Autor: Tööstusuudised.ee • 16. mai 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandja kuvand aina olulisem – talendijaht käib ka tööstuses

Jaana Ziius
Foto: Raul Mee
Kõige suurem talendijaht toimub muidugi IT-valdkonnas, aga ka jae- ja tootmisettevõtetel on häid töötajaid raske hoida ja leida, ütleb 24. mail konverentsil „Laoseis 2018“ esinev Brand Manuali tööandja brändingu strateeg Jaana Ziius.

„Palk on alati motivaator, sest kui see on liiga väike, pole võimalik ellu jääda. See, kui tugev motivaator on palk, sõltub töötasu suurusest,“ ütleb Jaana Ziius.

Ziius tunnistab, et tööandja brändingu osas mõtlevad vähesed ettevõtted pikemalt ette ning paljud võtavad n-ö jalad kõhu alt välja alles siis, kui töötajad hakkavad lahkuma. Üks viga, mida tööandjad teevad, on see, et olemasolevate töötajate rahulolu jäetakse unarusse ja nende ettepanekud arvestamata.

NB! Jaana Ziius esineb 24. mail 2018 toimuval konverentsil "Laoseis 2018", kus kõneleb teemal "Mida peab laoomanik tegema selleks, et oma inimesi hoida?".

Lisaks räägime: 

Tööstus- ja logistikaparkide turuolukorrast; 

Tõstukijuhtidele kehtivatest nõuetest ja vajalikest muudatustest; 

Tööõnnestuste ennetamisest ladudes; 

Varaline vastutus laotöödel; 

Megatrend: millal tõstukid iseseisvateks muutuvad; 

Tutvu täispika programmiga SIIN ja registreeri SIIN.

Soodushind vaid 17. maini

„Rahulolev töötaja on kõige parem reklaam, et meelitada ligi just õigeid töötajaid. Lisaks tagab väike tööjõu voolavus tootlikkuse ja inimeste kaasatuse,“ ütleb Ziius.

Järgneb intervjuu Jaana Ziiusega:

Kas Eestis on endiselt levinud arusaam, et palk on peamine motivaator, või on need ajad jäädavalt läbi?

Palk on alati motivaator, sest kui see on liiga väike, pole võimalik ellu jääda. See, kui tugev motivaator on palk, sõltub töötasu suurusest. Kui töötasu on normaalseks äraelamiseks piisav, siis teatud tasemest kõrgem palk ei pruugi enam motivaatoriks olla. Näiteks töötaja ei soovi paremat palka, kui see toob kaasa perekonnast eemaloleku, fikseeritud tööaja või rutiinsed ja tähenduseta tööülesanded.

Kui aga palk on niivõrd madal, et igapäevane toimetulek on paras katsumus, siis paratamatult on raha peamine motivaator, sest sellest sõltub, kas toit on laual ja katus pea kohal. Sel juhul lisaväärtused, näiteks spordiklubi kaart, soodustused, koolitused ja suvepäevad lihtsalt kallutavad veidi valikut — kas töötada madala palgaga ühe või teise juures. Töötasu ja hüved peaksid tasakaalus olema, muidu tekib oht, et kui elementaarne on korrast ära, siis hüvede pakkumine tundub töötajale narrimise ja raha raiskamisena.

Kui palju ettevõtted praegu tööandja brändingule mõtlevad? Kas selle tähtsus hakkab pärale jõudma?

Vähe on ettevõtteid, kes mõtlevad pikalt ette — täna ollakse heal positsioonil, aga olles teadlik turu muutustest, valmistutakse juba, et mitte sattuda kehva olukorda või olla sammuke teistest ees. Paljud võtavad jalad kõhu alt välja alles siis, kui töötajad hakkavad lahkuma, ja avastatakse, et uute leidmine polegi enam nõnda kerge. Sel juhul kustutab ettevõte pigem tulekahju kui likvideerib kahjukollet. Strateegiline muudatus on see, mis tagab ettevõtte kestlikkuse. Meie jaoks on oluline välja selgitada, et soov muutuda tuleks omanikelt ja juhtkonnalt, mitte poleks ainult personalijuhi vastutusel olev projekt.

Kui palju on Brand Manuali poole pöördunud logistikaettevõtted? Kas logistikaettevõtted tegelevad tööandja brändinguga?

Logistikaettevõtted pöörduvad Brand Manuali poole erinevate soovidega: brändi loomine, brändi värskendamine või parema äriedu tagamiseks teenuste/toodete portfelli parendamine. Kõik taolised projektid sisaldavad rohkem või vähem ka tegelemist tööandja brändinguga, sest strateegiline sisekommunikatsioon on osa sellest. Juhtkonna loodud brändistrateegia või uus teeninduskontseptsioon tuleb tõlkida inimkeelde, et seda mõistaks ka tavatöötaja, kes lõppkliendiga iga päev kokku puutub ja ettevõtte väärtusi tegelikult ellu viib.

Millised on 3 põhilist viga, mida ettevõtjad tööandja brändinguga seoses teevad?

Esiteks ei tasu tööotsijale maalida muljet, et teie ettevõte on kõige ägedam, kui ta seda tegelikult ei ole ja pole ka plaanis saada. Uus kolleeg mõistab seda kiiresti ja lahkub peagi – teie peate värbamist uuesti alustama, sisseelamise aeg/raha on maha visatud, olemasolevate töötajate motivatsioon langeb ja lahkunud töötaja jagab enda negatiivset kogemust teistega veel kaua.

Teine viga on olemasolevate töötajate rahulolu unarusse jätmine, nende ettepanekute arvestamata jätmine. Rahulolev töötaja on kõige parem reklaam, et meelitada ligi just õigeid töötajaid. Lisaks tagab väike tööjõu voolavus tootlikkuse ja inimeste kaasatuse.

Kolmandaks, tööandja bränding ei ole sprint, vaid pigem maraton. Sellega seonduvaid kulusid tuleb käsitleda investeeringuna, mitte kuluna. Brändi alustalad võime küll kiiresti paika saada, aga usalduse võitmine, hoidmine ja töökultuuri edasiarendamine on ettevõtte juhtide igapäevane töö.

Kas on mõni valdkond, mis niipalju n-ö pehmeid tegevusi ei nõua, või peaks iga valdkonna ettevõte selle läbi mõtlema?

Usun, et iga valdkonna ettevõte peaks teema päevakorda võtma. Ja veel – tööandja brändi tugevdamine ei ole ainult suurte organisatsioonide mängumaa. Kõige suurem talendijaht toimub muidugi IT-valdkonnas, aga ka jae- ja tootmisettevõtetel on häid töötajaid raske hoida ja leida.

Kuidas alustada tööandja brändinguga?

Ükskõik, kas tööandja brändingu vajadus on tekkinud soovist olemasolevaid kolleege hoida või soovist värvata uusi kolleege, on kolm lihtsat viisi, kuidas alustada:

1. Uuri otseseid ja kaudseid konkurente: kodulehte, töökuulutust, sotsiaalmeediat, artikleid, foorumeid, töökeskkonda, räägi nendega kokkupuutunud inimestega. Nii saad teada, mida unikaalset pakutakse, et teha otsus, kas ka sinul on võimalus sammu pidada.

2. Räägi ise või veel parem – lase neutraalsel osapoolel vestelda enda kolleegidega. Nii saad teada, mis neid motiveerib, et seda võimendada, ja millised on kitsaskohad, et need kõrvaldada. Sinule otse ei pruugi nad ausat ja vahetut tagasisidet anda või püüavad tegelikkust ikkagi ilustada.

3. Tee selgeks hetkeolukord ja tuleviku võimalused töötaja-tööandja teekonnal.

Leia vastused küsimustele, mida teete selleks, et:

- kandidaadi tähelepanu pälvida?

- potentsiaalne töötaja just teid valiks?

- tagada töötaja edukas sisseelamine?

- töötaja saaks tööd hästi teha?

- töötaja ei tüdineks ja tal oleks arenguvõimalus?

Millised on võimalused igas etapis paremini tegutseda? 

NB! Jaana Ziius esineb 24. mail 2018 toimuval konverentsil "Laoseis 2018", kus kõneleb teemal "Mida peab laoomanik tegema selleks, et oma inimesi hoida?". Tutvu programmiga SIIN ja registreeri SIIN.

Soodushind vaid 17. maini! 

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077