4. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas ettevõtted ressrusitõhususe toetust kasutavad?

Palmakos on võtmesõna puidu kasutamise optimeemine.
Foto: MARGUS ANSU/POSTIMEES/scanpix
2017. aastal said kuus ettevõtet ressursitõhususe toetust kogumahus kuus miljonit eurot. Kes need ettevõtted on ja milleks toetust kasutati?

Ressursitõhusa tootmise põhimõtted annavad ettevõtjale vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmist efektiivsemaks. See tähendab kokkuhoidu ressursside ja kulude pealt, mis teevad ettevõtte konkurentsivõimelisemaks.

Keskkonnaministeerium rakendab 2020. aasta lõpuni “Ettevõtete ressursitõhususe” meedet, mille jooksul antakse innovaatilistele tootmise efektiivsust suurendavatele projektidele toetust kogumahus ligi 110 miljonit eurot.

Mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtted saavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu taotleda toetust projektidele, millel on eelnenud analüüsiga tõendatud ressursitootlikkuse tõus. Lihtsalt öeldes – uue lahenduse kasutusele võtmisega toodab ettevõte samast hulgast toormaterjalist rohkem lõpptoodet. Näiteks asendades vanad seadmed uutega, soetades kaasaegsed nutikad tootmisliinid, võttes kasutusele IT-lahendused või leides võimalusi tootmisjääkide või jäätmete ringlusesse võtmiseks.

2017. aastal said ressursitõhususe toetuse kuus ettevõtet – Palmako, Purutuli, Tarmeko Spoon, Tootsi Turvas, Kiviluks ning Klaasimeister – kogumahus ligi kuus miljonit eurot.

Puidutööstus: uudsed tootmisliinid

Palmako. Monteeritavate puitmajade, freespuidu, puidugraanulite ja liimpuittalade tootja investeerib uudse lahendusega tootmisliini, mis muudab tootmise kiiremaks, paindlikumaks ja säästlikumaks.

Võtmesõnaks on optimeerimine: tarkvara võimaldab olenevalt tootest arvutada optimaalse kombinatsiooni parimaks puidu kasutamiseks, et täita väga keerulisi ülesandeid võimalikult vähese materjalikuluga.

Praktiline seminar "Strateegiline energiasäästmine ja hooldus tööstuses", kus keskkonnaministeeriumi projektijuht Jaana Merisaar kõneleb teemale "Ressursitõhususe meetme rakendamine tööstuses". 

Lisaks räägime: 

Valgustusest tööstuses

Parim praktika tööstusvalgutuse realiseerimisel

Hoolduste haldamine spetsiaalse tarkvara abil

Kokkuhoid määrimissüsteemides ja -protsessides

Olekupõhine hooldus tööstuses

Ultrahelitehnoloogia - olekupõhise hoolduse alustala

Elektrikvaliteedi olulisus ja selle mõõtmine

Standby'st reaktiivenergiani - miks elektrikulu monitoorida?

Kuidas ressursitõhususele läheneda strateegiliselt?

Tutvu programmiga SIIN ja registreeri SIIN.

“Seega algab kogu tootmisprotsess peale sellest, milline on optimaalne materjali kasutus ning ümberseadistamine ühelt tootelt teisele toimub automaatselt,” selgitab ettevõtte juht Rain Raudsepp. 

Projekti raames tehtud detailne analüüs näitas, et uue liini kasutusele võtmisega paraneb puiduressursi kasutus hinnanguliselt ligi 7,5% toodanguühiku kohta. “Igasugune äriplaani ja analüüsi koostamine on tegevus, millest iga ettevõte saab kasu,” sõnab Raudsepp. Et projekt satuks õigele rajale ja ettevõte saaks loodetud kasu, peavad toetust taotlevad ettevõtted Raudsepa sõnul siiski arvestama piisava ajavaruga: projektiplaani ja auditi koostamine ning ka projekti läbiviimine eeldab piisavalt süvenemisaega ning inimesi, kes oskavad asja vedada.

Projekti tulemusel plaanitakse 10 aasta jooksul kokku hoida 36 560 m³ puitu, 30 tonni liimi, 877 MWh soojust ja 532 m³ vett. Saavutatav rahaline sääst on ca 819 000 eurot aastas.

Purutuli. Puidugraanulite tootja soetab projekti raames Sauga tehases kuivatussüsteemi uudse lahenduse mehaanilise kuivatuse näol, tagades tootmisprotsessi stabiilsuse ning muutes tootmist kiiremaks ja efektiivsemaks.

Mehaaniline kuivatus kindlustab toorme (hakke) konstantse niiskussisalduse ca 35%.

Lisaks väheneb tehase energiakulu hinnanguliselt ligi 22% ning 10 aasta jooksul plaanitakse kokku hoida üle 262 000 MWh toorme kuivatamisele kuluvat biokütust.

Tarmeko Spoon. Uuendab projekti raames vineeri tootmisliini seadmeid – tänu sellele saavad nad edaspidi ära kasutada tekkivad tootmisjäägid. Paraneb puidukasutus ja väheneb ressursikulu – 20 aasta jooksul hoitakse detailse analüüsi hinnangul kokku ligi 62 000 m³ puitu, 56 132 MWh elektrit ja 7800 tonni liimi.

Lisaks suudab Tarmeko Spoon tänu uutele seadmetele pakkuda edaspidi suurema lisandväärtusega tooteid.

Tulenevalt kõrgemast toodete kvaliteedist ning suurenenud tooteportfellist suureneb vineeri müügis ekspordi osakaal.

 

Mäetööstus ja mineraalsete mat erjalide töötlemine: paraneb ressursikasutus

Tootsi Turvas. Soetas ressursitõhususe toetuse abil mobiilse haamerpurusti, mis võimaldab neil muidu tootmisjäägina tekkinud kändudele leida alternatiivne kasutusviis.

Haamerpurusti abil saavad nad ära kasutada kogu rabakändude biomassi ja toota sellest 10 aasta jooksul hinnanguliselt ligi 200 000 m³ haket, mis suunatakse soojusenergia tootmisse.

Udo Talur, Tootsi Turvase turbatoodete ja puidu ärivaldkonna juht, toob ettevõtte näitel välja, et ressursi kasutamata jätmine ei ole kunagi hea ning kasutamata ressursi töösse toomine on alati kasulik – kui kännud on kvaliteetne põlevaine, siis miks mitte neid kütteks kasutada.

Lisaks plaanitakse 10 aasta perspektiivis säästa 80 000 liitrit diislikütust, mis kulunuks muidu kändude liigutamisele ning alternatiivsete kasutusvaldkondade otsimisele. “Arvan, et tasuvusaeg on oluliselt lühem, kui projektis oskasime näidata. Esimese aasta tulemused olid prognoositust palju paremad, seega kolme, maksimaalselt viie aastaga on tasuvus igal juhul käes,” ütleb Talur, lisades, et Tootsi Turvas on väga rahul sujuva koostööga Keskkonnainvesteeringute Keskusega, nende igakülgse abi ja õpetustega.

Kiviluks. Mineraalide ümbertöötleja, killustikutootja ja karjääride haldaja uus innovaatiline tootmisüksus koos pesuliiniga aitab paekivikihtide vahel oleva savi paremini kätte saada ja sobimatu pinnase eraldada. Samas saab pesuliini eraldi kasutada kruusade, liivade filtratsiooni mooduli parendamiseks. Tänu millele saab oluliselt laiemalt kohalikku materjali kasutada teedeehituses.

Projekti tulemusel väheneb tootmisüksuse ressursikasutus auditi hinnangul kuni 38% ja tootmisprotsessi õhuheitmed vähenevad kuni 52%. Lisaks hoitakse 15 aastaga kokku üle miljoni liitri diislikütust.

Kiviluksi juhataja Enn Kikas leiab, et kuigi auditeerimise protsess oli aja- ning ressursikulukas, oli kogu ettevõtmine vaeva väärt.

“Tegemist on energiatõhususe projektiga, mille nimetuski tuleneb ikkagi sellest, et vanad masinad võtavad palju rohkem kütust ja nende kulud on suured. Kaasaegne tehnika on aga märkimisväärselt ökonoomsem ja tulusam. Kokku tekib päris oluline kasu – julgen arvata, et viie-kuue aastaga tasub kogu ettevõtmine end kenasti ära,” prognoosib Kikas.

Klaasimeister. Soetab projekti raames uue kaasaegse karastusahju, mis lisaks tootlikkuse kasvule võimaldab toota uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid.

Senisest suurema tööalaga uus karastusahi võimaldab optimeerida ahju täituvust ja vähendada praaktoodete osakaalu neli korda. Lisaks on võimalik toota senisest suuremates mõõtudes tooteid ning suurendada ettevõtte tootmisvõimsust.

Projekti tulemusena väheneb 20 aasta jooksul klaasijäätmete teke hinnanguliselt 58 120 m² ning lisaks plaanitakse kokku hoida elektrienergiat üle 4880 MWh.

 

MIS ON MIS

Ressursitõhususe meede mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetele ja projektidele, millele eelnenud analüüsiga tõendatud ressursitootlikkuse tõus. Taotlusvoor on avatud viiele prioriteetsele sektorile, kevadel 2018 avatakse kõikidele mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetele. Taotleda saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Mõeldud

Taotlemine.

Toetuse määr kuni 50% investeeringu kogumahust ja kuni 2 mln eurot ettevõtte kohta.Kogumaht 110 miljonit eurot.

PANE TÄHELE investeeringu toetuse saamisel on nõuetekohane detailne ressursikasutuse analüüs. ettevõttele hea pildi tootmise hetkeolukorrast ning kaardistab erinevad säästupotentsiaalid tulevikuks: milliseid samme astuda efektiivsema ning konkurentsivõimelisema tootmise nimel. vastavalt koolitatud spetsialist. toetab kuni 50% ulatuses, maksimaalselt 7500 eurot ettevõtte kohta.

Toetuse taotlemist alusta ressusikasutuse analüüsist

Eelduseks

Annab

Teostab

Riik

VAATA LISA info ja ressursikasutuse analüüsi teostavate spetsialistide nimekiri.

Ressursitõhususe meetme

ressurss.envir.ee.

Autor: Jaana Merisaar, keskkonnaministeeriumi projektijuht

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077