Sogenbits: tööjõuprobleemi mõju laieneb

HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaste juht Emöke Sogenbits.
HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaste juht Emöke Sogenbits.

Tööstus kannatab tööjõupuuduse all praegu kõige rohkem, kuid see jõuab laviinina ka teistesse sektoritesse. See probleem jõuab paljudele kohale ehk siis, kui meie haiglates pole enam hooldajaid, usub HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaste juht Emöke Sogenbits.

HANZA Mechanics Tartu tegevjuhi Emöke Sogenbitsi vastutusala on alates aprillist palju laiem ja nüüd on tema n-ö portfellis ka Narva tehas. “Narva tehasele jääb alles ka eraldi juht, kuid Hanza cluster Baltic’si eest vastutan alates 1. aprillist mina,” ütles Sogenbits intervjuus Tööstusuudistele.

Põhjus, miks mõlemad tehased n-ö ühe juhi alla viidi, on seotud efektiivsuse ja kahe tehase protsesside ühendamisega. “Minu jaoks on see hea võimalus pakkuda klientidele kompleksteenust – kui Narvas on meil raskemetall ehk näiteks kabiinid metsatööstusele, siis Tartu tehases tegeleme õhukese lehtmetalliga, kaablite ja masintöötlusega. Uus süsteem aitab pakkuda suuremat komplekssust,” selgitas Sogenbits muudatuse tagamaid.

“Mõistlik on kahe tehase teatud funktsioonid ja protsessid ühendada ning muuta need ühesuguseks – näiteks ostu- ja kvaliteediprotsessid ning põhilised juhtimisprotsessid, mis põhinevad ERPil. Juba praegu on meil olemas shared service center, mis katab näiteks IT, raamatupidamise ja personalijuhtimise. Lõpptulemus peakski olema see, et vähemalt osa mõlema tehase protsessidest on identsed – näiteks ühesugune tootmise juhtimine või ostuprotsess,” kirjeldas ta ja lisas, et selline ühe juhi alla viimine ja protsesside ühtlustamine on üks mõistlikumaid võimalusi kulude kokkuhoiuks ja efektiivsemaks juhtimiseks.

Emöke Sogenbits, kuidas Narva linn ja piirkond tervikuna paistab?

Narva muutub järjest ilusamaks ja usun, et Narvast saaks ehitada väga vinge linna. Muidugi on kahju vaadata mahajäetud Kreenholmi, aga kui me kultiveerime seda, et Narva on mahajäetud venelaste linn, siis täpselt nii see välja nägema hakkabki. Narva on tööstuse jaoks väga hea linn ja seal on tööjõudu, mida saaks kasutada tunduvalt suurema lisandväärtuse tootmiseks.

Millest tehaste juhtimisel peamiselt lähtute?

Iga üksus, tehas või ettevõte on lõpuks oma juhi nägu. Juht peab vaatama peeglisse ja mõtlema, kuhu ta oma tehasega jõuda tahab ja mis on tema pikk perspektiiv. Järgmiseks peab olema oma story ehk lugu või visioon, kuidas oma tehast mingi aja möödudes näed. Inimesed on ülitähtsad ja ennekõike juhitaksegi inimesi, mitte protsesse või tehast. Oluline on mõista, et see ei tähenda hirmsat demokraatiat või kõigile meeldimist. Ükski juht ei saa teha alati otsuseid, mis kõigile meeldivad. Minu jaoks on olulised ka ausus iseenda ja teiste vastu ning omanikutunne. Viimane tähendab, et see on minu tehas, toode, klient, masinad ja need on minu inimesed. Endale on kerge valetada ja põhjendusi on veel kergem leida. Juht peab oskama mõelda, mida ma valesti tegin. Julgus otsustada, eksida, sellest õppida ja edasi minna on üliolulised.

Kui oma meeskonda juhti otsite, siis kas kandidaadi sobivusest on võimalik kohe aru saada?

Üldiselt saan kohe aru ja esimesena märkan, kas inimesel on sära silmades või mitte. Seda, kas inimeses on tahtmine asju teha, on kohe tunda. Enamikku tootmisega seotud asju on võimalik õppida, aga tahtmist ei ole võimalik õpetada.

Minu jaoks ei ole kogemus alati määrav, kuid see sõltub ametikohast, sest tehnika või masinatega seotud positsioonidel on kogemus oluline. Olen inimesi tööle võtnud ka täiesti teistelt elualadelt – näiteks hotelli- või restoraniärist. Samas peab kõik olemas tasakaalus, sest tervet osakonda ei saa täita “rohelistega” – värske veri ja kogemused peavad olema tasakaalus. Mul on juhtkonnas inimesed, kes on minuga juba kolmandas ettevõttes ja olen selle üle väga tänulik ja uhke. Juht ei ole see, kes kõik asjad välja mõtleb. Juhil peab olema meeskond, kes on piisavalt loominguline ja samal ajal ka konservatiivne, et vanu asju käigus hoida.

Kuidas lahendada olukorda, kus töötajal on sära kadunud ja ilmselt tuleb tal minna lasta? Teil on selliseid olukordi olnud?

Muidugi on olnud, aga see ei ole ka päris nii, et sära kadunud ja otsi uus töö. Sellises olukorras tuleb aru saada, kas see on ajutine või pikaajaline probleem ning mis on põhjus. Inimesega rääkides tuleb tihti välja, et ta on teinud tööd liiga kaua või tal ei ole enam väljakutseid. Kui küsida, kas ettevõttes on mõni positsioon, mis ta uuesti käima tõmbaks, ja ta vastab, et ei ole, siis pole midagi teha ja tuleb minna lasta.

Kui keeruline on Eesti tööstuses juhti leida?

Kui räägime Tartu ja Narva piirkonnast, siis see ei ole kerge ega odav lõbu. Kui kasutada personaliotsingufirmat, siis praeguses olukorras tõstavad nad teatud positsioonide puhul käed üles ja ütlevad, et ei saa aidata.

Kui rääkidagi Eesti tööstusest laiemalt, siis mis meie kõige suuremad mured on? Inimesed ilmselt ongi?

Seoses tööjõuga on kaks probleemi. Esiteks räägitakse kogu aeg odava tööjõu sissetoomisest, aga tööstuses on kõige suurem puudus oskustöölistest. Julgen väita, et need inimesed teenivad rohkem kui päästetöötajad, politseinikud või abiõpetajad. Teiseks räägitaksegi “odava” tööjõu sissetoomisest alati seoses tööstusega. Usun, et see probleem jõuab mõnele inimesele kohale siis, kui meie haiglates ei ole enam näiteks hooldajaid. Tööstus kannatab praegu kõige rohkem, aga see jõuab ühel hetkel laviinina ka teistesse sektoritesse ning see hakkab segama juba meie eksistentsi. Mis siis saab? Minu jaoks ongi vale juba selline teemapüstitus, et esiteks on odav tööjõud ja et seda vajab tööstus. Kes on odav tööjõud? Teiseks on tööstus sektor, mis jääb esimesena hätta. Kes on järgmine? 

Mis puudutab näiteks Ukraina keevitajaid, siis nemad on tööstuse jaoks nagu loodud, sest teevad ülihead tööd. Nad tahavad paremat elu ja oma peresid siia tuua, kuid varsti ei ole meil neid enam kuskilt võtta, sest Poola tõmbab neid praegu endale. Ungaris näiteks tööstus enam ei arene, sest pole inimesi, kellega toota. 

Mul on olnud mitu kohtumist potentsiaalsete investoritega ja kui küsitakse, mida meil pakkuda on, siis tekib ka mul küsimus, et mida Eestil pakkuda on? Ma olen näinud erinevate riikide pakkumisi ettevõtetele – näiteks kui investeeritakse summa X, siis selle eest antakse maksusoodustus mingiks perioodiks, kinnisvarasoodustus või näiteks elektrienergia soodustus. Mida meil pakkuda on peale selle, et oleme ilusad, targad ja räägime palju keeli

Tööjõud ja kutseõpe on praegu kõige aktuaalsemad. Kutsehariduses oleks vaja hakata kiiresti tegutsema, et masinaerialad muutuksid noortele atraktiivsemaks. Seda aga ei juhtu seni, kuni me nimetame näiteks CNC-operaatorit kõrgema kategooria lukksepaks.

Vastuvõtt metallierialadele on tublisti kukkunud. Miks see nii on?

Oleme aastakümneid rääkinud, et kui oled rumal ja ülikooli sisse ei saa, lähed kutsekasse. Teiseks me räägime riiklikul tasemel odavast tööjõust ja madalatest palkadest. Inimesed ju loevad uudiseid!

Saksamaal on tööstuse arendamine riiklikus programmis ja selle n-ö haipimine on pidev ja ulatub Merkeli tasandini välja. Kui käia Eestis mis tahes tööstuse konverentsidel, siis parimal juhul jõuab riigi esindaja kohale tunniks ajaks, loeb ette oma tervituskõne ja lahkub siis sirge seljaga. Riigil ei ole aega kuulata, mida ettevõtja räägib. Instrutecil hõikasin välja, et mul tõepoolest tekib tahtmine rajada erakutsekool, ja jõuan sellele mõttele aina lähemale.

Kas tööstuspoliitika roheline raamat on vajalik dokument?

Täpselt sama asi on OSKA. Mis ma sellega peale hakkan? Mul on kahju nendest töösturitest, kes raiskavad oma niigi vähest aega asjadele, mis ei ela ega sure. Kui valupunktide kaardistamisele ei järgne mingisugust tegevust, siis me jäämegi kaardistama. Meil on terve hulk elukutselisi kaardistajaid.

Kuidas Tartu tselluloositehasesse suhtute?

Olen selle tehase vastu ja üks põhjus on väide, et luuakse 200 uut töökohta Tartu kanti, kuid seal on tööpuudus vaid 2% ehk töötud on vaid need, kes ei taha või ei suuda töötada. Teine põhjus on see, kuidas neid asju aeti – kogu see teema, mis seostub RMK ja lepingutega. Nii neid asju ei aeta.

Viimane asi, mille kohta ma pole kedagi rääkimas kuulnud, on puidu hind. Soome ja Rootsi viimise asemel väärindame ise, aga miks sinna ikkagi veetakse? Seal makstakse rohkem. Mis juhtub siis, kui soomlased ja rootslased natuke hinda tõstavad? Puidu hinna osas valiteb vaikus. Mina vaatan investeeringute puhul ikka hinda, tootmiskohta ja tarbijat.

Millistele niððidele Eestil panustada tasuks?

Eesti puhas toode võiks olla kaubamärk, samuti komplitseeritud koosted – näen, et meil on selleks oskusi ja võimalusi, kuid probleemiks on tööjõud. Siin peaks riik kaasa aitama ja ka meil endil on vaja kõvasti koolitamisega tegeleda. 

Vaatasin, et soomlased lähevad praegu Hiina turule puhaste põllumajandustoodetega ja Soome kanamunade eksport on kohutavalt tõusnud. Hiina probleem on see, et hiinlased mürgitavad end kunsttoidu ja antibiootikumidega. Soomlased leidsid võimaluse, kuidas sinna tõsiselt palju kanamune saata, ja nad teevad selleks koostööd ka rootslastega, sest üksi ei jõudnud nõudlust täita. Eestlaste puhul on koostöö alati keeruline teema.

Turism toimib meil kolm kuud aastas, meil pole Lapimaad ega jõuluvana. Hakkame Baltikumis maha jääma, sest Riia ja Vilnius hakkavad oma vanalinna ja tutvustamisega mööda minema. Prioriteedid tuleb paika panna ja siis nendega tõsiselt tegeleda. Mitte nii, et meil on täna üks roheline raamat ja homme teine.

Puidutööstus on väga tubli – nad oskavad välja mõelda asju, mida teised pole osanud. Näiteks Norrasse ehitatud puidust kõrghoone. See on õudselt tore ja eriti tore on see, et meilt ei lähe välja ainult ümarpalk, vaid see läheb välja väärindatud kujul.

Tere ja Farmi juhatuse esimees Katre Kõvask ütles hiljuti, et kütuseaktsiisi tuleb kindlasti langetada. Kas nõustute?

Päris kindlasti. Teine asi on siin jälle suure pildi nägemine. On ju lausa Lafferi kaar näitamas, et kui maksud ületavad teatud piiri, siis netolaekumine maksudest hakkab langema. Meie oleme selle piiri ammu ületanud. Selleks, et riigile rohkem makse laekuks ja inimestel ei tekiks mõtetki maksude optimeerimisest, tuleks maksusüsteem tõsiselt üle vaadata. Eesti oli tuntud ühtlase ja selge maksusüsteemi poolest, aga kuhu me praegu jõudnud oleme? Me ei ole nii rikkad, et lasta maksurahal Lätti või mujale minna.

Minu arvates on transpordiettevõtete põhiline tankimise suunamine Lätti lausa ohtlik meie majandusele – suurtele kütusefirmadele on ju üsna ükskõik, kas nad müüvad oma kütuse Lätis või Eestis, kaotab ikka riigi majandus maksude näol.

Kas eelmine maksusüsteem tuleks taastada?

Ei ole kindel, et taastama peaks just eelmise süsteemi, aga praegune tuleb kriitilise pilguga üle vaadata. Me peame endale selgeks tegema, et meil on probleem, mida tuleb lahendada. Pea liiva alla peitmist on liiga palju. Selgitused teemal, et meil pole väiksematest aktsiisilaekumistest midagi, sest teisi makse laekub rohkem, on pikad. Miks meile ei võiks kõiki makse rohkem laekuda ja miks me peame ühe laekumisega katma teiste poolt põhjustatud puudujäägi?

Kütuseaktsiisi langetamist praegu analüüsitakse ja analüüs peaks valmima sügisel.

Ma ei saa aru, mida siin nii pikalt analüüsida on. Samamoodi oli kvoodi tõstmisega ja muuga, et kõik nõuab pikemat analüüsi ja selle koosseisu ajal me seda teha ei jõua. Selle asja nimi on otsustusjulgus. Kui kardad oma poliitikukohta kaotada, siis sa ei julgegi otsustada.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara