Põlevkivienergeetika on järjest puhtam

Estonia kaevanduse maa-alune settebassein.
Estonia kaevanduse maa-alune settebassein.

Tänane energiatööstus peab igal sammul keskkonnaga arvestama ning enda mõju loodusele vähendama, kirjutab Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe.

Mõistagi järgib seda põhimõtet ka Eesti Energia. Selle kinnituseks tunnustas keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler 25. jaanuaril keskkonnategude galal Eesti Energiat kui 2017. aasta kõige keskkonnasõbralikuma tootmisprotsessiga ettevõtet. Kategooria võitjaks sai Eesti Energia tänu kolmele projektile, millega ettevõte eelmisel aastal enda tootmisprotsessi puhtamaks ja efektiivsemaks muutis.

Estonia kaevanduse maa-alune settebassein

Vähendasime möödunud aastal allmaa kaevandamise keskkonnamõjusid, kui rajasime Estonia kaevanduse ammendunud kambriplokkidesse unikaalse settebasseini ja kaasaegse pumpla. Settebasseinid on vajalikud iga kaevanduse juures, sest kaevandusest väljapumbatud vesi - mis oma olemuselt on põhjavesi - tuleb puhastada liigsest heljumist. Maa alla rajatud settebassein on viis korda suurem kui senised maapealsed basseinid. Maa-aluse settebasseini pindala on 2 km2 ja maksimaalne maht 1,1 mln m3, mis ületab  viis korda suurima maapealse settebasseini mõõtmeid. Tänu settebasseini suuremale mahule on kaevandusvee settimisaeg pikem ning seeläbi ka maa peale pumbatavas vees heljumi sisaldus väiksem. Ka varem oli heljumi sisaldus kõikide maapealsete settebasseinide vees lubatud normist allpool, kuid nüüd on vesi nii puhas, et labori seadmed suudavad vaevalt vees heljumit tuvastada. Keemilise koostise poolest on Estonia kaevandusvesi väga sarnane maailmakuulsatele mineraalvetele.

Looduskeskkonda säästeti ka seetõttu, et ära jäi tarvidus rajada settebassein maapinnale ehk metsa-alale. Tänu sellele, et basseini pumpla asub samuti maa all, saab selle olemasolust maapinnal aimu ainult kaevandusvee äravoolu kanali kohal olevatest toruotstest. Tegemist on müravaba lahendusega, kus müra asemel kostab maa peal ainult veevulin.

Lisaks kulutab kaasaegne pumpla vähem elektrienergiat ja on töös ajal, mil elekter on odavam – valdavalt öösiti. Tulemuseks on märkimisväärne keskkonnasääst ning lõpuks ka odavam tooraine elektri tootmiseks.

Põlevkivituhk mullaparendajana

Otsime järjepidevalt võimalusi, kuidas energiatootmise kõrvalsaaduste kasutamist toorainena kasvatada. Eelmisel aastal tähistasime põlevkivituhast toodetud mullaparendaja Enefix kaubamärgi esimest sünnipäeva ja sõlmisime Mahetootjate Nõu- ja Jõukojaga kokkuleppe Enefixi katsetamiseks mahepõllumajanduses. Oleme teinud koostööd ka Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia osakonnaga.

Enefix loob teadlaste kinnitusel taimedele paremad kasvutingimused, aitab pinnasel toiteelemente omastada ja vähendab taimehaigustesse nakatumise ohtu. Enefixi tootmisprotsessi käigus ei lisata tuhale keemilisi ühendeid. Võrreldes teiste mullaparendajatega neutraliseerib suure kaltsiumkarbonaatide sisaldusega Enefix mulla pH-taset kiiremini ja rikastab seda samas ka mikroelementidega. Enefixi eelisteks on seega ka selle rikkalik taimede kasvuks vajalike toitainete sisaldus: kaltsium, magneesium, kaalium, fosfor, vask, mangaan, tsink, räni ja väävel. Täna kuuluvad Enefixi kasutajate hulka ka Eesti suurimad ja uuenduslikumad talud nagu Kaska-Luiga talu ja Voore Farm.

Põlevkivituhk ringmajanduses  – ehituse tooraine

Põlevkivituha suuremahuline kasutamine teedeehituses vähendab vajadust looduslikel mittetaastuvatel materjalidel põhinevate harjumuspäraste ehitusmaterjalide järele ning toetab ringmajanduse põhimõtteid.

OSAMAT projekti raames testisime ja monitoorisime koostöös Maanteeameti, Nordeconi ja Rambolliga kuue aasta jooksul põlevkivituha kasutamist teedeehituses ja pehme pinnase mass-stabiliseerimisel tsemendi asendajana. 

Põlevkivi lendtuha mitmeaastased katsetulemused teedeehituses kinnitasid, et põlevkivituhk on vastupidav ja konkurentsivõimelise hinnaga ehitusmaterjal. Näiteks teid, sadamaid, tamme või muid objekte saab ehitada põlevkivituha abil.

Energiatootmise kõrvalsaaduste nagu põlevkivituha ja aheraine senisest suurem kasutuselevõtt võimaldaks jätta avamata nii mõnegi uue lubjakivikarjääri. Eesti Energia eesmärk on luua energiatootmine, kus tekkivaid kõrvalsaadusi kasutatakse ära maksimaalselt. See tulemus ei tule üleöö, kuid liigume samm-sammult selle visiooni elluviimise poole.

Osale arutelus

  • Olavi Tammemäe, Eesti Energia keskkonnajuht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara