Arvutioskuseta töötajad aidatakse järele

Tehased muutuvad aina digitaalsemaks ja selle tarbeks tuleks arendada ka töötajate digioskusi.
Tehased muutuvad aina digitaalsemaks ja selle tarbeks tuleks arendada ka...

Eestis on veel üsna palju tootmisettevõtteid, kus reatöötajate arvutialased oskused on nõrgad. Riigi rahastatud projektiga soovitakse olukorda parandada ning ette-võtted saavad võimaluse tasuta koolitusteks. Teravam vajadus selleks näib olevat venekeelsetel töötajatel.

“Eesti Infoühiskonna arengukava 2014–2020” seab eesmärgiks arvuti ja interneti mittekasutajate osakaalu vähendamise aastaks 2020 viie protsendini ning üheks selle eesmärgi saavutamise meetmeks ja ka tööstussektori abistamiseks on juba eelmisest aastast alanud üleriigiline projekt “DigiABC – digioskused tööstusesse!”.
Selle tellinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nimetab IT Koolituse ja Tööandjate Keskliidu korraldatavat projekti suursuguselt selliseks, mille abil jõuavad digitaalsed oskused tuhandete tööstussektori inimesteni. Kokku koolitatakse 3000 sektori töötajat, neist vähemalt 60% metsandus- ja puidutööstuse või masina- ja metallitööstuse valdkondadest. Kõigist koolitatavatest on vähemalt 30% Eestis elavad ja tööstussektoris töötavad vene keelt kõnelevad inimesed.

Koolitusel käsitletakse arvutit ja sellega töötamist, e-posti võimalusi ja kasutamist, failide ja kaustade haldamist, räägitakse küberruumi riskidest ja nende vältimisest, tekstidokumentide koostamisest ja vormindamisest ning tabelarvutusest.

“Puudub nutigeneratsioon!”

Lauahõbedat ning ehteid tootva Juveel OÜ tootmisjuht Siim Anton tunnistab, et ettevõte oli oma kollektiiviga ajale jalgu jäänud ning reatöölistel ei ole seni olulist arvutikasutamise oskust. “Meil puudub nutigeneratsioon,” tõdeb Anton.

Ta kinnitab, et tänapäevases maailmas tuleb töid teha kiiremate tarneaegadega, kõik tegevused kiirenevad ning reaktsiooniaega jääb järjest vähemaks. Sellele reageerida ning tegevust efektiivistada saab ainult tehnoloogiliste uuendustega, mis tähendab automaatselt arvutioskust, et oleks võimalik infot võimalikult efektiivselt liigutada.

Kõike arvesse võttes osales ettevõtte tootmistöötajatele mõeldud koolitusel märtsis 17-liikmeline venekeelne grupp ning aprillis ja mais viid läbi “DigiABC” eestikeelne koolitus veidi väiksemale grupile. Koolitusel osalejad selgitati peamiselt välja töötajate endi soovide põhjal. “Kui saime läbiviijatelt selgituse, et ühes koolitusgrupis peaks olema vähemasti 10–15 inimest, uurisime majas töötava ligi 50 seast, kes oleksid huvitatud ning koostasime nimekirja,” selgitab Anton protsessi. “Kuna vajadus venekeelses grupis oli suurem, alustasime neist.”

Selgus, et ettevõtte töötajate arvutikasutamise oskuste tase on küllaltki madal. “Sisuliselt toimus viiele päevale jaotatud koolitusel arvutikasutamise ABC. Venekeelses grupis alustati defineerimisega, mis on arvuti, millest ta koosneb ja siis liiguti edasi programmide ja operatsioonisüsteemide juurde,” kirjeldab Anton. “Internetiturvalisus oli näiteks asi, mida oli vaja õppida ja mis tuli paljudele uudiseks.” Venekeelses grupis käidi kahe õppejõu eestvedamisel ülevaatlikult läbi ka Microsofti programmid Word ja Excel.

Alustades tase erinev

Anton kiidab eestikeelset õpet läbi viinud Jaan Vaabelit, kes oli tema sõnul konstruktiivne ja tugev õppejõud. Venekeelses grupis oli samas veidi nurinat, et õpe kaldus asjasse mittepuutuvatesse teemadesse ning aja efektiivsest kasutamisest jäi veidi vajaka. “Küll aga meeldis kõigile see, et kuna tase oli erinev, alustati algusest – kõige elementaarsematest asjadest.”

Antoni sõnul saavad nad koolituse tulemusena juurde terve hulga töötajaid, kellele saab anda arvutite abil tellimuste käsitlemist, tootmisjooniste koostamist ning tehnoloogia kohta vajaliku informatsiooni leidmist sisaldavaid tööülesandeid. “Kuni selleni välja, et nüüd saame töötajatele delegeerida klientidega otse suhtlemise läbi e-posti, enam ei ole vaja seda teha tsentraliseeritult, kus arvuti kasutamine jäi vaid kitsa ringi töötajate vastutusalasse,” ütleb Anton. “Lisaks oli eestikeelsel koolitusel kõrgendatud rõhk Exceli programmil, kuna me hakkame tulevikus üha rohkem sellega tööle.”

Anton toob veel näite, et nende igapäevatöös tuleb tihti ette, et on vaja teha pilt tootenäidisest ning saata see kinnitamiseks kliendile. “Ka see aspekt on nüüd oluliselt lihtsamaks ja selgemaks läinud, saame ka selle nüüd delegeerida reatöötajatele, kes varem ei kujutanudki ette, kuidas see pilt arvutisse saab.”

Kokkuvõttes ütleb Anton, et koolitus oli igal juhul hädavajalik, kuigi paraku kõik töötajad erinevatel põhjustel seda nii ei näinud ja ei osa võtta ei soovinud. “Praeguses majandusolukorras taolist koolitust ettevõte oma kulu ja kirjadega lubada ei oleks saanud, seega oli DigiABC pakutud võimalus nagu rusikas silmaaauku.”

Plaan kindlasti jätkata

Madratseid ja voodikatteid tootvas Hilding Anders Balticus võttis DigiABC koolitusest tänavu veebruaris ja märtsis osa viis gruppi kokku 67 inimesega. Läbi viidi üks eesti- ja neli venekeelset koolitust kogumahus 20 akadeemilist tundi. “Kuna ettevõttes töötab natuke üle 300 inimese ja huvi on väga suur, siis kindlasti planeerime DigiABC koolitustega jätkata,” kinnitab ettevõtte tootmisjuht Jana Karpova.

Esialgselt plaaniti koolitust vaid ettevõtte tiimijuhtidele ehk algastmespetsialistidele. “Kuna paljud algastmespetsialistid on meil välja kasvanud ettevõttesiseselt, siis arvutioskus on väga erineval tasemel,” sõnab Karpova. Koolitusel osalemiseks oli vaja endast märku anda ja kuna soovi avaldasid ka teised tehase töötajad, siis otsustati võimalust pakkuda kõikidele soovijatele. “Kuna IT Koolitus pakkus võimalust koostada ettevõttele endale sobiv graafik, siis jagasime kogu koolituse viieks kolmetunniseks tunniks. Meie tehas töötab kahes vahetuses, nii et saime pakkuda huvilistele võimaluse läbida kursus kas õhtuses või päevases vahetuses,” toob Karpova välja.
Koolituse viis Anders Balticus läbi Jaan Vaabel ning eriti kiitsid osalised Karpova sõnul üldist informatsiooni ja ka konkreetsete tabelite ja dokumentide koostamise osa. “Kõik teemad tundusid põnevad ja vajalikud,” kinnitab ta samas ja toob välja ühe osaleja vahetu kogemuse: “Koolitus on suureks abiks igapäevatöös, eriti vajalikuks osutusid klaviatuuri kiirotseteed, mida ma ei teadnud. Tabelite täitmine ja dokumentide vormistamine on nüüd palju kergem, kuid praktiline osa võiks pikem olla, sooviks rohkem harjutada.”

Hilding Anders Baltic on Karpova sõnul pööranud alati suurt tähelepanu nii oma töötajate väljaõppele kui koolitamisele ja arvutioskus on just see, milles nähakse täna puudujääki.

 

KOMMENTAARID

Töötajad tundsid end arvutiga ebakindlalt

AS Talot jurist Marika Toomberg:

Talotis võttis DigiABC kursustest 2018. aasta kevadtalvel osa umbes 30 töötajat, võimaluse osaleda said kõik, kes selleks soovi avaldasid.
Koolituse kasuks otsustasime eelkõige seetõttu, et osa meie töötajaid tundsid end arvutiga töötades ebakindlalt. Kõik on küll mingil määral arvutitega kokku puutunud, aga enamjaolt kasutatakse seda väga piiratud ülesannete täitmiseks, näiteks andmete sisestamine eelloodud tabelisse või e-posti lugemine. Selline oskuste tase oleks pikemaajaliselt hakanud pärssima nii töötajate kui ka Taloti edasist arengut. DigiABC koolituse läbimine on kindlasti avardanud töötajate üldist silmaringi ja ka tõstnud nende konkurentsivõimet tööturul.
IT Koolitus hoidis tervet koolituse protsessi, alates esimesest kontaktist kuni koolituse lõppemiseni, kliendile väga lihtsa ja arusaadavana. Suureks plussiks oli koolitaja oskus ja soov läheneda igale osalejale individuaalselt – soovid varieerusid alates oskusest arvuti korrektselt välja lülitada kuni andme- ja tekstitöötluseni välja. Iga osaleja taseme väljaselgitamiseks viis IT Koolitus läbi eelneva testimise.

 

Enne pilvelahendusi õpetage töötajad arvutit kasutama

IT Koolituse juht Martin Palm:

Ajal, mil tööstusettevõtete juhid mõtlevad robotitele ja pilvetehastele, tuleks kasutada võimalust ja õpetada töötajad ka arvutit kasutama.
Osalesin 7. juunil konverentsil “Industry 4.0 in Practice”. Ligi 300 osalejaga rahvusvahelisel üritusel räägiti robotiseerimisest, asjade internetist ning tehnoloogia abil tööstusettevõtete efektiivsemaks muutmisest. Veetes inspireeriva päeva kõrgtehnoloogilise tootmise lainel, liikus mu mõte aga paratamatult teises suunas – nimelt kõigi nende tööstussektori töötajate peale, kes osalevad IT Koolituse poolt elluviidavas projektis “DigiABC – digioskused tööstusesse!” ning kellest vähemalt mingi osa võiks tulevikus kõigis neis tarkades tehastes jätkuvalt vajalikud olla.
Meilt on korduvalt küsitud, et miks tööstus 4.0 ajastul on ometi vaja õpetada baastaseme arvutioskusi – need on ju kõigil olemas! Aga kas ikka on? DigiABC koolitustel näeme, et inimesed vajavad abi näiteks ID-kaardi kasutamisel, MS Wordis algelise dokumendi koostamisel, lihtsasse veebikeskkonda sisenemisel, e-kirjade saatmisel jm baastaseme digioskustega. Samuti näeme, et inimesed ja ka ettevõtted saavad sellest koolitusest päriselt kasu.
Tööstusettevõtete juhid, ajal, mil mõtlete robotitele ja pilvetehastele, kasutage head võimalust õpetada töötajad ka arvutit kasutama!

Osale arutelus

  • Lauri Leet, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara