui me soovime kindlustada meie majanduse jätkusuutliku arengu, peab olukord muutuma, kirjutab Swedbanki juht Robert Kitt.

Selleks, et võimaldada inimväärset elu Eestis kõigile ühiskonna liikmetele ja tagada nii eesti keele ja kultuuri säilimine, tuleb kindlustada meie majanduse jätkusuutlik areng. See on kahtlemata keerukas teema, kus nii õigeid kui ka valesid vastuseid on palju ja enamasti selgub tõde praktika käigus. Samas oleks siiski tark õppida näidetest, mille töökindlust on kusagil maailmas juba tõestatud. Üks niisugune valdkond on teaduse ja majanduse koostöö, kus Eestil on praegust seisu vaadates tublisti arenguruumi.

Ka innovatsiooniuurijad kinnitavad, et teadlased peavad seni prevaleerinud valitsus-tööstus suhtesse vähemalt võrdse partnerina juurde astuma. Eesti arengumudelis, nagu ka Euroopas laiemalt, on majandus arenenud riiklikest kammitsatest ja visioonidest suhteliselt vabana ja hea ongi – küll aga on endiselt Eesti teadusel Eesti ettevõtete arengus liiga väike roll.

Riigi kodanike heaolu maksimeerib see, kui kodumaised ettevõtted ja teadlased suudavad üheskoos kapitaliseerida kodumaiste teadlaste intellektuaalset omandit, jäädes samal ajal avatuks ka välistele võimalustele. Teisisõnu, kas Eesti ülikoolides ja teaduses loodavad teadmised õnnestub labaselt öeldes Eesti majanduses ekspordisuutlikesse toodetesse ja teenustesse üle kanda ja arendada.

Loe täispikka arvamuslugu Äripäevast

Osale arutelus

  • Robert Kitt, Swedbanki juht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara