Börsiuudised: maailma suurim koobaltitootja müüb kolmandiku toodangust hiinlastele

Blogi autor Mait Kraun.
Blogi autor Mait Kraun.

Nädala börsiuudised: investorid ootavad vasenõudluse paranemist; saabuv külmalaine tõstis Euroopas maagaasi hinda; maailma suurim koobaltitootja müüb kolmandiku toodangust hiinlastele; toornafta hinnad tõusid.

Sellel nädalal oli tööstusmetallide seas nii langejaid kui ka tõusjaid. Kõige enam kallines nikli hind – kokku 2,7 protsenti, 13 612 dollarini tonnist. Kõige rohkem kukkus tina – kokku 2,4 protsenti.

Vaseturu puhul ootavad investorid tööstussektori nõudluse paranemist, mis on seotud eelkõige globaalse majanduskasvu paranemisega. Euroopat on sellel nädalavahetusel tabamas aga järjekordne külmalaine, mis pani maagaasi hinnad kiirelt tõusma.

Lisaks sellele teatas kaevandusfirma Glencore, et müüb lausa kolmandiku edasisest koobaltitoodangust Hiina akudetootjale GEM. Kokku müüakse kolme aasta vältel ettevõttele veidi üle 10 protsendi maailma toodangust.

Vase hind rühib üles poole

Vase hind tõusis sellel nädalal 1,2 protsenti, 6908 dollarini tonnist, sest investorid ootavad tööstussektori nõudluse paranemist. Sellele aitas kaasa ka dollari nõrgenemine.

Dollari pani kukkuma asjaolu, et Washington Posti raporti kohaselt on USA president Donald Trump otsustanud ametist vabastada riikliku julgeoleku nõuniku H.R. McCasteri.

Nõrgem dollar muudab metallid teiste valuutade kasutajate jaoks odavamaks, mis toetab omakorda hindu. Peagi Valges majas tööd alustav majandusnõunik Larry Kudlow on öelnud, et tema arvates võiks dollar tugevam olla.

„Vask on globaalse investeerimismaailma muutuste jaoks nagu piksevarras,“ teatas ANZ investoritele. „Tõenäoliselt on investorid enne järgmise nädala Föderaalreservi kohtumist küllaltki ettevaatlikud.“ Oodatakse, et keskpank tõstab kohtumisel intressimäärasid.

Saabuv külmalaine tõstis Euroopas maagaasi hinda

Nädala lõpus saabub Euroopasse uus külmalaine ja see on hinnad uuesti tõusma pannud.

Pakane peaks Euroopas püsima ühe nädala. Gaasivarud on samal ajal Euroopas viimase seitsme aasta madalaimal tasemel, teatas S&P Global Platts.

Tänu sellele tõusid nädala algul järsult ka gaasihinnad. Suurbritannias kallines megavatt-tund 30,73 euroni, Saksa GASPOOL börsil aga 29 euroni.

Plattsi analüütikute hinnangul oli Euroopas nädala alguse seisuga ligikaudu 7,1 miljardit kuupmeetrit gaasi, millest enamus Saksamaal. Suurbritannias olid varud langenud 0,4 miljardi kuupmeetri tasemele. Sellist seisu ei ole nähtud 2011. aasta talvest saadik.

Gaasinõudlus aga samal ajal rühib ülesmäge, Saksamaa kohalikes jaotusvõrkudes on oodata 19. märtsil 340 miljoni kuupmeetrini ulatuvat nõudlust, mis on 80 miljonit enam kui oodati veel nädal tagasi.

Ainsa lisavõimsusena ongi näha Venemaa gaasitarneid, sest muud allikad nagu Norra töötavad juba täisvõimsusel. Kõrged hinnad kardetavasti ei suuda piisavalt kiiresti liikuma panna ka suuri LNG-laevu, et neist selle külmalaine ajal abi oleks.

Maailma suurim koobaltitootja müüb kolmandiku toodangust hiinlastele

Maailma suurim koobaltitootja Glencore tegi hiinaga kokkuleppe, mille kohaselt müüakse kolme aasta jooksul kolmandik toodangust Hiina akude taastöötlejale GEM Co, vahendab Reuters.

Glencore müüb GEM-le ajavahemikus 2018-2020 kokku 52 800 tonni koobalthüdroksiidi. Koobalt on võtmetähtsusega metall, mida on vaja liitiumioonakude tootmiseks. Neid akusid kasutatakse elektriautodest ning seetõttu oodatakse koobalti nõudluse järsku kasvu.

Juba praegu on tekkinud puudujääk, mis on koobalti hinna kiiresti tõusma pannud. Veel 2016. aasta jaanuaris maksis üks nael 10 dollarit, nüüd juba 39. Tegemist on kõrgeima tasemega alates 2008. aasta juulist.

GEM ostab Glencore’ilt 2018. aastal 13 800 tonni koobaltit, 2019. aastal 18 000 tonni ja 2020. aastal 21 000 tonni.

Glencore kaevandab koobaltit vase- ja niklikaevandustes kõrvalproduktina. Seda tehakse Kongos, Kanadas ja Austraalias. 2018. aastal plaanib ettevõte toota 39 000 tonni koobaltit, mis moodustab maailma oodatavast toodangust 35 protsenti.

Glencore’i prognoosi kohaselt tõuseb nende koobaltitootmine 2019. aastal 65 000 tonnini ja langeb seejärel 2020. aastal 63 000 tonnini.

Teistest toorainetest kallines tsink 1,3 protsenti ja alumiinium kukkus 1,1 protsenti. Kummagi tonn maksis reedeks vastavalt 3233 ja 2078 dollarit.

Väärismetallide hulgas langes nii kulla kui ka hõbeda hind 0,1 protsenti. Kummagi unts maksab vastavalt 1319 ja 16,45 dollarit.

Toornafta hinnad tõusid

Toornafta hinnad olid sellel nädalal tõusuteel, vaatamata sellele, et USA kildanafta tootmine kasvab ning aktsiaturud pöörasid langusesse.

Tõsi, nädala alguses hakkas nafta odavnema, sest USA Energia- ja Informatsiooni Administratsioon teatas, et kildanafta tootmine tõuseb aprillis tõenäoliselt uue rekordini. Oodatakse, et USA kildanafta päevane toodang kasvab suuremates reservuaarides aprillis 131 000 barreli võrra.

Ühendriikide päevane naftatootmine ületas 2017. aasta lõpus 10 miljoni barreli piiri – sellega mindi mööda Saudi Araabiast, mis on maailma suurim eksportija. 2018. aasta lõpuks peaks toodang tõusma üle 11 miljoni barrelini päevas, teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur hiljuti.

Nädala lõpus hakkasid aktsiaturud aga taastuma ning naftale pakkus tuge ka dollari odavnemine.

WTI toornafta kallines nädala lõikes 1,3 protsenti, 61,36 dollarini barrelist. Brent tõusis 1,7 protsenti ja barrel maksab 65,29 dollarit.

 

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara