Börs: vasest tuleb puudus, alumiiniumi ülikiire tõus

Alumiinium tõusis 30 aasta kiireimas tempos.
Alumiinium tõusis 30 aasta kiireimas tempos.

Nädala börsiuudised: alumiinium tõusis 30 aasta kiireimas tempos; eksperdid: vasest tuleb tulevikus puudus; tsingi hind pöördus langusesse; nafta hinnad enam kui kolme aasta tipus.

Alumiinium tõusis 30 aasta kiireimas tempos

Alumiiniumi hinnad tõusid sellel nädalal viimase 30 aasta kiireimas tempos, sest USA kehtestas Venemaa tootjale United Co. Rusalile sanktsioonid. Nüüd on ostjatel raske turult alumiiniumi leida, kirjutab Bloomberg.

Alumiiniumi hinnad tõusid neljapäeval kõrgeima tasemeni alates 2012. aastast. Nädala lõikes kallines alumiinium kokku 16,4 protsenti, 2318 dollarini tonnist, mis on suurim nädalane tõus alates 1987. aastast.

„Inimesed ostavad üksteise võidu, et ennast varustada,“ ütles TD Securitiesi toorainete strateeg Ryan McKay. „Oodatakse, et suur osa Rusali poolt toodetud metallist läheb turult välja.“

Alumiiniumitootja Alcoa aktsia reageeris tõusuga ning kallines nädalaga ligi 14 protsenti. „Selline tõus on pretsedenditu,“ ütles Harbori tegevdirektor Jorge Vazquez.

Eksperdid: vasest tuleb tulevikus puudus

Vase nõudlus peaks pakkumise ületama oodatust varem ning esimesed selged märgid peaks ilmuma juba järgmise aasta alguses, ütlesid Maailma Vase Konverentsil osalenud eksperdid, vahendab mining.com.

Rio Tinto vase ja teemantide üksuse juht Arnaud Soirat ütles, et uute tehnoloogiatega seotud tarbimise kasv, kuhu hulka kuuluvad ka elektriautod, peaks nõudlust kiiresti tõstma.

„Me arvame, et globaalse turu nõudlus ja pakkumine on 2019. ja 2020. aastal tasakaalule väga lähedal,“ ütles ta ning lisas, et defitsiit on järjest tõenäolisem.

Sajad kaevandused pannakse kinni

Seda vaadet jagavad ka mitmed teised eksperdid, kelle hulgas on ka CRU analüütik Hamish Sampson. Kui investeeringud ei saa olema oodatust suuremad, siis peaks kaevanduste tootmine langema 2034. aastaks 12 miljoni tonnini. Praegu on globaalne toodang umbes 20 miljonit tonni aastas.

Õli lisab tulle asjaolu, et üle 200 vasekaevanduse, mis praegu töötavad, jõuavad oma eluea lõppu enne 2035. aastat, lisas Sampson. „Kui iga vaseprojekt, mida praegu arendatakse või uuritakse selle tasuvust, hakkab enne seda aega tööle, siis võib pakkumine nõudlusele järele jõuda.“

BMO Capital Marketsi toorainete analüütik Colin Hamilton ütles, et vaatamata sellele, et vase varud on üle maailma kasvanud, on väljavaade tulevikuks väga positiivne.

Vase hind tõusis sellel nädalal 1,1 protsenti, 6818 dollarini tonnist. 2016. aasta alguses saavutatud põhjadest on vask kallinenud üle 50 protsendi.

Tsingi hind on pöördunud langusesse

Tsingi hind jõudis reedeks 3118 dollarini tonnist, mis on viimase nelja kuu madalaim tase. Eelmisest tipust on hind kukkunud 12 protsenti.

Osaliselt on tsinki survestanud kaubandussõja hirm, aga kõige suurem faktor on oodatav pakkumise kasv.

Metall on alates 2016. aastal saavutatud põhjadest kallinenud enam kui kaks korda, sest suuri kaevandusi suleti nii Austraalias, Iirimaal kui ka Kanadas.

Eelmise aasta detsembris teatas aga Glencore, et plaanib Lady Loretta kaevanduses tootmisega uuesti alustada. Lisaks sellele ütles kaevandusfirma tegevjuht Ivan Glasenberg, et ettevõttel on umbes 500 000 tonni tootmisvõimsust, mis pannakse tööle „tsükli õiges faasis“.

Järgmise paari aasta jooksul peaks pakkumine seega järsult kasvama. 2018. aastal peaks globaalne tootmisvõimsus kasvama 880 000 tonni võrra – kaks kolmandikku sellest tuleneb kaevanduste taasavamisest ning laienemisest, teatas Rahvusvaheline Plii ja Tsingi Grupp.

Nädalaga odavnes tsink kokku 3,4 protsenti ning reedeks maksis maikuu futuur juba 3098 dollarit.

Nafta hinnad enam kui kolme aasta tipus

Pinged Lähis-Idas, nõrk dollar ja vähenenud hirm kaubandussõja ees on lükanud nafta hinna kolme aasta kõrgeima tasemeni.

Nafta hind tõusis teisipäeval üle 3 protsendi, kui Hiina president teatas, et soovib riiki avatumaks muuta ja imporditariife pigem alandada. Seega loodetakse, et maailma majandust ei ähvarda kardetud kaubandussõda.

Lisaks on nafta hinda toetanud USA dollari langus – eelmise aasta algusest on valuuta miinuses 15 protsendiga.

Nafta hinna tõusu ei ole suutnud tagasi hoida ka tõik, et Ühendriikide kildanafta tootjad on järjest usinamad ja USAst saab tänavu tõenäoliselt maailma suurim naftatootja. Nii maksabki nafta barrel taas üle 70 dollari.

Brenti toornafta kallines nädalaga 5,9 protsenti ja WTI lisas 6,4 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 71,95 ja 67,07 dollarit. Bensiini hind rahvusvahelisel turul kallines 4,9 protsenti, 697 dollarini tonnist.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara