Uuring: leedulased ostavad naaberriigist toitu, eestlased alkoholi

Kui eestlased ostavad naaberriigist alkoholi, siis leedulased pigem toitu.
Kui eestlased ostavad naaberriigist alkoholi, siis leedulased pigem toitu.

Baltimaade tarbijate peamiste piiriüleste ostude hulka kuuluvad odavamad toidu- ja esmatarbekaubad ning alkohol. Kolmes Balti riigis Hollandi uurimisinstituudi Regioplan ja konsultatsioonifirma EY poolt läbi viidud uuringust selgub, et leedulased suunduvad naaberriiki peamiselt toiduainete järele, samas kui eestlaste ostudes troonib esikohal alkohol.

Keskmiselt kõige enam kulutavad ühe ostureisiga välismaal leedulased. Enam kui pooled (52 protsenti) eestlastest ja lätlastest kulutavad ühe reisiga alla 50 euro. Leedulaste puhul jääb ostusumma alla 50 euro 38 protsendil juhtudest, samas kui ligi veerand (24 protsenti) kulutab 50-100 eurot, samuti 24 protsenti kulutab 100-200 eurot. Vahemikus 200-500 eurot kulutab uuringu kohaselt 13 protsenti välismaal ostlevatest leedulastest, võrrelduna vaid nelja protsendi eestlaste ja lätlastega, teatasid EY ja Regioplan. 

“Leedulased tõusevad naabritega võrreldes esile oma kulutuste mahu poolest. Kui eestlaste ja lätlaste puhul jääb suur osa oste suurusjärku kümnetes eurodes, siis leedulased kulutavad sadu. Selle põhjuseks on naaberriikide maksupoliitika – tulenevalt madalamast aktsiisist ja käibemaksust Poolas ning madalamast aktsiisist alkoholile Lätis on sealsed hinnad madalamad. Uuringu andmed viitavad, et Läti positsioneering on Baltimaades tõenäoliselt kõige soodsam, kuna madalamad aktsiisid meelitavad ligi nii Eesti kui Leedu ostjaid,” kommenteeris uuringu läbi viinud Regioplani ekspert Jerzy Straatmeijer.

Leedulaste ostukorvis toit, eestlastel alkohol

Oma ostuotsuste tegemisel lähtuvad leedulased uuringu kohaselt ennekõike toidukaupade hinnast (68 protsendil juhtudest), järgnevad tarbekaubad (54 protsenti) ning seejärel alkohoolsed joogid (õllel 27 protsenti, teistel alkohoolsetel jookidel 28 protsenti).

Ka lätlastel on olulisemateks kaalutluste aluseks toit (51 protsenti) ja tarbekaubad (42 protsenti). Alkoholi hinnad naaberriikides Läti tarbijate kaalutluste hulka ei kuulu.

Seevastu Eesti inimeste peamine motiiv naaberriigis ostuks on alkohol – odavam õlu 51 protsendil ja teised alkohoolsed joogid 53 protsendil.

EY Eesti vanemkonsultandi Andrus Arbeiteri sõnul näitab uuring, et kui Leedu tarbijate ostukorv naaberriigist on mitmekesine ja hõlmab kõiki peamisi kaubagruppe, siis eestlaste puhul on fookus väga kitsas. 

“Eestis on piirikaubanduse peamiseks mootoriks alkoholiaktsiis, mis on tuntavalt kõrgem kui Lätis. Seetõttu on just märkimisväärne hinnavahe selles kaubagrupis põhjuseks, miks inimesed kulutavad oma raha teises riigis. Seevastu leedulaste ostukorv on mitmekesisem põhjusel, et naaberriigis Poolas on madalam hinnatase mitmetel tootegruppidel,” märkis Arbeiter.

Eestlased ja lätlased mõõdavad aega, leedulased raha

Kõigi kolme Balti riigi elanike hinnangul on osturetke planeerimisel esimene kalkulatsioon selleks kuluva kütuse maksumus – Eestis 67, Leedus 48 ja Lätis 36 protsenti. Seevastu tähtsuselt teise põhjuse osas erinevad Baltimaade tarbijate kaalutlused märkimisväärselt – kui eestlastel ja lätlastel on kaalutluskohaks ostureisiks kuluv aeg (35 protsenti), siis leedulastel on selleks valuuta vahetuskurss (36 protsenti). Leedulaste jaoks on tähtsuselt kolmas põhjus käibemaksumäär 30 protsendil ja aktsiisimäär 25 protsendil juhtudest. Eestis ja Lätis on seevastu just aktsiisimäär tähtsuselt kolmas põhjus reisiks. 

Jerzy Straatmeijeri sõnul kajastab uuring kolme Balti riigi tarbijate erinevaid motiive piiriülesteks ostudeks. Leedulaste ostude ajendiks on peamiselt majanduslikud kaalutlused. “Eestlaste ja lätlaste puhul tõuseb esile mõtteviis “Aeg on raha” ehk siis nad kaalutlevad, kas välismaal ostlemine on selleks kulutatud aega väärt. Samas leedulasi, kes kulutavad sageli terve nädalavahetuse päeva kas Poolas või Lätis šoppamiseks, võib nimetada täie õigusega hinnaekspertideks - mitte ainult ei kaalu nad ostetava kauba hinda, vaid ka vahetuskursi muutust,” märkis Regioplani ekspert.  

Uuringust

Piirikaubanduse uuringu viisid läbi Hollandis baseeruv Regionplan Policy Research instituut ning Baltikumi – ja ka globaalne – juhtiv konsultatsioonifirma EY. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida ostuharjumusi ja naaberriikides poodlemise sagedust Balti riikide elanike seas. Analüüs toetus uuringufirma UAB “Sprinter turimai” küsitlusele, mis viidi läbi Eestis, Lätis ja Leedus. Kokku küsitleti 2017. aastal läbiviidud uuringu raames 3019 üle 18-aastast inimest. Igast riigist kaasati ligikaudu 1000 vastajat.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara