Börs: nafta ja bensiini uued rekordid; rauamaak kallineb

Rauamaak
Rauamaak

Nädala börsiuudised: Hiina pani rauamaagi kallinema; rauamaak püsib siiski madalal tasemel; pehmem inflatsioon puhus kullale elu sisse; Trump viis nafta ja bensiini uute rekorditeni.

Hiina pani rauamaagi kallinema

Hiinas on rauamaagi nõudlus väga tugev ja see on hinnad kasvama pannud, vahendab mining.com.

„Nõudlus püsib praegu väga suur, sest ehitusfirmadel on enne juunikuu vihmahooaega käed ja jalad tööd täis,“ ütles investeerimisfirma Orient Futuresi analüütik Gu Meng.

Enimkaubeldud rauamaagi futuur kallines 1,1 protsenti, 74,8 dollarini tonnist. Kauplemismahud on paisunud samuti väga suureks. Hiina on maailma suurim rauamaagi importija – mullu imporditi kokku 1,075 miljardit tonni maaki.

Analüütikud aga hoiatasid, et hinnatõus ei pruugi kaua kesta, sest sadamates on varud kasvamas. See võib terasetehaste isu omale varusid koguda vähendada.

Hiina sadamate rauamaagi varud kasvasid eelmisel nädalal 1,08 miljoni tonni võrra, 160,16 miljoni tonnini, selgub MySteel andmetest.

„Nõudluse paranemine, mida me viimase kahe kuu jooksul oleme näinud, tuleb peamiselt Lõuna- ja Ida-Hiinast. Aga nendes regioonides hakkab peagi vihmaperiood, mis hakkab terast ja teisi tooraineid survestama,“ ütles Gu.

Tõsi, Qingdao sadama (vt. allpool olevat graafikut) hinnad on küll tõusnud, aga mitte nii palju. Tegemist on rahvusvahelise hinnaga ning viimase paari kuu jooksul on see püsinud madalal tasemel.

Teistest toorainetest kallines vase hind 1,2 protsenti ja tsink lisas 2,7 protsenti. Kummagi tonn maksis reedeks vastavalt 6904 ja 3085 dollarit.

Tina odavnes 1,8 protsenti ning alumiinium kallines 0,7 protsenti. Tonnihinnad nädala lõpuks vastavalt 20 851 ja 2298 dollarit.

Pehmem inflatsioon pani kulla kallinema

Kuld tõusis sellel nädalal esmakordselt nelja nädala jooksul, sest oodatust pehmemad USA inflatsiooniandmed viitasid sellele, et Föderaalreserv võib edaspidi olla intresside tõstmisel pigem ettevaatlikum, vahendab reuters.

Neljapäeval avalikustati aprilli tarbijahindade andmed, mis olid oodatust madalamad. See pani dollari kiiresti langema ning surus alla ka Ühendriikide võlakirjade tootlusi.

See mõjub kullale hästi, sest nõrgem dollar muudab väärismetalli teiste valuutade kasutajate jaoks odavamaks. Võlakirjade tootluse langus muudab samuti kulda atraktiivsemaks, sest metall ei paku rahavoogu.

„Kulla hinnatõus oli peamiselt tingitud USA tarbijahindade andmetest,“ ütles Capital Economicsi analüütik Simona Gambarini.

Kulla hind tõusis nädalaga kokku 1,1 protsenti, 1324 dollarini untsist. Alates jaanuarist on kuld olnud kitsas kauplemisvahemikus – 1310 ja 1355 dollari vahel.

Investeerimisfirma MKS PAMPi kaupleja Tim Brown ütles, et 1326 dollari juures on 100 päeva libisev keskmine – selle ületamine võiks olla katalüsaator, mis viib hinna veelgi kõrgemale.

Trump viis nafta ja bensiini uute rekorditeni

Nafta hind hüppas pärast USA teadet Iraani tuumaleppe katkestamise kohta viimaste aastate kõrgeimale tasemele.

USA katkestab Iraani tuumaleppe ja viib Iraani suhtes sisse uued sanktsioonid, teatas USA president Donald Trump kolmapäeval. Teade tõi uusi kartusi Lähis-Ida poliitilise ebakindluse ja naftapakkumise piisavuse kohta.

USA otsus Iraani tuumaleppest lahkuda tähendab, et väga tõenäoselt kehtestatakse OPECi suuruselt kolmanda naftatootja Iraani vastu 180 päeva pärast uued sanktsioonid, kui just enne ei jõuta mingile uuele leppele.

Brenti hind tõusis nädalaga 4,7 protsenti ja WTI lisas 4 protsenti. Kummagi barrel maksis reede õhtuks vastavalt 77,49 ja 71,54 dollarit.

Nafta hinnatõus pani järsult tõusma ka bensiini- ja diiselkütuse hinnad. Bensiini maailmaturu hind tõusis nädalaga 5,5 protsenti ja tonn maksab juba 744,5 dollarit. Diislikütuse tonnihind kasvas 3,8 protsenti, 678 dollarini.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara