2. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börsiuudised: USA alumiiniumi- ja terasetootjate aktsiad hüppasid kõrgemale

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: Aktsiaturgude langus ning Trumpi tariifiplaan panid tööstusmetallid odavnema; USA alumiiniumi- ja terasetootjate aktsiad hüppasid kõrgemale; alumiiniumi hind võib surve alla sattuda; nikkel võttis ülepakkumise tõttu suuna alla; Ühendriikide tootmine surub nafta hinda madalamale.

Nädala suurim uudis oli kindlasti USA presidendi Donald Trumpi avaldus, kus ta ütles, et järgmisel nädalal kehtestatakse alumiiniumi- ja teraseimpordile tariifid (vastavalt 25 ja 10 protsenti).

See tekitas aktsiaturgudel languse ning puutumata ei jäänud ka tööstusmetallid. Kõik suurimad tööstusmetallid peale rauamaagi langesid sellel nädalal. Dow Jonesi indeks langes neljapäeval 1,5 protsenti ning enamus tööstusmetalle odavnes üle 2 protsendi.

Nädala lõikes olid suurimate kukkujate seas olid pallaadium (-4,4 protsenti), tsink (-3,6 protsenti), nikkel (-3,4 protsenti) ja plaatina (-2,8 protsenti).

Vask odavnes 2,4 protsenti ja tonn maksis nädala lõpuks 6903 dollarit. Rauamaak kallines 0,5 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 77,46 dollarit.

Kardetakse, et uued tariifid tekitavad Aasias alumiiniumi ülekülluse, mis surub regioonis hindu alla. Sealsetele tarbijatele peaks see aga hästi mõjuma.

USA alumiiniumi- ja terasetootjate aktsiad hüppasid kõrgemale

Uudis pani Ühendriikide terase- ja alumiiniumitootjate aktsiad neljapäeval aga kiiresti tõusma, vahendab Reuters.

Terasetootjate hulgas kallines AK Steel Holding Corpi aktsia aga 8 protsenti, US Steel Corp lisas 6 protsenti. Nucor Corp tõusis enam kui 3 protsenti ja Steen Dynamics rohkem kui 4 protsenti.

Alumiiniumitootja Century Aluminiumi aktsiad kallinesid 7 protsenti. „Ühendriikides tegutsevad tööstusmetallide tootjad saavad sellest kasu,“ ütles investeerimisfirma B. Riley FBRi strateeg Art Hogan.

USA tööstusettevõtted, mis vajavad mõlemad toorainet tootmiseks, hakkasid aga odavnema. Nii Caterpillar kui ka Boeing kukkusid enam kui 2 protsenti. Kraanatootja Manitowoc kaotas 6 protsenti.

Autotootjate aktsiad olid samuti languses. General Motors kukkus 4 protsenti ja Ford odavnes üle 3 protsendi.

Alumiiniumi hind võib surve alla sattuda

Ühendriikide plaan tekitaks Aasias tõenäoliselt alumiiniumi ülekülluse, arvavad analüütikud. See võib hinnad surve alla panna ja mitmed tootjad pankrotti suruda.

Terast ja alumiiniumi võidakse hakata rohkem eksportima näiteks Filipiinidele ja Vietnami, aga nendel turgudel on tugevaks konkurendiks Venemaa, Ukraina ja Türgi, ütlesid kauplejad ja tööstusega seotud inimesed.

„Aasia regioonis saab olema rohkem pakkumist, mis tähendab, et hinnad kukuvad ja see on tarbijatele hea,“ ütles ASEAni Rauamaagi ja Terase Nõukogu asepresident Roberto Cola.

Jaapan ja Hiina on kaks suurimat riiki, mis oma alumiiniumi USAsse ekspordivad. Kumbki riik saadab oma toodangust vastavalt 11 ja 14 protsenti USAsse.

„Ma arvan, et teised riigid reageerivad vastumeetmetega,“ nentis Cola. „See, mida Trump teeb, on ennenägematu. Ta läheb tagasi protektsionismi.“

Alumiiniumi hind langes nädalaga 1,8 protsenti, 2146 dollarini tonnist.

Nikkel võttis ülepakkumise tõttu suuna alla

Nikli hinnad on viimase paari nädala vältel surve alla sattunud, vaatamata sellele, et metalli on elektriautode akude tootmises väga vaja, vahendab Reuters.

Põhjuseks on eelkõige ülepakkumine. Sellel nädalal teatas üks maailma suurim kaevandusfirma Vale, et vähendab niklitootmisega seotud kulusid 150 miljoni dollari võrra. Ettevõte on ka teatanud, et uutesse niklikaevandustesse tehtavaid investeeringuid tõmmatakse koomale.

Nikli hind langes nädalaga 3,3 protsenti. Tõsi, viimase kuue kuu jooksul on toimunud siiski märkimisväärne kasv. Ülepakkumisest on varasemalt mööda vaadatud, sest loodetakse, et elektriautode buumiga seotud nõudlus katab selle ära.

USA on naftaturu langema pannud

Nädala keskel selgus, et USA naftatootmine tõusis kõigi aegade rekordini, mis on naftaturu uue surve alla pannud, vahendab CNBC.

USA naftatootjad pumpasid eelmise aasta novembris maapõuest keskmiselt välja 10,057 miljonit barrelit musta kulda päevas. Eelmine rekord pärines 1970. aastast, mil pumbati keskmiselt 10,044 miljonit barrelit naftat päevas.

Lisaks sellele prognoosib Rahvusvaheline Energiaagentuur, et 2018. aasta lõpuks saab Ühendriikidest maailma suurim naftatootja. Päevane tootmine peaks selle aasta lõpuks ulatuma 11 miljoni barrelini päevas.

Nädalaga odavnes Brenti toornafta 3,6 protsenti ja WTI kaotas 2,8 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 63,62 ja 60,73 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind tõusis aga 3,1 protsenti, 606 dollarini tonnist.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077