Autor: Mait Kraun • 29. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: kaubandussõda tekitab metalliturgudel ebakindlust; nafta tõuseb; vask langeb

Metalliturgudel valitseb ebakindlus.
Foto: Pixabay
Nädala börsiuudised: Hiina terasetootjad toetavad rauamaagi hinda; kaubandussõda tekitab metalliturgudel ebakindlust; vase hinnalangus süvenes; nafta pöördus järsult tõusule, bensiin jälle kallinemas.

Sellel nädalal olid tööstusmetallid valdavalt langemas. Vase hinnalangus kiirenes ning metall jõudis madalaima tasemeni alates oktoobrist. Rauamaagi hind on viimasel ajal aga stabiliseerunud ning toetust on pakkunud Hiina terasetootjate tugev nõudlus.

Ebakindlust tekitab metalliturul eelkõige kaubandussõda – veel ei teata, kas tariifide alla läheb tulevikus veel tooraineid või mitte. See on hoidnud turgu juba mõnda aega surve all. Väärismetalle survestab aga tugevnev dollar.

Naftaturult on tulnud ettevõtjatele kehvad uudised – on mitmeid faktoreid, mis on hakanud nafta hinnatõusu toetama. Selle tõttu on kallinema hakanud ka kütusehinnad.

Hiina terasetootjad toetavad rauamaagi hinda

Hiina rauamaagi import on kasvanud juunis selle aasta kiireimas tempos, aga aasta teises pooles võib kasv tunduvalt aeglustuda, vahendab Reuters.

Tähtis on see, et Hiina rauamaagi import on püsinud üllaltki tugev, vaatamata sellele, et USA ja Hiina vahelised kaubanduspinged on teravnenud.

Kaubandussõda on ettearvamatu

Ei ole veel teada, milliseks kaubandussõda muutub. See on muutnud Hiina terasetootjate jaoks tuleviku ebakindlaks – hiinlased moodustavad maailma kogutoodangust poole. Terase tootmiseks kasutatakse rauamaaki.

Seni on Hiinas terasetootjatel hästi läinud – marginaalid püsivad kõrgel ning selle tõttu ollakse valmis rohkem tootma. Terasetootmine on aastases võrdluses kasvanud 5-6 protsenti, selgub Hiina valitsuse andmetest.

Risk seisneb aga selles, et tootmist suurendatakse liiga palju, mis paneb hinnad omakorda langema. See tähendaks, et tootmise kasv aeglustub, mille tõttu väheneb ka nõudlus rauamaagi järele.

Rauamaak kallines nädalaga 0,8 protsenti ja tonn maksab 65 dollari (Qindago sadamas).

Vase hinnalangus süvenes

Vase hind jätkas langust ka sellel nädalal ja jõudis madalaima tasemeni alates oktoobrist vahendab mining.com.

Vase hind jõudis neljapäeval Londoni metallibörsil 6507 dollarini tonnist. New Yorgis langes naela hind alla 3 dollari taseme.

Hiljutise languse taga on tugevnenud dollar ning Hiina ja USA vaheline kaubandussõda. Hiina tarbib pea poole maailma vasest ja teistest baasmetallidest. Selle tõttu on hind ka viimasel ajal tublisti langenud.

Ka nõudlus on taandunud ning tänavu kasvab tootmine tublisti. Eelmisel nädalal teatas ICSG, et tootmine suurenes esimeses kvartalis hinnanguliselt 7,1 protsenti (võrreldes eelmise aasta sama ajaga).

Survestavalt mõjuvad ka maailma suurima vasekaevanduse Escondida streigid. Tõsi küll, läbirääkimised on läinud paremini kui eelmisel aastal, aga pole veel teada, kuidas see täpsemalt tulevikus hindu mõjutab.

Nädala lõikes odavnes vase hind 2,1 protsenti ja tonn maksis reede lõunaks 6644 dollarit.

Teistest toorainetest odavnes tsink 0,9 protsenti ja tonn maksab 2888 dollarit. Tegemist on viimase 10 kuu madalaima tasemega. Peamine põhjus on varude ja tootmise kasv.

Tina hind langes 4,4 protsenti ja alumiinium kaotas 0,4 protsenti. Kummagi tonnihind maksis reedeks vastavalt 19 615 ja 2164 dollarit. Nikkel odavnes 2,8 protsenti ning tonn maksab 14 915 dollarit.

Kulla hind jätkas dollari tugevnemise tõttu ka sellel nädalal langust. Kollane metall odavnes kokku 1,3 protsenti ja unts maksab 1251 dollarit, mis on selle aasta madalaim tase.

Nafta hind pöördus järsult tõusule

Pakkumise seotud probleemid Kanadas, USA naftavarude langemine ning ebakindlus Liibüa ekspordi pärast on täna nafta hinna tõusma pannud, vahendab Reuters.

Brenti toornafta kallines nädalaga 6,2 protsenti ja WTI lisas lausa 10,7 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 78,4 ja 73,26 dollarit.

Bensiini maailmaturu hind tõusis 5,4 protsenti, 736 dollarini tonnist.

„Fundamentaalnäitajad on järgmise kuue kuu jooksul nafta hinda toetamas,“ ütles BNP Paribase naftastrateeg Harry Tchilinguirian. „Me ei oleks üllatunud, kui Brent tõuseks uuesti üle 80 dollari barrelist.“

Kanada naftatootjal Syncrudel on praegu probleeme tootmisega – selle tõttu on nende päevane naftatootmine vähenenud 350 000 barreli võrra päevas. Tootmise taastamine ning parandustööd võtavad aega vähemalt kuu aega.

Kanada ekspordi langus on aidanud Põhja-Ameerika pakkumist vähendada. Selle tõttu on vähenenud ka USA naftavarud, ütlevad analüütikud.

Varud vähenevad oodatust kiiremini

Ühendriikide Petrooleumi Instituut teatas, et 22. juunil lõppenud nädalal langesid USA naftavarud 9,2 miljoni barreli võrra, mida oli oodatust tunduvalt rohkem. Reutersi küsitletud analüütikud ootasid 2,6 miljoni barreli suurust langust.

Tootmisega on probleeme ka Aafrikas ja Lähis-Idas. Liibüas on probleeme mässulistega ning pole teada, kes hakkab riigis eksporti kontrollima. Iraani eksport on samuti küsimärgi all. USA on teatanud kõigile riikidele, et alates novembrist peaks naftaimpordi Iraanist lõpetama.

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077