Seadmed tähelepanu alla

SKF Baltikumi juht Elev Eks targa tööstuse konverentsil.
SKF Baltikumi juht Elev Eks targa tööstuse konverentsil.

Tööstusseadmete hooldamine kipub olema probleem – hooldust tuleks teha regulaarselt, hoiatas SKF Baltikumi juht Elev Eks.

Laagreid tootva tehnoloogiaettevõtte SKF Baltikumi juht Elev Eks kõneles hiljutisel Targa Tööstuse konverentsil sellest, kuidas leida efektiivsust olemasolevast seadmepargist. “Kuidas masinapark saab üldse toota? See sõltub esmalt operaatorist, kes tagab masine võime toota, ja seejärel hooldusmeeskonnast, kes tagab, et masin saaks toota,” kõneles Eks ettekande sissejuhatuses.

Eks rääkis, et kui kuskil tehases tekib tõrge, siis tippjuht peaks küsima hooldusmeeste käest, miks selline tõrge tekkis, mis oli selle põhjust ja mida tuleks teha selleks, et teistes masinates selliseid tõrkeid ei tekiks.
“Mis seadmeid on vaja, mis programme on vaja, et tõrkeid edaspidi ennetada ja vältida,” lisas Eks.

Laagrite eluiga sõltub paljust

Tööstusseadmetes leidub palju laagreid, kuid millest sõltub laagrite eluiga? Kehvast paigaldusest, väsimusest, saastatusest, kehvast määrimisest, loetles Eks. “Laager on kriitiline detail seadme funktsioneerimise mõttes. Seda saavad mõjutada paljud asja,” märkis ta.

“Kui minna konkreetsemaks, siis on palju juttu olnud, et Eesti ettevõtete tootlikkus on väga madal. Kui meil seade puruneb, hakkame seda remontima, aga me ei proovi seda ennetada,” tõi Eks välja levinud probleemi.
“Ettevõtete tippjuhtide ülesanne peaks olema seadmete kaardistamine – tuleb aru saada, millised on kriitilised seadmed ja millised ei ole,” lisas ta.

Seejärel läks Eks veelgi konkreetsemaks, märkides, et laagrite paigaldust ja seadmete mehaanilist hooldust puudutava osas on palju ära teha ka kutsekoolidel.

“Meil peaks olema korralikud tänapäevased tööriistad, korralikud hooldusjuhendid ja kontroll enne seadme käikulaskmist,” rõhutas ta.

Hooldus on probleem

Mis puudutab aga näiteks määrdeid, siis määrded moodustavad hoolduseelarves väga väikese osa, mõjutades samas väga suurt hulka erinevaid komponente tehastes. “See on väga tõsine teema ja tehaste mehaanikud pole määretega eriti kursis – ei teata, mis määrded on ja kui palju neid kasutada. Kulu on madal, aga mõju tehase üldisele funktsioneerimisele väga suur,” selgitas ta.

Elev Eksi sõnul on seadmete hooldamine väga suur probleem. Ta hoiatas, et kõiki seadmeid on vaja hooldada ja seda tuleb teha regulaarselt. “Rihmade pingutamine on teine küsimus, mis on tavaliselt väga kriitiline,” märkis ta.
“Kui juhtub, et tehases on tõrge, siis mida teha?” küsis ta. “Tihti jääb tõrke algpõhjus selgeks tegemata. Võiksime teada saada, miks tõrge tekkis, ja eesmärk peaks olema vigade parandamine, et edaspidi samu vigu vältida,” jätkas ta ja tõi välja mitmeid soovitusi, mis aitaks väga lihtsalt saavutada väga häid tulemusi. 

Näiteks tuleks teha vajaduste analüüs, mis näitaks, mida, millal ja miks tuleks teha. Teiseks tuleks paika panna mõõdikud, mida ettevõte tahab saavutada. 

Remondi asemel jälgimine

Kolmandaks tuleks ära teha tõrkepõhjust analüüs – fikseerida kõik tõrked süsteemis. Ta rõhutas, et Excel ei ole selleks kõige parem variant. Samuti tuleks kokku panna hooldustegevuse plaan, et liikuda remondilt rohkem jälgimise poole. 

Neljanda punktina tõi Eks välja varuosade lao. Ettevõte peaks tegema kriitilisuse analüüsi, mis annaks aimu, kas ja kui kriitilised on olemasolevad seadmed. “Kokkuhoiu mõttes tuleks seejärel mõelda, kas kriitiliste seadmete kriitilised varuosad on meil kohapeal või on neid vaja hoida kuskil laos,” lisas ta. 

Ja viiendaks tuleks operaatorid kaasata seadmete seisundi kontrolli ehk tuleks kasutada monitooringuseadmeid ja kõikvõimalikke monitooringu abinõusid ning parendusi. 

“Oleme praegu mingil tasemel, aga kogu aeg tuleb parendusi, mida rakendada. Asjad, mis võiks vähendada inimtööjõudu – automaatsed määrimissüsteemid, automaatmäärijad,” rääkis Eks. 

Lahendused kontrollimiseks

Elev Eks rääkis veel, et seadmete kontrollimiseks on olemas targad otsustussüsteemid. Näiteks kui tehases on vaja teha seisundiseireplaan, siis selle jaoks on olemas väike andur, mis ühildub tavalise mobiiltelefoniga. 

“Teeme kriitiliste seadmete raja ja mõõdame neid. Paneme anduri seadme külge, saame seadmevibratsiooni, üldvibratsiooni, laagrivibratsiooni, temperatuuri otse mobiiltelefoni ekraanil, kus on valgusfoori tehnoloogia (punane-kollane-roheline),” kirjeldas Eks ja lisas, et nii saabki otsustada, kas ülekanne, seade või masin on korras. 
Teine lahendus on nagu data collect, kus luuaksegi see rada, kuhu on sisse pandud kriitilised masinad, selgitas Eks. 
“Siis on meil võimalik operaatorile anda ülesanded, ta kontrollib kõik lekked ja vibratsioonid, samuti peab ta ära kontrollima kõik õhusüsteemilekked, õlilekked jms. Ta kõnnib selle raja läbi ja saab tulemused. Kui on vaja parendustegevusi teha, annab operaator selle info mehaanikule,” kirjeldas Eks. 

“Kui operaator läheb kuu-kahe pärast uuesti, laeb eelmise korra andmed alla ja saab teada, kas ja kuidas on see seisund muutunud. Selle versiooni kaudu on võimalik näiteks keerulisemat spetsialisti abi vajavate seadmete puhul pilve kaudu saata meile informatsioon ja meie saame siis vastu anda infot, millest probleem tuleneb ja kuidas seda lahendada,” märkis Eks lõpetuseks.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara