Erialaliidud: tööstus vajab stabiilsust ja tööjõudu

Vasakult: Ruta Rannala, Kati Rostfeldt, Hallar Meybaum, Andres Taklaja, Sirje Potisepp, Triin Ploompuu, Herkki Kitsing ja Tõnis Vare.
Vasakult: Ruta Rannala, Kati Rostfeldt, Hallar Meybaum, Andres Taklaja, Sirje...

Tööstuse erialaliitude hinnangul on sektori suurim mure praegu süvenev tööjõupuudus ja ebastabiilne majanduskeskkond.

16. novembril toimus tööstusmessil Instrutec Äripäeva teemaveebi tööstusuudised.ee korraldatud tööstussektori erialaliitude juhtide ümarlaud, kus analüüsiti lõppevat aastat ja pandi paika uue aasta ootused.

Ümarlaual osalesid Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektor Herkki Kitsing, Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhatuse esimees Andres Taklaja, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Kati Rostfeldt, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juht Ruta Rannala, Eesti Elektritööstuse Liidu juht Tõnis Vare, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum ja Eesti Masinatööstuse Liidu juht Triin Ploompuu.

Järgnevalt võtavad liitude esindajad kokku selle, mis oli nende hinnangul lõppeval aastal positiivne ja mis negatiivne ning mida nad ootavad uuelt aastalt.

1. Mis oli lõppeval aastal teie tööstusharus positiivne? 

Toiduainetööstus
Sirje Potisepp

Positiivne oli pakendiaktsiisi ja suhkrumaksu ärajäämine, mille nimel tegime tohutult tööd. Võib öelda, et pakendiaktsiisi ärajäämisega oleme kinkinud rahvale 16 miljonit eurot ja suhkrumaksu ärajäämisega 15 miljonit eurot – kokku 31 miljoni euro eest õnnestumisi.
Positiivne oli ka ekspordi taastumine, mille üle on eriti hea meel, sest pärast Venemaa embargot 14. augustil 2014 sattusid meie ettevõtted – eriti kala- ja piimatööstus – väga raskesse olukorda. Algselt poliitikute poolt kostunud “aitame ja teeme” jutuga ei kaasnenud kahjuks mingit reaalset abi. Hakkasime liidu poolt välja töötama kampaaniat “Soeta eestimaist, toeta eestimaist!” ja see on olnud edukas. Uuringu järgi on Eesti toiduainete hoiakuline eelistus uskumatult kõrge.
Leitud on ka uusi turge nii Euroopas kui ka Aafrikas, Aasias ja mujal. Toidutööstused teevad selle nimel iga päev palju tööd – ekspordilepingu sõlmimine eeldab väga suurt eeltööd ja palju suhtlemist sihtturu esindajatega. Õnneks on paljudel näidata ette edulugusid ja me ei sõltu enam Venemaast.

Mööblitööstus
Herkki Kitsing

Suured plusspunktid annaksime mööblitootjate poolt EASile, kes otsustas meid taas ühisstenditoetusega toetama hakata.
Vahepeal oli kolmeaastane paus. Sellest toetusest on palju abi nendele ettevõtetele, kelle võimekus messile minekuks on madal. Kiidan siin nii EASi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit kui ka valitsust, et leiti vahendid. Positiivne on ka see, et erialaliitude vahel on tugev koostöö. Oleme koos teinud palju ühispöördumisi, mis on andnud valitsusele tugevaid tõukeid. Ning ka see, et mööblitootjate liidu kuues konverents õnnestus hästi.

Trükitööstus
Kati Rostfeldt

Raamatutootjate käive ja eksport kasvavad, mille saame eelkõige panna selle arvele, et Põhjamaades on mitmed ettevõtted pankrotistunud.
See on tõstnud ka pabertoodete ekspordikäivet ühiku kohta. Kui siiani oli see üsna madal, sest peamiselt eksporditi lähiturgudele ajalehti ja ajakirju, siis nüüd tõstavad raamatud ekspordi väärtust. Pakendi- ja etiketitootjate käive ja eksport kasvavad, sest kui toidutööstus kasvab, läheb ka pakenditootjatel hästi. See on maailmas suur trend.
Kolmas positiivne asi on see, et meie liidu liikmete arv kasvab. Juurde tuleb neid ettevõtteid, kelle nimel tahame riiklikul tasandil kaasa rääkida. Ka erialaliitude koostöö on tihenenud.

Rõiva- ja tekstiilitööstus
Ruta Rannala

Meie kaks selle aasta edulugu on mõlemad rõivavaldkonnast, mida nimetatakse smart clothing või smart wearables. 

Need mõlemad on head koostöönäited tootearendusest koos elektroonikatööstusega. Tootearendus saab elektroonikatööstuses olla edukas ainult siis, kui sellel tööstuseharul on valmisolek ja ideid pakkuda lahendusi teistele tööstusharudele. Jäime väga rahule koostööga Estronicsi klastriga. Meil on ka Tallinna Tehnikakõrgkoolis huvitavad projektid tarkade tekstiilide osas.
Sellel aastal õnnestus esimest korda osaleda Soomes sealse tööstuse eestvedamisel tekstiili hackathon’il. Meil õnnestus käigupealt sellele rongile hüpata ja saata sinna kaks võistkonda tehnikakõrgkoolist. Selgus, et meie IV kursuse üliõpilased võistlesid tugevate inseneribüroode ja idufirmadega – võitu sealt ei tulnud, kuid kogemust küll.
Kõrghariduses ongi meil hea seis ning oleme rahul kõigi kõrgkoolidega, kellega koostööd teeme. Inseneride ettevalmistuses meil süsteemseid probleeme ei ole. Küll on aga problemaatiline kutseõppe seis – kuigi kutseõppeasutuste infrastruktuuri ja õppevahenditesse on tehtud suuri investeeringuid, pole enamikus Eesti kutseõppeasutustes õppekavu, mis vastaks kaasaegse õmblus- ja tekstiilitööstuse vajadustele.

Elektritööstus
Tõnis Vare

Hea on kindlasti see, et võeti vastu pikaajaline energiamajanduse arengukava ENMAK 2030+, millega kinnitati riigi strateegilised plaanid energeetikas.
Valmis on saanud OSKA energeetika valdkonna tööjõuraport ja vastu võeti kliimapoliitika põhialused aastani 2050, millega lepiti Eestis esimest korda kokku kliimapoliitika pikaajalises visioonis. Positiivne on põlevkivi ressursitasude sidumine nafta maailmaturuhindadega.
Euroopa tasandil on pluss, et Euroopa Elektritööstuste Liit EURELECTRIC on organisatsioonina muutumas ja ka meie peame mõistma, et saavutada paremaid eesmärke oma lobitegevuses, tuleb muutustega kaasas käia.
Positiivne oli taastuvenergia statistikakaubanduse esimene pääsuke ehk taastuvenergia statistiliste koguste müük Luksemburgile. Tänu sellele saame taastuvenergia tasu oma elektritarbijatele vähendada. Veel võib plusspoolele kanda ka Euroopa Liidu eesistumise, mis on toonud palju teemasid pildile. Paljud Euroopa riigid saavad ülevaate Eesti energeetika probleemidest.
Samuti otsivad Põhjamaad rohkem koostööd Balti riikidega, sh Eestiga.

Keemiatööstus
Hallar Meybaum

Positiivne oli see, et aasta esimestel kuudel hakkasid tootmismahud taas veidi tõusma. Oluliselt suurenes tootmine õlitööstuses ja seda tänu naftahinna kergele tõusule ning riigi vastutulekule ja ressursitasude sidumisele nafta maailmaturuhinnaga.
Rõõmustav oli ka kolmas kvartal, meil oli märgatav tõus. Ehitusmastiksite ja -vahtude tootjatel väljavedu suurenes. On ju Eesti ühekomponentsete polüuretaanvahtude tootjana maailma mastaabis kolmandal-neljandal kohal. Paljud meie ettevõtted on saanud oma toodetele ka Euroopa Liidu ökomärgised ja loodukosmeetikas toimub mikrofirmade kasv.
Ettevõtete kindlustunne tõusis. Hea on ka koostöö tihenemine TTÜ ja TÜ keemiateadlastega. TTÜ akadeemiku Margus Loppi initsiatiivil tehti TTÜ juurde tööstuskeemia labor.
Viisime nii riigi- kui erasektoris läbi kaks edukat uuringut ehk kuidas digitaliseerida kemikaalide arvestust e-kemikaali projektide kaudu, mille rakendamine sõltub 2018. aastal riigi poliitilisest otsusest.

Masinatööstus
Triin Ploompuu

Selle aasta suur pluss on see, et masinatööstus on olnud Eesti üks ekspordiveduritest – suurem osa meie toodangust läheb välismaale. See on selge põhjus, miks masinatööstusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.
Sellel aastal olen käinud ka erakordselt palju uusi tehaseid avamas ja see näitab, et ettevõtted teevad päris palju investeeringuid ja julgevad riskida.
Plussina tooksin välja ka meie sektori ettevõtete vahelise koostöö. Oleme suutnud tikutulega üles leida insenerid ja panna nad tootmisettevõtetega koostööd tegema. See on majanduse jaoks oluline märk.
Tööstusest on hakatud üldiselt ka rohkem rääkima. Mul on tunne, et tänavu on masinatööstus avanud ukse ühiskonda, sest esimest korda minu tegutsemisaja jooksul said valdkonna inimesed telesaatesse. Tööstusest on vaja rääkida, et anda ühiskonnale adekvaatne pilt Eesti majandusest.

2. Mis oli lõppeval aastal teie tööstusharus negatiivne? 

Toiduainetööstus
Sirje Potisepp

Maksupaketi vastuvõtmine ja seeläbi meie tööstuste konkurentsivõime vähendamine.
Kui meie tööstustele tulevad peale maksud, mida mujal riikides ei ole, mõjutab see meie konkurentsivõimet ja kahjuks mitte positiivselt. Toiduaineid peab iga päev tarbima ja Eesti tarbijad on jätkuvalt väga hinnatundlikud.
Eriti kurvastab alkoholiaktsiisi tõstmine ja piirikaubanduse alahindamine. Piirikaubandus on meie jaoks üllatus ja uus väljakutse, milleks me ei olnud valmis, kuid valmidus vigu tunnistada ja parandada peaks siiski säilima. Rahandusministeerium on tänavu kolm korda muutnud oma prognoosi ja toonud seda 40 miljoni euro võrra allapoole. Konjunktuuriinstituut on toonud välja, et 80 miljonit alalaekumist tuleb järgmisel aastal justnimelt alkoholi pealt.
Samuti teeb murelikuks, et riik ei ole tegelenud tööjõuprobleemiga. Mitte kunagi pole vajadus töökäte järele olnud sedavõrd terav. Me ei räägi üksi oskustöölistest, meil on puudu just lihttöölistest – toidutööstuses on keskmiselt 7% madalamad palgad kui töötlevas tööstuses, mistõttu teevad kõik maksumuudatused meid eriti haavatavaks. Selleks, et saada toidusektorisse tööle head inimest, tuleb palgale lisada mitte 7%, vaid 7+7%.

Mööblitööstus
Herkki Kitsing

Esikohale paigutaks maksud, mis on meile tugevat kaudset mõju avaldanud.
Teine probleem on meie hariduse rahastamine. Näiteks Läti eelarve on Eesti omaga võrreldes 2 miljardi euro võrra väiksem, aga kui vaadata hariduse rida, siis Eestil puhul oli kirjas 0,995 miljardit eurot ja Lätil 1,583 miljardit ehk Läti väärtustab haridust märgatavalt rohkem. See on oluline, sest paneb majanduse elama.
Tööjõuprobleemi on aina rohkem ka meie jaoks tunda. Üks põhjus on 2016. aastal toimunud kutsehariduse rahastust mõjutanud HTM määrus nr. 48, mis tekitas koolimaailma kutseeksamite hindade vähenemise ligi 2/3 võrra, mis avaldas meile tugevalt mõju sellel aastal. Ka kõrghariduses on tekkinud tugev alarahastus. Riigi/ülikooli palgal ei ole piisavalt doktorante ega magistrante ja see on takistuseks nutika spetsialiseerumise valdkondade projektide teostamisele koostöös ülikooliga. Magistrantide ja doktorantide seotus ülikoolidega ei ole jätkusuutlik, kui puudub motiveeriv ja elamisväärne rahastusmudel. Välistudengite kaasamine Eesti töökeskkonda on probleemne, sest töökeskkond on valdavalt eestikeelne ja välistudengeid ei võeta seetõttu tööle. Hariduse alarahastamine on probleem ja see avaldab meile mõju. Lõppeval aastal on olnud raske ka muudatusettepanekute tegemine valitsusele. Erialaliidud annavad palju sisendit, aga erialaspetsiliste ei hinnata ja kui tuleb otsustamisaeg, siis on spetsialistide sisend jäetud tagaplaanile.

Elektroonikatööstus
Andres Taklaja

Õppetöö huvides oleks vaja inseneride seltskonda kasvatada, aga inseneriameti maine pole tööstusharuti enam endine. Maine on Läänes alla käinud ja inseneriks on nõus hakkama pigem indialased ja hiinlased.
Oluline oleks, kui meie teadus saaks toetada Eesti omanike tehaste tootearendust. Praegu on tööstuse ja teaduse omavaheline seis selline, et teadlane ise määrab oma teemad ja uurib, mis pähe tuleb, ning riik rahastab seda. Kuid tööstus ja toodet arendavad ettevõtted tunneksid teadusest suuremat abi, kui me saaks näiteks edastada oma perspektiivsena tundunud akadeemilised teemad teadusagentuurile. Üks põhimõtteline puudus on see, et kõrgharidus on muutunud massihariduseks. Teadusrahasid tuleks kasvatada, aga enne seda oleks vaja siduda uuritavad teemad ja õpetatavad ained Kutsekoja kaudu. Kutsekoda määraks kindlad standardid ja koolid sisu.

Trükitööstus
Kati Rostfeldt

Reklaamisektori käibekasv on seiskunud. Praegu pole kahjuks pakkuda uuringut, mis selgitaks põhjuseid, kuid trükimeedia kirjastamine on tervikuna saanud hoobi.
Viimaste aastate trend on olnud see, et digimeedia ja nutitelefonide areng puudutab just meie suuri trükikodasid. Sellest võidavad meie väiksed trükikojad, sest digitaaltrükkimine võimaldab toimetada väiksemate kogustega. Suurtellimused jäetakse ära ja meie digitrükikojad on õnnelikud. Üldine trükitoodete eksport on kerges languses, tiraaþid vähenevad ja väärtuse tõstmiseks tuleb leida muid võimalusi.
Tööjõupuudus on suures plaanis sama, mis teistes sektorites. On nii lihttööliste kui spetsialistide puudus – see on olnud probleemiks juba paar aastat.

Rõiva- ja Tekstiilitööstus
Ruta Rannala

Tööjõuprobleem on juba pikemat aega üleval olnud. Sarnaselt toidutööstuse ja kaubandusega kuulub ka meie sektor halvasti tasustatud sektorite hulka ning seda eriti lihttöö osas.
Probleem on selles, et meil on võrdlemisi suur vähest lisandväärtust andvate ettevõtete hulk, eriti väikeste ettevõtete hulgas, kellel oma brände ja tootearendust pole ning kes sõltuvad välistellimustest. Probleem on ka see, kuidas julgustada vanades ärimudelites kinni olevaid tooteid ahelas ülespoole liikuma ja õppida meie enda sektoris olevatest parimatest praktikatest.
Näeme, et riiklik kutseharidussüsteem ei tooda meile tööjõudu. Nad peaksid õppekavasid tegema, formaalselt kutsuvad nad endale mingisuguseid tööstuse esindajaid nagu linnukese pärast. Me pole rahul Kutsekoja tegevusega, sest tagasisidet ja kontrolli selle üle, kas riigi ülalpidamisel olevad kutsekoolid tegelikult ka teevad seda, mida riigi tööstus vajab, ei ole. Mitmed juhid on öelnud, et nad pigem võtavad inimese ja koolitavad ise välja. Kui me ootaks, millal meile mingid meetmed tehakse, siis teades meie avaliku sektori tootlikkust, võimegi ootama jääda.

Elektritööstus
Tõnis Vare

Energiahinnad on Eestis kõrged ja elektri maksustamine on majanduse suurim probleem, sest elekter on tööstustele sisend. Probleem pole vabal turul kujunev börsihind, vaid elektrile lisanduvad kohalikud riiklikud maksud – aktsiis ja taastuvenergia tasu.
Lisaks on probleemiks elektrisüsteemi desünkroniseerimise tegevuse ebaselgus. Meil on küll olemas poliitiline agenda, aga samas pole meil konkreetset tegevuskava, et kas liitume Kesk-Euroopa või Põhjamaade elektrisüsteemiga või oleme energiasaar. Pole ülevaadet, palju see ühiskonnale maksma läheb. Hea on asjaolu, et me tegeleme tööstuspoliitika väljatöötamisega, kuid tööstuspoliitika rohelise raamatu sisu on problemaatiline. Peame aru saama, et suurim lisandväärtus tekib ja põhiline raha riigieelarvesse tuleb tööstussektorist ning valdkonna probleemide lahenduste prioritiseerimine peaks olema meiesuguse väikeriigi põhieesmärk. Kahjuks peale ekspordi meile siia suuremas mahus kuskilt raha sisse ei tule.

Keemiatööstus
Hallar Meybaum

Kohtla-Järve keemiatööstuspargis ulub tuul ja investeeringuid meie kõrge lisandväärtusega tööstusharusse ei tule.
ELi seadusandluse REACH biotsiidimäärusest tingutuna on osa ettevõtteid kas finantsressursi või ainete asenduste puudumisel sunnitud vähendama oma tooteportfelle. Riiklik kemikaalipoliitika puudub ja see ei soosi keemiaalast arendustööd toodete ohutumaks muutmisel ja ELi kemikaalimääruste täitmise pööramist oma eduks.
Maksupoliitika on ebastabiilne. Kui ei soovita aru saada, et riik saab tulu tööstusest, mitte maksudest, ja seda tööstust maksudega hävitatakse, siis tegelikult kaob ära riigile kõige olulisem tuluallikas. Välisinvesteeringud Eesti tööstusesse on vähenemas, kasvu takistavad konkurentidest kõrgemad energiahinnad ja kiiresti kasvavad tööjõukulud. Investeeringute juurdevoolu takistavad lühikesed maksude ja (keskkonna)tasude muudatused, mis ei soosi pikaajaliste äriplaanide koostamist. Riigi 0-bürokraatia programm ei ole toonud tulemust ja poliitilised otsused maksupoliitikas on ikka Exceli-baasil.

Masinatööstus
Triin Ploompuu

Meid mõjutab tööjõukvoot. Teadsime sellest alates eelmise aasta lõpust ja teavitasime kõiki ministeeriume, rakendusüksusi, PPAd jne. Mis on tulemus? Polegi.
Mitte kedagi ei huvita, et meil pole tööjõudu. OSKA esindaja sõnul läheb kriis nii hulluks, et kaotame 2025. aastaks tööjõuturult 40 000 inimest. Riik peaks hakkame kohe reageerima ja tegutsema, et leida võimalused olukorraga toime tulla. Kasvu sellel aastal ei tule. Ettevõtted räägivad, et tööd on palju, aga kasumlikke projekte üsna vähe. Uusi projekte ei saa ette võtta, sest tööjõudu pole. Riigi suhtumine erialaliitudesse on jahe ja meid ei võeta kuulda. Kui me midagi arvame või mõtleme, siis jääb mulje, et meid on küll kaasatud, aga tehakse ikka nii, nagu tahetakse. Üks näide on tööstuspoliitika, mida oleme kaua teinud ja ikka ei ole keegi rahul. Hiljuti avaldati suurimad tööjõumaksude maksjad ja ohtliku tendentsina näib see, et esimene eraettevõte asub 9. kohal.

3. Mida ootate 2018. aastalt?

Toiduainetööstus
Sirje Potisepp

Maksupoliitika ümbervaatamist ja hindamist.
Tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamise käivitumine on positiivne samm. Meie jaoks on sealt puudu aga punkt, mis võtab käsile plaani hinnata maksupaketi mõju ettevõtetele ja võrdluse meie lähiriikidega. Oleme sellele murekohale tähelepanu juhtinud ja teinud ettepaneku see rohelisse raamatusse lisada. Ootan piirikaubanduse adekvaatset hindamist ja ohjamist. Piirikaubandus on meie jaoks uus nähtus ja sellega tuleb tegeleda. Sellega tuleb õppida toime tulema ja veel parem oleks seda vältida. Ootan investeeringute toetamist ja ekspordi soodustamist. Praeguses paanilises olukorras ei tea ettevõtted, mis juhtub täna või milline maks tuleb homme. See ei soodusta majanduskasvu ega investeeringuid. Ootan, et tööjõupuudusele leitaks lahendus.

Mööblitööstus
Herkki Kitsing

Selgemat vaadet ja strateegilisemat lähenemist uute otsuste tegemisel. See puudutab makse ja uut eelarveperioodi, mil eurotoetused hakkavad ära kukkuma. Mis siis saab?
Praegu püüame tegevusi ellu viia ilma toetusteta, aga mis saab siis, kui ei ole enam raha, mis perioodil 2018–2020 veel kasutada on. Riik võiks prioriteetsemaid tööstusharusid vaadata koos ja proovida leida terviklahendusi.

Elektroonikatööstus
Andres Taklaja

Et riiklikke meetmeid rakendades ei räägitaks alati mingisugustest keskmistest tööstuses. Tööstusharusid tuleb võtta eraldi.
Inseneriameti maine tõstmiseks oleks vaja midagi ette võtta.

Trükitööstus
Kati Rostfeldt

Ootus uueks aastaks on pakenditööstuse osakaalu kasvatamine liidus. Tahame saada juurde suuremaid tööstusettevõtteid just pakenditootjate näol.
Kui algul tõin positiivsena välja Põhjamaade pankrotistunud trükikojad ja sealse töö tuleku meie ettevõtetele, siis on see siiski ajutine trend. Ootame, et toimuks turu stabiliseerumine, sest konkurendid Läti, Leedu ja Poola hingavad kuklasse. Ka maksude ja investeeringute osas ootame stabiliseerumist. Praegu näeme, et investeeritakse teisiti ja on fookus investeeringutel tarkvarasse ja nutikasse tootmisesse, et kasutada ära oma olemasolevaid oskusi ja anda toodetele lisandväärtust. Arvan, et suured ettevõtted on oma suured investeerimisplaanid külmutanud. Ootus on ka see, et koostöö jätkuks – erialaliitude vaheline koostöö ja koostöö ka liidu sees, et saaksime juurde uusi liikmeid.

Rõiva- ja tekstiilitööstus
Ruta Rannala

Ootame kõrgema lisandväärtusega töötleva tööstuse investeerimisvõimekust kasvatavaid tugimeetmeid.
Paljud väiksed ettevõtted on teadmistemahukad ja nende investeerimisvõimekus on madal. Tarkvara on spetsiifiline ja seda tuleb perioodiliselt uuendada. Väike büroo pole selleks võimeline ja puuduvad ka head lahendused pankadelt. Huviga ootame tööstuse tootmistehnika ja digitaliseerimise arenguid. Tulevikku vaadates pöörame jätkuvalt tähelepanu ringlusmajandusele ja jäätmekäitlusele. Meie sektor on maailmas muutuste tuules. Disainisektoril on oma arengutee, tekstiil areneb koostöös teiste tööstuharudega, eelkõige koos elektroonika- ja keemiatööstusega, kus ootame suuri läbimurdeid. Siis see klassikaline rõiva- ehk õmblustööstus – järgmisel aastal ei näe suuri investeeringuid. Loodetavasti tekib ettevõtetel valmisolek uute ärimudelite ja tehnoloogia kasutusele võtmiseks.

Elektritööstus
Tõnis Vare

Ootame õigus- ja investeeringukindlust. Investeeringute tegemiseks peaks keskkond olema 10–15 aastat ühetaoline. See annaks hoogu investeeringutele ja töökohtade loomisele ning majanduskasvule.
Oleme taastuvenergiale peale maksnud ca 15 aastat, aga tehnoloogilist revolutsiooni ei ole tulnud. Peame muutuma turupõhisemaks, siis saame need segadust tekitavad toetusmeetmed kaotada, et saaks disainida õiged meetmed uute tehnoloogiate konkreetseks arendamiseks. Elektrihinnad on Eestis kõrged ja praegu on plaanis küll elektriaktsiisi vähendamine, aga see ei võrdsusta meie positsioone konkurentriikidega, sest vähendamine on kesine. Loodame, et see on alles esimene samm ja elektriaktsiisi vähendamine on jätkuv tegevus. Peame elektri lõpphinna saama samale tasemele, nagu on see meie konkurentriikidel. Hinnasurve vähendamine ei eelda ainult aktsiisi alandamist, vaid ka taastuvenergia tasu ja võrgutasude diferentseerimist. Kui Eesti elektrivõrku ei tule juurde suurtarbijaid, siis kasvab pikemas perspektiivis hind tavatarbijale. Meie energiahindade keskkond peaks soodustama suurinvesteeringute tegemist ja meelitama tööstust Eestisse.

Keemiatööstus
Hallar Meybaum

Sooviks rohkem mõistust. Paremat, stabiilsemat ja selgemat maksukeskkonda, et oleks investeerimiskindlus.
Soovime selgeid maksuerisusi tööstusele, samuti selgust ressursi- ja saastetasude osas. Ka aktsiiside langetamist territooriumil liikuvatele mehhanismidele ja veokitele ning gaasi- ja elektriaktsiisi langetamist. Soovime tihedamat koostööd ülikoolidega teadus- ja arendustöö valdkonnas. Kõige tähtsam on see, et noored tuleksid keemiat õppima. Tahame, et ehituskeemia emissioonide määramise laborile õnnestuks saada rahastus. Ootame keemiatööstuse 0,9%lise osatähtsuse kasvu Eesti lisandväärtuse skaalal 1%ni. Samuti 2017. aastal alguse saanud keemiatööstuse toodangu ja hindade mõõduka tõusu kandumist 2018. aastasse, mis lõppkokkuvõttes toob edu keemiatööstuse ekspordile.

Masinatööstus
Triin Ploompuu

Ootan, et teeksime rohkem tootearendust ja ärimudelite uuendamise projekte. Tänavu on silma jäänud näiteks Tiki Treileri ärimudeli uuendamise projekt.
Ekspordi edendamine peaks olema strateegiline fookus. Väga raske on kutsuda ettevõtteid uute turgudega tutvuma. See on neile kulukas ja keeruline, kuid ometi on see midagi, millega ettevõte peab jõulisemalt tegelema. Kuna meil on suur tööjõukriis, siis ootan, et riik töötaks välja digitaliseerimise ja robotite kasutamise meetmed. Kui me robotite kasutamist tööstuses vaatame, siis näeme, et meil on naeruväärselt väike kogemus võrreldes muu maailmaga. Kogu infra peks olema palju paremini välja arendatud – kust robotid tulevad ja kes neid hooldab? Praegu tellime robotiprogeja Soomest Eestisse, sest Eestis puudub kompetents.

 

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara