Autor: Harro Puusild • 9. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saku Õlletehas kasutab töötajate kaasamiseks ideepanka

Saku Õlletehase planeerimisjuht Joonas Lahe.
Foto: Erakogu
Saku Õlletehases toimib Ideepank, kuhu kõik töötajaid saavad teha muudatusettepanekuid, mis aitaksid tööd efektiivsemaks muuta ja raiskamisi vähendada. Ühes kuus on keskmiselt üks tugev idee.

"Saku Õlletehases tehakse tootmise poolel väga palju ja pidevaid parendusi. Meil toimib Ideepank, kuhu kõik töötajad on oodatud tegema muudatusettepanekuid, mis aitavad tegevusi efektiivistada ja raiskamist vältida. Keskmiselt on igas kuus üks tugev idee, mis ellu viiakse ja protsesse efektiivsemaks muudab," tutvustab ettevõtte Eesti ja Läti planeerimisjuht Joonas Lahe, kes esineb ka konverentsil "Tark Tööstus: ettevõtete digitaliseerimine ja regionaalne koostöö". Edukaid muudatusi premeeritakse ka rahaliselt.

Joonas Lahe esineb 3. aprillil 2018 toimuval konverentsil "TARK TÖÖSTUS: Ettevõtete digitaliseerimine ja regionaalne koostöö" ettekandega "Saku Õlletehase vaade digitaliseerimisele ja senised kogemused".

Tutvuge programmiga SIIN ja registreerige SIIN.

Soodushind 199 eurot + km vaid 11. märtsini!

Lisaks esinevad: 

Urve Palo, majandus- ja kommunikatsiooniminiseeriumKaupo Reede, Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumJüri Riives, IMECCRolf Relander, BellusElev Eks, SKFChristoffer Nordström, Rockwell Automation Leho Kuusk, ABBFrid Kaljas, FestoAndres Aavik, Knowit EstoniaEduard Brindfeldt, Tallinna Tööstushariduskeskus

Samuti muutis ettevõte hiljuti planeerimise tarkvara - tarneahela planeerimisega seotud protsessid viidi üle majandustarkvarale. Selle tulemusel paranes hüppeliselt nii info liikumise kiirus kui ka nähtavus.

Järgneb intervjuu Joonas Lahega:

Kas saate tuua ühe näite mõnest protsessist, mis õnnestus kiiresti ja odavalt efektiivsemaks muuta? Milline oli mõju?

Minu enda töövaldkonnast tooksin esile hiljutise planeerimise tarkvara muutmise – viisime tarneahela planeerimisega seotud protsessid üle majandustarkvarale, üleminek võttis umbes pool aastat. Tarkvara ostmine oli ühekordne kulu. Selle tulemusel paranes hüppeliselt info liikumise kiirus ja nähtavus. Kogu tarneahela info on nüüd online´is olemas ühes kohas. Pärast muudatust on infovahetus efektiivsem ning paranenud on info põhjal tehtud otsuste kiirus ja kvaliteet.

Saku Õlletehases tehakse tootmise poolel väga palju ja pidevaid parendusi. Meil toimib Ideepank, kuhu kõik töötajad on oodatud tegema muudatusettepanekuid, mis aitavad tegevusi efektiivistada ja raiskamist vältida. Keskmiselt on igas kuus üks tugev idee, mis ellu viiakse ja protsesse efektiivsemaks muudab.

Saku Õlletehas on paistnud silma erinevate arendustega - näiteks poolautomaatne laosüsteem. Millised on õlletehase edasised plaanid ehk millised protsessid veel digitaliseerimist ootamas on?

Jällegi toon näite enda tegevusvaldkonnast. Kuna Saku Õlletehas kuulub rahvusvahelisse Carlsbergi Gruppi, siis sisemisel tulemuste raporteerimisel on suur osa. Hetkel on abivahendina kasutusel eelkõige Excel, ent plaanis on hakata rohkem keskenduma BI (Business Intelligence) tarkvaralahendustele. Eesmärk on viia võimalikult palju tulemuste juhtimise süsteemist BI tarkvarasse, mis muudab protsessi tõhusamaks, säästab aega ning tõstab kvaliteeti.

Kuidas töötajaid uuenduste tegemisel kaasate? Kas tootmistöötajad tulevad kergesti uuendustega kaasa?

Uuendustega kaasatulemise osas ei saa teha põhjalikke järeldusi üksikinimese tasemel. Pilk tuleb pöörata muudatuste juhtimisele: kasutades õigeid ja läbimõeldud võtteid, on võimalik kogu süsteem suunata uuendustega kaasa tulema. Oluline roll on kommunikatsioonil, töötajatele tuleb rääkida eesmärkidest ja tervikpildist, enne kui spetsiifiliste tegevuste juurde suunduda. Vastasel juhul ei jõua inimestele kohale, miks üht või teist muudatust ellu viiakse. Üldjuhul on eesti inimesed avatud ning suhtuvad innovatsiooni positiivselt. Saku Õlletehases oleme inimeste kaasamiseks kasutanud eelnimetatud Ideepanga mõtet, kus iga töötaja saab esitada parendusettepanekuid ning edukaid muudatusi premeeritakse ka rahaliselt.

Millist nõu annaksite teistele tootjatele protsesside efektiivsemaks muutmiseks? Kuidas alustama peaks?

Väga oluline on seada konkreetsed eesmärgid, kasutada efektiivse projektijuhtimise abivahendeid – panna paika tegevus, vastutaja, aeg, mõõdetavad tulemused. Süstemaatiline lähenemine on peamine märksõna.

Samuti rõhutan kaasamist -  töötajatel, kes vahetult ühe või teise valdkonnaga tegelevad, on olulist teavet ja sisendit. Nende kõrvalejätmine protsesside efektiivistamisest oleks raiskamine.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077