Majandusspidomeeter näitab 79 km/h, töösturite rahulolu majanduspoliitikaga paranes

Ettevõtjate hinnangul on majandusel hoog sees ja üheks positiivseks teateks peetakse näiteks elektriaktsiisi soodustust suurtarbijatele. Samas ei ole ettevõtjad valitsuse majanduspoliitikaga endiselt rahul, kuigi näiteks tööstussektori rahulolu on veidi paranenud.

Majandusspidomeetri näit tõusis 2018. aasta I kvartalis 79 kilomeetrini tunnis. Endiselt on ettevõtjad rahulolematud valitsuse majanduspoliitikaga, teatas Eesti Tööandjate Keskliit. 

Kui rahulolevaid ettevõtteid oli keskmiselt alla 2%, siis rahulolematuid lausa 62%. Kui ehitussektori ja töötleva tööstuse ettevõtjate hinnang valitsuse majanduspoliitikale paranes eelmise kvartaliga võrreldes (rahulolematuid 57%), siis teenindussektoris langes hinnang kõigi aegade madalamale tasemele – rahulolematud ettevõtteid on seal 68%.

Kui jätta hinnang valitsusele arvestamata, on ettevõtjate hinnangul majandusel juba hoog sees. Suurimad hooandjad on spidomeetris ootused tellimuste või müügimahu kasvule ja hinnatõusule. Seega, üldine on foon positiivne, kuid mure majanduskasvu kestlikkuse osas on põhjendatud.

Ettevõtjate rahulolematuse peamine põhjus on ilmselt see, et pikalt oodatud majanduspoliitiliselt olulisi otsuseid valitsus vastu ei võtnud. Eelkõige oodati aasta alguses valitsuselt otsust välisspetsialistide kaasamise hõlbustamiseks, mida ei tulnud.

Tööjõuprobleem püsib

Esimese kvartali lõpuks oli aastane sisserändekvoot kolmandate riikide spetsialistide taotlustega juba kaetud. Endiselt on Eesti majandusarengu suurim takistus kvalifitseeritud tööjõupuudus. Oleme kaotamas odava tööjõu konkurentsieelist töötleva tööstuses, aga ka kvalifitseeritud tööjõudu arenguhüppe läbiviimiseks napib. Eestist eksporditakse rohkem kui imporditakse suuresti tänu teenuste ekspordile, kuid ka teenindussektoris tervikuna on suur puudus tööjõust. Tööjõupuudus ja kallinemine on ka peamised põhjuseid, miks Eestisse uusi investeeringuid ei tehta – siin pole kasumi teenimiseks vajalikku vaba ressurssi ega ka piisavalt tarbijaid.

Võimalik, et negatiivset hinnangut põhjustasid ka uudised, et riigireformiga ei olda piisavalt edasi mindud, ebaõnnestunud tulumaksuvaba miinimumi astmelise süsteemi muutmise asemel kaaluti pensionäridele uusi toetusi ja piirikaubanduse vähendamiseks piisavaid aktsiisivähendusi ei võetud vastu.

Positiivseks võib lugeda teadet, et energiamahukate suurtarbijate konkurentsipositsiooni parandamiseks, teiste riikidega võrreldes, on elektrile kehtestamisel madalam aktsiisimäär. See võis osaliselt põhjustada ka negatiivsete hinnangute vähenemise tööstussektoris. Järgmises majandusspidomeetris võib tagasiside veelgi positiivsem olla, kuna riigieelarve strateegiasse lisati ka maagaasi aktsiisimäära vähendamine energiaintensiivsete ettevõtetele.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara