30. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: investorid otsivad väärismetallis turvasadamat

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: Trump tekitab rauamaagi turul volatiilsust; Rio Tinto loobus täielikult kivisöeärist; kulla investeerimisnõudlus kasvab; investorid otsivad väärismetallis turvasadamat; USA ja Venemaa hauvad pikaajalist naftalepet.

Sellel nädalal on tööstustoormete hindu jätkuvalt mõjutanud hirm kaubandussõja pärast. See on tekitanud rauamaagi turul huvitava mustri ning viinud hinnad nelja kuu madalaima tasemeni. Vask püsis sellel nädalal stabiilne, aga paari kuu lõikes on näha hinnatrendi langust. See on seotud kaubandussõja ja maailmamajandusega seotud hirmudega.

Kulla investeerimisnõudlus peaks aga prognooside kohaselt kasvama. Tõsi küll, väärismetalli kogunõudlus jääb tootmisele siiski alla, mis tähendab, et turul on ülejääk.

Naftaturul on nädala uudis see, et USA ja Saudi Araabia hauvad pikaajalist naftalepet. Täpsemaid detaile ei ole aga teada ning nafta hinda see märkimisväärselt ei mõjutanud.

Trump tekitab rauamaagi turul volatiilsust

Viimasel ajal on rauamaagi hind Hiinas tublisti kõikunud, sest investorid kardavad USA ja Hiina vahelist kaubandussõda.

Hindu on mõjutanud eelkõige uudised, mis vahel on negatiivsed ja vahel positiivsed. See iseloomustab kaootilist viisi, kuidas Donald Trumpi administratsioon oma kaubanduspoliitikaid kehtestab ja kommunikeerib.

Hiina Qingdao sadama 62protsendilise sisaldusega rauamaagi hind kaupleb praegu 63 dollari juures.

Hinnad on viimastel päevadel veidi tõusnud, sest räägitakse, et USA peab Hiinaga kõnelusi kaubandussõja ärahoidmiseks. Hiina peaminister Li Keqiang ütles, et nad on USA ametnikega suhelnud, aga kõneluste läbikukkumisel on nad kaubandussõjaks valmis.

Huvitav muster

Alates sellest, mil Donald Trump 2. märtsil tariifide ettepaneku tegi, on rauamaagi turul ilmnenud huvitav muster. Esialgsete uudiste puhul tariifide alla minevate toorainete hind odavneb, millele järgneb taastumine, sest selgub, et USA jätab osad riigid tariifide alt välja.

Samas tasub märkida, et langustest täielikult ei taastuta. Veel 1. märtsil kauples rauamaak 79,55 dollaril. Pärast Trumpi teadaannet kukkus see 11 päeva järjest ja 12. märtsiks maksis tonn 69,80 dollarit.

Nelja kuu madalaim tase

Hiljem toimunud taastumine viis hinna 71,65 dollarini, pärast mida kukkus see 20. märtsiks 66,9 dollarini. Siis taastus hind 68 dollarini, mille järel teatas Trump, et kehtestab Hiina kaupadele kuni 60 miljardi dollari väärtuses tariife. See viis hinna 63,5 dollarini, mis on nelja kuu madalaim tase.

Teistest toorainetest kallines tsink 3,4 protsenti ja tina lisas 0,2 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 3316 ja 20 910 dollarit.

Alumiiniumi hind langes 2,1 protsenti ja tonn maksab 2027 dollarit. Nikli tonnihind tõusis 1,9 protsenti, 13 290 dollarini.

Vase hind hakkas veebruari lõpus langema, aga viimasel nädalal on hind olnud stabiilne. Nädalaga langes tonnihind 0,1 protsenti, 6664 dollarini.

Rio Tinto loobus täielikult kivisöeärist

Kaevandusfirma Rio Tinto teatas, et müüb Austraalias asuva Kestreli kivisöekaevanduse 2,25 miljardi dollari eest, vahendab Reuters.

Tehing tähendab seda, et Rio Tintost saab esimene suur kaevandusfirma, mis on kivisöe ärist täielikult loobunud. Viimasel ajal on kokku müüdud kolm kivisöekaevandust ning sellega on teenitud 4,15 miljardit dollarit.

Wood Mackenzie analüütikud ütlevad, et see võib kivisöe tootmist siiski tõsta, sest Rio Tinto hoidis tootmist pigem tagasi ning eelistas teisi tooraineid.

Rio Tinto tegevjuht Jean-Sebastian Jacques on varasemalt öelnud, et kivisöest ei loobuta keskkonna pärast. Pigem on ettevõttel paremad investeerimisvõimalused rauamaagi, vase ja alumiiniumi puhul.

Kulla investeerimisnõudlus kasvab

Investorid, kaevandajad ja müntide tootjad aitavad 2018. aastal globaalseid kullainvesteeringuid suurendada juba viiendat aastat järjest, teatas CPM Group teisipäeval avaldatud Gold Yearbookis, vahendab mining.com.

Grupp tõi välja, et kullainvesteeringuid parandavad geopoliitilised pinged, kaubandussõja oht ja kartus, et USA majandus võib lähiaastatel langusesse sattuda.

„Maailma rahapoliitika muutub ning USA majandustsükkel on jõudnud lõpufaasi. Laskemoona, mis võiks USA turgude kasvu edasi viia, on väheks jäänud. Majanduslanguse oht on suur,“ ütles CPM.

CPM prognoosib, et kullainvesteeringute maht ulatub 2018. aastal 20,3 miljoni untsini. Seda on 1,2 miljoni untsi võrra enam kui mullu.

Investorid otsivad turvasadamat

Sõltumatu tooraineuuringutega tegelev ettevõte ütles, et münditootjate nõudlus kullakangide järele saab olema 6 miljonit untsi. 2017. aastal oli see 5,7 miljonit untsi.

„Turgude volatiilsus on olnud ebatavaline, mures investorid tunnevad kulla kui turvasadama vastu rohkem huvi,“ ütles RBC Wealth Managementi tegevdirektor George Gero. „Portfellide koostajad on otsinud vara, mis võiks inflatsiooni vastu kaitsta.“

Globaalne tootmine peaks tõusma vaid 0,2 miljoni untsi võrra, 97,2 miljoni untsini. Ülemaailmne nõudlus peaks ulatuma 97 miljoni untsini.

Kulla hind langes nädalaga 1,1 protsenti, 1325 dollarini untsist. Hõbe odavnes 1,6 protsenti ja unts maksab 16,25 dollarit.

USA ja Venemaa hauvad pikaajalist naftalepet

Sellel nädalal teatas Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman Reutersile, et OPEC ja Moskva peavad läbirääkimisi 10-20 aasta pikkuse leppe sõlmimiseks.

Venemaa on olnud Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPECi) tihe partner nii praeguse kui ka eelmiste nafta hinnakriiside ajal ning võtnud osa enamikust organisatsiooni algatatud tootmispiirangutest, kuid sedavõrd pika kestusega kokkulepe Moskva ja Riyadhi vahel on siiski ebatavaline.

Selle ja eelmise aasta jooksul on musta kulla hind tublisti tõusnud ning jõudnud OPECi ja tolle liitlaste tootmispiirangute toel taas 70 dollari tasemeni. Paraku seab tooraine kallinemisele piiri USA kildanafta puurijate taastunud tootmisvõimekus.

Brenti toornafta kallines nädalaga 0,3 protsenti ja WTI kukkus 0,1 protsenti. Kummagi barrel kauples neljapäeval vastavalt 69,28 ja 64,37 dollari juures.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077