8. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ivo Suursoo: digitaliseerimise osapooled tööstuses räägivad veel eri keelt

Ivo Suursoo
Foto: Meeli Küttim
Tööstusettevõtete automatiseerimine, digitaliseerimine ja robotiseerimine on kasvanud kuumaks teemaks, aga osapooled räägivad veel eri keelt, kirjutab Columbus Baltikumi tegevjuht Ivo Suursoo.

Maailmas tuntud e-riik Eesti on Euroopa Liidu 28 maa hulgast erasektori digitaliseerituse edetabelis alles 19. kohal. Aga teema on kasvanud kuumaks, mille tunnistuseks on eilse Industry 4.0 konverentsi külaliste hulk ja Vabariigi Valitsuse poolt peatselt eelnõuks valmiva automatsiseerimise ja digitaliseerimise analüüside ja visioonide loomise toetus, kirjutab Ivo Suursoo, Columbus Baltikumi tegevjuht.

Euroopa Liidu Digital Economy and Society Index (DESI) reastas 2018. aasta seisuga riigid tuginedes viiele erinevale kategooriale ning selle koondhinnangus on Eesti 9. kohal. Erasektori digitaliseerituses oleme aga liikunud 20. kohalt alles 19. kohale. See tähendab, et erasektori digitaliseerimises ning seeläbi Eesti majanduse ja tööstuse elavdamises on arenguruumi veel omajagu.

Üks asi on indeksid, teine asi on reaalne elu. Sellest, kuidas praktiliselt digitaliseerimist ja automatiseerimist ellu viia, räägiti 7. juunil ITLi poolt korraldatud Industry 4.0 konverentsil. Põnevaid näiteid oli näiteks teemadel tootmisandmete kogumine ja kasutus kuni tehisintellektini, ärimudelite muutus tootemüüjast teenusepakkujaks, kasutajakogemuse roll toodete arenduses kuni metalli 3D printimiseni.

Kui kõik see toimib tööstuses, siis miks oleme endiselt indeksites taga ja miks me räägime Eesti tööstuse madalast lisandväärtusest. Vastus on lihtne - jah automatiseerimine toimub, aga see ei ole piisavalt mastaapne ning sageli ei ole tööstusautomaatika ja tarkvaratehnoloogiad omavahel piisavalt ühendatud. Lisaks nendele kahele on veelgi vähemal määral fookuses nutikate toodete tootearendus ning uutele, andmepõhistele ärimudelitele üleminek tootmises.

Küsime siis nüüd uuesti – miks?

Ka see vastus on lihtne - automaatikud, digitaliseerijad ehk IT sektor ning tööstus ise ei ole jõudnud oma jõude piisavalt ühendada. Just seda auku peaks hakkama täitma automatiseerimise ja digitaliseerimise analüüsi toetus, mis on Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodav meede.

Sama eesmärgi nimel teevad tööd ka äride digitaliseerimise ettevõtted. Soov muutuda efektiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks ja järjest innovaatilisemaks iseloomustab enamikke Eesti ettevõtteid. Konkurents on mõistagi eluterve ning õitseva majanduse aluseks. Selleks, et muutuda konkurentidest paremaks, on ennekõike vajalik hetkeolukorra teadvustamine ning seejärel erinevatest arenguvõimalustest teadlikuks saamine. Innovatsioon on muudatuste protsess ja eeldab, et ettevõtte kõik töötajad mõtlevad kaasa. Kõik algab meeskonna teadlikkusest ja valmisolekust muutusteks. Esmalt peab aga juhtkond, lähtuvalt ettevõtte visioonist mõtlema, millised on ettevõttes valdkonnad, mille digitaliseerimine viiks lähemale ettevõtte eesmärkide täitmisele?

Tööprotsesside digitaliseerimine ei tähenda ilmtingimata massilist töökohtade kaotamist. Juba praegu soovib noorem generatsioon olla tark tööjõud, kes koordineerib protsesse, mitte lihtne tööjõud, kes neid pelgalt ellu viib. Mõistagi oleks efektiivne, kui erasektor jõuaks tasemele, kus mõttetut käsitööd enam ei tehtaks.

Oleme veendunud, et pannes tööstusautomaatikud, infotehnoloogia ja tööstus kokku, saame teha suurepäraseid tulemusi.

Autor: Ivo Suursoo, Columbus Baltikumi tegevjuht

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077