Autor: Harro Puusild • 21. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Radius Machining panustab robotitele

Radius sai äsja kätte uue töökeskuse ja tööstusroboti. Omaniku Veljo Konnimoisi sõnul investeerimine robotitesse jätkub.
Foto: Harro Puusild
Metallitööstus Radius Machining tahab oma tehase viia kümne aastaga tasemeni, kus ühes töövahetuses on inimesed ja teises robotid.

Võib öelda, et Radius Machining liigub praegu arengu ja investeerimise kiirteel. Ettevõte ootab tänavu enam kui 40protsendilist käibekasvu umbes kuue miljoni euro kanti. “Selle kasvu taga on investeerimine tehnoloogiasse, digimeetmed ja uutesse ärivaldkondadesse liikumine,” ütles ettevõtte omanik ja juht Veljo Konnimois Tööstusuudistele.

Sellest, et Radius keskendub robotiseerimisele ja automatiseerimisele, on Tööstusuudised varemgi kirjutanud. Veidi enam kui aasta tagasi ütles ettevõtte toonane tegevjuht Alvar Sass uue tehase avamisel, et kümne aasta pärast võiks Radiuse tehas töötada kolmes vahetuses, millest vaid ühes on inimesed ja ülejäänud kaks katavad robotid.

Praeguse juhi Veljo Konnimoisi sõnul jätkatakse samal kursil. “Automatiseeritusega tahame jõuda sinnamaani, et inimesed teevadki tööd ühes vahetuses ja robotid teises,” täpsustab ta. “Millal me sinna jõuame, ei oska veel täpselt öelda, kuid plaan on endiselt kümme aastat. Roboteid soetame igal aastal ühe ning järgmise viie aastaga ongi plaanis soetada viis kuni seitse robotit.”

Uus robot saabus mais

Tänavu jaanuaris teatas ettevõte umbes 300 000eurosest investeeringust uude torupainutuspinki, mis muuhulgas võimaldab toota hüdraulika jõul toimivatele seadmete torustikke. Lisaks jõudis maikuus kohale ka uus töötlemiskeskus koos 90kilose kandevõimega KUKA tööstusrobotiga. Selle investeeringu väärtus jääb 350 000 euro juurde ning sisaldab ka treikeskust ja latisöötjat.

“Meie põhieesmärk on panna see uus töökeskus tootma klaasikinnitusvahendeid ja selle mõttega, et ei tekiks kahjustusi, mida on silmale raske lubada. Toodang peab olema ka visuaalselt korrektne,” ütleb Konnimois ja lisas, et uut robotit saabki ettevõte kasutada suuremate detailide tõstmisel latisöötjale ning valmistoodangu korjel, pesul ja karpi panemisel. 

Radius Machining OÜ

Tegeleb freesimisega, treimisega, koostega, toodab hüdraulikaseadmeid.Asutatud 2005Omanikud 80% Veljo Konnimois ja 20% Andrei Veršinin.Käive 2016. aastal 3,2 mln eurot, kasvas aastaga 13,5%).Ärikasum 2016. aastal 684 559 eurot, kasvas aastaga 114%.Töötajaid 60

Konnimois sõnas, et Eesti kipub olema kombeks investeerida vaid treikeskusesse, kuid sealjuures ei raatsita panustada latisöötjasse. “See on ju tegelikult automatiseerimise esimene aste, et söödamaterjali ei peaks käsitsi ette andma,” ütleb ta. Samamoodi tuleb tema sõnul valmistoodangut korjata, et detailid pingilt tulles üksteisele n-ö peale ei kukuks. “Seega tulebki robot panna ette andma, korjama, pesema ja pakendama.”

Loomulikult nõuab uus töökeskus harjumist, sest ka loogika on sel erinev. Konnimois toob siin paralleeli automaailmast ehk kui oled harjunud sõitma manuaalkastiga, siis automaatkastile üle minnes tekib paratamatult tahtmine sidurit vajutada.

Uus KUKA robot on praegu aga ainus omataoline Radiuse tehases ja võimalik, et ka terves Eestis. Valitud lahendus on Konnimoisi sõnul ka põhjalikult läbi analüüsitud ja peaks ettevõtte jaoks olema parima lahendus. “Üllatusena tuli ehk seadmete pikk tarneaeg, lootsime paari kuuga kätte saada, aga tegelikkuses kulus kaheksa kuud. Vahel tuli selline hirm nahka, et enne jõuab masu peale tulla,” naerab ta.

Rohkem tähelepanu hüdraulikale

Eelpool mainitud hüdraulika ärisuund saab aga paari kuu pärast aga veelgi suurema hoo. Kui seni on ettevõte keskendunud pigem torustikele ehk n-ö vedelike juhtimisele, siis nüüd on plaanis astuda samm edasi ning keskenduda hüdraulikaseadmetele tervikuna. “Meie eesmärk ei ole tarnida ainult voolikukomplekte, vaid tahame enda kätte saada terve süsteemi alates jagajast kuni tööorganini välja,” tutvustab Konnimois edasisi plaane.

Valdkonnad, kus Radiuse hüdraulikaseadmed peaksid edaspidi tööd leidma, on põllumajandus ja metsatööstus, kuid välistatud ei ole ka offshore. “Samas on metsast ja põllult kõige parem enda jaoks kogemusi saada. Me oleme investeerinud just mahupõhisesse tootmisesse ja eriprojekte esimese hooga tegema ei kipu.”

Konnimoisi sõnul on seni pigem väikesest ärist kasvamas suurem ärisuund ja umbes 15 aastat on selleks ka eeltööd tehtud, et olla üks suuremate tegijate hulgas. “Seda näitab ka ettevõtte töötajate arv – oleme lühikese ajaga kasvanud 40 töötajaga ettevõttest 60 töötajaga tööstuseks. Nüüd on aga konks sellest, et inimesi juurde enam võtta ei taha ja kõik need, kes robotiseerimise tulemusel vabanevad ja kes on nõus, koolitame teiste ametite jaoks ümber.”

Töö muutub keerulisemaks

Tööd muutuvad Konnimoisi sõnul järjest keerulisemaks ja töötajate kvalifikatsiooni tõstmine on seega aina olulisem. Uute ja kaasaegsete seadmete tulekuks on Radius pikalt valmistunud ja see protsess jätkub.

2016. aastal palkas ettevõte spetsialisti, kelle ülesanne oli end tehase töö ja selle robotiseerimise sooviga kurssi viia. Ametikohale palgati inimene, kes ei olnud spetsialiseerunud robotitele.

“Kui võtta keevitusroboti taha vaid robotitele spetsialiseerunud inimene, siis tema üksinda selle robotiga keevitama ei suuda hakata. Ta peab teadma keevituse põhitõdesid ja täpselt sama lugu on ka treimises,” selgitab Konnimois, kes soovitabki pigem talitada vastupidi. “Robotite vallas on lihtsam koolitada vastupidi, sest seda kompetentsi, mis on meil olemas, on keerulisem omandada kui robotiga töötamist. Paljud teevad selle vea, et võtavad tehnoloogia taha patsiga poisi ja nii lähebki pikalt robotite juurutamisega aega.”

Poolteist aastat on see spetsialist nüüd tööd teinud ja tulemusi on näha – mais võeti kasutusele uus robot.

Robotimaks tapaks uued ideed

Mis puudutab viimasel ajal teemaks olnud robotite maksustamise ideed, siis seda oleks üsna keeruline ellu viia.Ühe ideena on arutatud robotite maksustamist läbi elektritariifide. Õige pea on paljudel ettevõtetel koostootmisjaamad ja päikesepaneelid katusel. Elekter kui salakaup ei kõla just igapäevaselt. Samas kodanikupalka tõenäoliselt teisiti välja ei teeni, kui robotid sellesse ei panustaks. Kui praegu selline signaal levima hakkab, siis see peletaks esialgu minema kõik ideed ja n-ö kuivataks ära robotiseerimise värsked idud.Maksupoliitikaga seoses tahan öelda, et kui nüüd ettevõtete tulumaksu kallale minnakse ja see ka väljavõtmata jäävale osale kohustuslikuks muudetakse, siis sellega teeksime kaks sammu tagasi. Aktsiiside jama polnud veel vaibunud, kui see teema paralleelselt üles võeti – ajab närvi mustaks küll.Kahe käega olen sotsiaalmaksulae poolt. Kui tahame meelitada kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid ja ettevõtteid Eestisse, peaksime selle lae kohe ära tegema. Ja miks mitte tulumaksulagi. Kindlasti tekivad siis juba teised ohud. Aga senise maksusüsteemi tõmblemisega anname investoritele konkreetse signaali ebakindlusest.Mis puudutab aktsiise, siis ma ei ole siiani aru saanud, kus on meie n-ö ladviku tuleviku ennustamise ja analüüsimise oskus? Korraks saadi sellele otsusele küll mingi toetus taha, aga otsustajad ei vaevunud mõtlema, millised võivad reaalsed tagajärjed olla. Nüüd on teada, et pärast alkoholiaktsiisi tõusu hakati Eestis pigem rohkem alkoholi tarbima. See on nüüd fakt, et igal juhul kaotasime ja suurelt. Positiivne on see, et Rail Balticu vajadus kuni Läti piirini kasvas.

Veljo Konnimois

Sellega aga asjad ei piirdu, töötajaskonna koolitamine jätkub. “Saadame sügisel kolm inimest seoses robotiseerimisega täiendkoolitusele. Nende ülesandeks saab uuendusliku mõtlemise levitamine ja juurutamine ettevõttes” selgitab Konnimois.

Eesti on tagaajaja

Veljo Konnimois valiti aprillis Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liikmeks. Läbi erialaliidu soovib ta kogutud teadmisi ja julgust ka edasi anda. “Viime seda teadmist ja julgust aina edasi – liit annab võimaluse jagada seda ka koolidega,” ütles ta.

Radius Machining on varemgi koolidega koostööd teinud. Näiteks mullu septembris kuulutas ettevõte välja stipendiumikonkursi, millega määrati ühele edukale Tallinna Tehnikakõrgkooli masinaehituse eriala tudengile 1500eurone stipendium. Stipendiumi andmist on plaanis jätkata. “Usun, et järgmine stipendium ongi seotud robotiseerimise ja hüdraulikaga,” avaldab Konnimois. “Minu ülesanne on ka teisi ettevõtteid üles kutsuda, et Radius ei oleks ainuke stipendiumi väljaandja. Stipendiumit võiks välja anda ka Eesti Masinatööstuse Liit.”

Ka kutsekoolidel on Konnimoisi sõnul oma selge roll. “Kutsekool võtab maha hirmu robotite ees – see on kindel. Nii ei teki kartust, et inimesel tuleb koos robotiga tööd teha. See on esimene eesmärk,” ütleb ta ja rõhutab, et muidugi on igal ettevõttel oma spetsiifika, aga just see teadmine, kuidas üldiselt robotitega ümber käia, ja julgus on väga olulised. “Kõik kutsekoolid peaksid omama robotiklassi. Kui vanasti oli igas koolis treipink, siis nüüd peaks sellele lisaks olema ka robot.”

Radius Machining on õppuritele ka praktikavõimalusi pakkunud. “Meil käib igal aastal kolm-neli praktikanti kindlasti ja nende tase läheb iga aastaga paremaks. Meile kandideerivad CNC-huviga inimesed ja neid, kes kohustuslikus korras tulevad, jääb aina vähemaks,” on ta rahul. “Soov minna masinaehitust õppida on samuti järjest suurem ja see ei ole enam n-ö häbiasi. Robot ja treipink teevad koostööd ning operaator on oluline isik, kes ei tohi seda kooslust karta – esmane kogemus võiks tulla koolist.” 

Robotite hulk kahekordistub

Kogu tootmine liigub automatiseerimise poole ja kui kunagi tundus ulmeline mõte sellest, et robot toodab roboti osi, siis nüüd on see tänapäev. “See aeg ei ole enam kaugel, kui robot teab ise, et tal hakkab mingi osa ära kuluma, ja ta tellib varuosa endale ise,” prognoosib Konnimois ja lisab, et ka tehisintellektist ei ole meil pääsu kuhugi.

Eesti tööstusrobotite olukord on praegu aga selline, et meil on 10 000 tööstussektori töötaja kohta 11 robotit. Selle näitajaga jääb Eesti küll maailma keskmisest tublisti maha, kuid see-eest võime oodata tõenäoliselt hüppelist kasvu. “Ma julgen arvata, et kui robotite arv järgmise paari aastaga ei kolmekordistu, siis see vähemalt kahekordistub. Üsna lihtne on seda numbrit kolmekordistada, sest see on paratamatus, tööjõudu napib, aga samas roboteid on turul vabalt saada ja keegi ei pane nendele kvooti peale,” usub Konnimois.

“Eesti on robotiseerimisega alguses ja sellepärast ei ole meil veel ühtegi domineerivat robotite tarnijat. Taanis ja Rootsis on 10 000 töötaja kohta üle 200 roboti ja nemad on ühed Euroopa eesrindlikumad. Oleme need riigid ka endale eeskujuks võtnud. Meie eesmärk on teha rahvusvahelist äri. Meie valdkonnas paratamatult jääb käsitööd aina vähemaks ja lihtne käsitöö ei motiveeri enam noori. Noorte tähelepanu nimel tuleb teha ägedaid asju,” selgitab ta.

Aitame teistel neljandani jõuda

Eesti edasine strateegia võikski Konnimoisi hinnangul olla teiste riikide ja ettevõtete aitamine – just nende, kes oma tehnoloogiat tööstus 4.0 poole viivad. “Võiksime olla see riik, kes aitab nutikaid seadmeid pakkudes teisi tööstus 4.0 poole liikuda,” täpsustab ta.

Ka Eesti IT-sektor on Konnimoisi sõnul aina enam tööstuse potentsiaali avastamas. “Tehaste digitaliseerimine on nende prioriteet. Kodulehed on justkui hügieeniks saanud ja IT-ettevõtted on võtnud sihikule tootmisettevõtete protsesside digitaliseerimise.”

Tööstuse digitaliseerimist konsulteerivad ettevõtted võiksid tema sõnul aga rohkem panustada spetsialiseerumisele. “Kõik üritavad müüa pigem sellist valmispaketti, mis tihtipeale tehastele ei sobi. Nad peavad tundma valdkonda, aga praegu kipub olema nii, et kõik müüvad kõigile,” tõi Konnimois välja ühe kitsaskoha ja lisas, et näiteks Radius kasutab sellist juhtimistarkvara ettevõtet, kes oskab näha ka metallitööstuse muresid. “Neil on piisav hulk kliente nende tootmisettevõtete seas, kes teevad just allhanke korras väikeseeriaid. Väga raske on pakkuda sellist lahendust kõigile tööstusharudele korraga. Kui hakata meile pakkuma näiteks puidutööstuses kasutatavat tarkvara, siis ei pruugi see meile sobida, sest neil on oma spetsiifika. Soovitan võtta üks kindel suund ühes valdkonnas.”

Laienemine ja üleostmine

Mullu uude tootmishoonesse kolinud Radius on nüüd seade-seadme haaval tootmist laiendanud, ent selline mudel pole enam eesmärk. “Kui laienemine tuleb, siis pigem ülevõtmise näol. Oleme turul ringi vaadanud ja küsinud ka meeskonnalt, et kas me suudaksime oma teadmisi ja oskusi mõnda teise ettevõttesse üle kanda. Samas olen lubanud, et enne me selle poole ei vaata, kuni meil endale robotiseerimine selge on,” ütleb Konnimois.

Kas metallitööstuses on siis neid, keda üle saaks võtta? “Äratundmisrõõmu on. Selliseid ettevõtteid, nagu meie alguses olime, tuleb ikka juurde. Kui omal ajal meie üle naerdi, et las nad vaikselt toimetavad, siis meie oleme samal ajal hoidnud turul silma peal ja ei ole naernud nende üle, kes juurde on tulnud.”

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077