Autor: Mait Kraun • 18. mai 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: metalliturgudel tuleb pikaajaline pulliturg?

Foto: Pixabay
Nädala börsiuudised: metalliturgudel tuleb pikaajaline pulliturg? Üheksa kuu põhja jõudnud plii hinnad hakkasid tõusma; kulla hind kukkus alla 1300 dollari taseme; nafta ületas sellel nädalal 80 dollari piiri.

See nädal oli metalliturgudel valdavalt rahulik. Kõige suurim tõusja oli nikkel (+6,5 protsenti) ning kõige kehvemini läks plaatinal (-4 protsenti).

Hongkongis toimunud LME konverentsi osalejad ütlevad, et metalliturul on ees uus pulliturg, mis saab olema pikemaajalisem, aga veidi tagasihoidlikum.

Plii hinnad, mis jõudsid üheksa kuu põhja, hakkasid kiiresti taastuma. Metallile prognoositakse selleks aastaks korralikku hinnatõusu. Kuld kukkus aga 1300 dollari tasemest madalamale ning läbis tähtsa toetuspunkti. Nafta hinnatõus jätkub ja see on kütusehinnad kiiresti kasvama pannud.

Metalliturgudel tuleb pikaajaline pulliturg

Metalliturud on liikumas uue pullituru poole, mis saab olema pikem ja tagasihoidlikum kui eelmine. Sellele aitavad kaasa inflatsiooni kiirenemine ja nõudluse kasv, ütlesid Londoni metallibörsi Honkongis toimunud konverentsi osalejad.

Globaalse majanduskasvu kiirenemine on surunud üles energiahinnad ning inflatsioonisurve kasvab koos intressimäärade tõusuga.

Lisaks fundamentaalse nõudluse paranemisele hakkavad toorainete vastu rohkem huvi tundma ka rahahaldurid. Varasemalt on tooraineid ignoreeritud, sest raha oli liiga odav ning teiste varaklasside tootlused atraktiivsemad, ütles Marex Spectroni globaalsete turgude juht Guy Wolf.

Tooraineid nähakse inflatsiooniriski maandajana, sest hinnad kipuvad koos reaalmajandusega tõusma.

Pikem, aga koledam

„Seekord kestab pulliturg palju kauem, aga see ei saa olema nii ilus. Kõik arvavad, et see on jätkusuutmatu ja selle tõttu ei suurendata ka tootmist,“ ütles Wolf.

„Maailm harjub asjaoluga, et Hiina ei saa olema enam tarbimiskasvu mootoriks. Tõenäoliselt asendab Hiinat tulevikus Kagu-Aasia,“ nentis ta.

Vase puhul saab pakkumine olema piiratud, sest investeeringud uute kaevanduste ehitamiseks tehakse vähe. Lühiajaliselt võib vase hinda mõjutada ametiühingute läbirääkimised Tšiilis ja Peruus, lisas Wolf.

Vase hind langes nädalaga 0,3 protsenti, 6882 dollarini tonnist.

Prognoositakse, et vaseturg jõuab sellel aastal uuesti ülejääki, aga 2019. aastaks prognoositakse jällegi defitsiiti.

„Me muutusime metallituru osas eelmisel aastal optimistlikuks. Ma arvan, et metallide hinnatõus jätkub. Hinnad tõusevad kõrgemale kui keegi ette kujutada oskab,“ lisas Wolf.

Üheksa kuu põhja jõudnud plii hinnad hakkasid tõusma

Plii hinnad jõudsid hiljuti üheksa kuu madalaima tasemeni, pärast seda toimunud taastumine on olnud aga korralik, kirjutab mining.com.

„Tooraineturul on plii turuseis tõenäoliselt kõige kitsam. Hiina erasektori kaevandustes on kontrolli tugevdatud. Riik moodustab maailma pliitootmisest 60 protsenti,“ ütles BMO Capital Marketsi analüütik Colin Hamilton Reutersile.

Plii hind tõusis esmaspäeval 2380 dollarini tonnist. Veel mai alguses maksis tonn 2270 dollarit.

Investeerimispank BMO prognoosib, et kolmandas kvartalis jõuab plii hind 2640 dollarini tonnist. Sellega ollakse prognoosijate seas ühed optimistlikumad.

FocusEconomics väljastas hiljuti raporti, millest selgus, et analüütikud ootavad kolmandaks kvartaliks keskmiselt 2428 dollarist hinda. Jaanuaris saavutatud tipus maksis tonn 2643 dollarit.

Ajaperioodil 2014-2016 vähenes globaalne plii pakkumine 500 000 tonni võrra (10 protsenti). Sellel aastal prognoosib konsultatsioonifirma Wood Mackenzie, et turudefitsiit saab olema 115 000 tonni. Mullu ulatus defitsiit 119 000 tonnini.

Kulla hind kukkus alla 1300 dollari taseme

Kullafutuuride hind hakkas nädala keskel kiiresti kukkuma, sest USA majandusandmed olid tugevad ning 10aastaste võlakirjade tootlus tõusis järsult, vahendab MarketWatch.

USA kaubandusministeerium teatas teisipäeval, et jaemüük kasvas aprillis 0,3 protsenti, märtsikuu numbrit korrigeeriti kõrgemaks – 0,8 protsendini.

New York Empire State’i indeks, mis mõõdab regiooni tööstuse kasvu, tõusis mais 20,1 punktini. Ökonomistid ootasid 15punktist näitajat. Head majandusandmed surusid 10aastaste võlakirjade tootluse nädala keskel 3,09 protsendini.

„Peamiselt positiivsed uudised survestasid kulda,“ ütles GoldMining Inci asepresident Jeff Wright. „Jaemüügi ja Empire State’i numbrid olid head ning suurendavad võimalust, et 2018. aastal tõstab Föderaalreserv intresse oodatust kiiremini. Ka dollar on tugevnenud, mis mõjub samuti kullale kehvasti.“

Ka dollar tugevnes. Dollari tugevnemine vähendab kulla atraktiivsust, sest teiste valuutade kasutajate jaoks muutub see kallimaks.

Tähtis toetustase murtud

Kulla hind langes nädalaga 2,9 protsenti ja unts maksab 1286 dollarit. See on madalaim tase alates detsembrist. Langus viis kulla 200 päeva libisevast keskmisest (1307 dollarit) madalamale.

„Tähtis on see, et kollane metall on läbinud tähtsa toetustaseme – 1300 dollarit,“ ütles Kitco Metalsi analüütik Jim Wyckoff. „Sellest allapoole kukkumine päästaks futuuriturgudel valla müügilaine.“

Teistest toorainetest kallines tsink 0,5 protsenti ja tina odavnes 0,9 protsenti. Kummagi tonn maksis reede pärastlõunaks vastavalt 3098 ja 20 660 dollarit.

Alumiinium odavnes 0,2 protsenti, 2294 dollarini. Suuri kõikumisi teinud metall on pärast USA-Venemaa sanktsioonide teema vaibumist stabiliseerunud.

Nikkel oli selle nädala suurim tõusja – tonnihind kasvas lausa 6,5 protsenti, 14 760 dollarini.

Nafta ületas sellel nädalal 80 dollari piiri

Reede hommikul oli Brenti toornafta barreli hind kerkinud 79,7 dollarile. Viimaste nädalate tõusule aitasid kaasa nii pinged Lähis-Idas kui ka Aasia energianälg

Segadused Lähis-Idas ja pinged Iraani ümber on tõstnud nafta hinna ligi nelja aasta kõrgeimale tasemele. Korraks käis hind ka 80 dollari juures ära. Brenti toornafta kallines nädalaga 2,8 protsenti ja WTI lisas 0,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 79,7 ja 71,6 dollarit.

Hinda aitavad kergitada OPECi tootmispiirangud, mida naftakartell plaanib jätkata olenemata sellest, kuidas Iraani kriis laheneb.

Samuti on tänavune kiire majanduskasv maailmas nõudlust suurendanud. Juba ennustab Bank of America, et järgmiseks aastaks jõuab nafta barreli hind 100 dollari juurde. Teisalt hoiatab Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), et liiga kõrge hind võib jällegi nõudlust vähendada.

Kütusehindadele on mõju märkimisväärne. Nädalaga kallines maailmaturul bensiini hind 3,6 protsenti ja tonn maksab juba 771 dollarit.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077