Kuidas realiseerida Euroopa tööstuse potentsiaali?

EFFRA president Maurizio Gattiglio.
EFFRA president Maurizio Gattiglio.

Vaatamata sellele, et Euroopa Liidu liikmesriigid on Tööstus 4.0 rakendamisel eri kaugusel, on meil ühiseid probleeme ja väljakutseid siiski enam kui erinevaid, mistõttu on Euroopa tasandil koostöö praegu kõige olulisem, ütles Eesti Manufuture konverentsil esinenud EFFRA president Maurizio Gattiglio.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames tõi 24. ja 25. oktoobril Tallinna Tehnikaülikoolis aset leidnud Manufuture 2017 konverents kokku ligikaudu 600 Euroopa tööstuse juhtfiguuri ning mitmeid poliitikuid ja akadeemikuid. Põhiline arutlusteema oli traditsiooniliselt tööstuse tulevik, mille võtmesõnadeks võib pidada tööstussektori üldist moderniseerimist digitaliseerimise abil ning teekaardi kujundamist Tööstus 4.0 edukaks rakendamiseks kõikjal Euroopas.

Konverentsil esitletud üleeuroopaliste programmide seas võis leida nii lähitulevikuks mõeldud initsiatiive, sh Horisont 2020 ja selle edasine kulg, kuid ka innovaatilisi ideid pikemaajalise edu tagamiseks, mis hoiaksid Euroopa konkurentsivõimelisena Hiina, Jaapani ja USA kõrval.

Edu võti peitub aktiivses koostöös

Praegu tagab tööstus Euroopas 30 miljonit otsest ning 60 miljonit kaudset kõrget kvalifikatsiooni nõudvat töökohta, mistõttu puudutab infoajastu mõju tööstuse arengule enam eurooplasi kui kunagi varem. Maurizio Gattiglio sõnul seisneb Euroopa suurim väljakutse progressi ühtlase taseme saavutamises.

“Tööstuse tehnoloogilise arengu seisukohast on endiselt märgata liiga suuri erinevusi vanemate ja uuemate ELi liikmesriikide vahel, eriti kui rääkida digitaliseerimisest,” ütles ta Tööstusele. Selleks, et värskemad liikmesriigid jõuaksid tööstuse kiire arenguga kaasas käia, on vajalik pidev koostöö mitmel eri tasandil, eesotsas avaliku ja erasektori vahel.

EFFRA kui ettevõtete ametlik esindaja Euroopa poliitikamaastikul mängib ettenähtud koostöös suurt rolli, mille eredaimaks näiteks võib pidada Tulevikutehaste partnerlust. “EFFRA ülesanne on viia läbi pidevat strateegilist dialoogi Euroopa Komisjoniga, mille eesmärk on välja selgitada Tulevikutehaste partnerluse põhilised prioriteedid aastateks 2018–2020, võttes arvesse IKT suurenevat mõju tootmisele ning uusi materjalide töötlemise tehnoloogiaid, kuid ka neljanda töösturevolutsiooni keskmesse tõusnud mehhatroonikat,” sõnas Gattiglio.
Koostöö Euroopa Komisjoni ja EFFRA vahel aitab ettevõtetel eri liikmesriikidest püsida innovaatiliste muutuste lainel ning realiseerida Tööstus 4.0 visiooni kiiremini ja efektiivsemalt, keskendudes muu hulgas täiustatud tootmisprotsessidele, kohanemisvõimelistele tootmissüsteemidele, inimkesksele tootmisele ning digitaalsete, virtuaalsete ja ressursitõhusate tehaste avamisele.

Avaliku ja erasektori vahelisele koostööle peab ilmtingimata lisanduma ka koostöö liikmesriikide vahel. “Vaatamata sellele, et ELi liikmesriigid on Tööstus 4.0 rakendamisel eri kaugusel, on meil ühiseid probleeme ja väljakutseid siiski enam kui erinevaid, mistõttu on Euroopa tasandil koostöö praegu kõige olulisem,” rõhutas Gattiglio.
Peamisteks säärasteks väljakutseteks võib pidada ühiskonna üha muutuvate vajaduste rahuldamist ja sellest tingitud uute turgude avamise potentsiaali ning tootmise jätkusuutlikkust. Gattiglio sõnul on antud tulemuse saavutamiseks sarnastele liikmesriigisisestele programmidele lisaks olulised ka regionaalsed initsiatiivid, mis hõlmaks korraga mitut ELi liiget ning keskenduks jätkusuutlikkuse erinevatele külgedele.

Majanduslikust küljest peaks sealjuures prioriteediks olema kõrge tootmisvõime ja kvaliteedi kombineerimine kulutõhusa tootlikkusega kohanemisvõimeliste tehaste arendamise kaudu, mis võimaldaksid väikesemahulist tootmist majanduslikult otstarbekas suunas, samas mil sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks paremini integreerida inimoskusi tehnoloogiaga. Samuti tasub meeles pidada ressursitarbimise ja jäätmetekke vähendamise strateegiaid keskkonnasäästlikuse küljest. 

Kolmandat tüüpi koostöö peaks keskenduma tööstusettevõtete ning ülikoolide vahelisele dialoogile. “Tuleviku tööstus vajab kahtlemata kõrgete digitaalsete oskustega inimesi, mistõttu oleks minu soovitus tehnikaülikoolidele üle Euroopa mõelda enam praktikaprogrammidele, mille kaudu oleksid üliõpilased juba õpingute ajal pidevas kontaktis potentsiaalsete tulevaste tööandjatega,” pakkus Gattiglio. 

Praktikaprogrammide tulemusel siseneksid värsked ülikoolilõpetajad tööturule vajalike kogemustepagasiga, muutes innovatsiooni tagamise tööstuses hõlpsamaks ja kiiremaks. Lisaks peab Gattiglio tuleviku töötajate puhul oluliseks, et tegemist oleks üdini “Euroopa kodnikega”, mille tagamisel on oluline roll mängida Erasmus+ õpilasvahetusprogrammil. “Harjudes juba ülikoolieas mõttega nägema Euroopat ühtse tervikuna, on tuleviku tööstuse juhtfiguuridel lihtsam tagada koostööst sõltuvate innovatsioonide ning programmide edu,” sõnas ta.

Rääkides Eestist, leidis Gattiglio, et tegemist on erandiga reeglile, mille alusel uuematel liikmesriikidel esineb raskusi Tööstus 4.0 realiseerimisel.

“Eesti on digitaliseerimise seisukohast väga edasijõudnud riik, eriti arvestades selle suurust. Seetõttu on Brüsselis tihti juttu sellest, kuidas Eesti poolt läbi viidud avalike digiteenuste näitel õppida ning sarnast loogikat värskete liikmesriikide tööstuse digitaliseerimisel ära kasutada,” kinnitas ta.

Eesti võiks järgida Itaalia eeskuju

Tagamaks Eesti ettevõtete jätkuvat edu digitaliseerimisel, pakkus Gattiglio nõu, kuidas riigisiseselt Tööstus 4.0 rakendamisele kaasa aidata, tuues välja, et siinkohal peab kohati sekkuma seadusandja. “Ettevõtteid hirmutavad tihtipeale investeeringud, mille kasumit ei ole kohe märgata ning väike- või keskmise ettevõtte moderniseerimine tagamaks selle vastavust Tööstus 4.0 kontspetsioonile kuulub sääraste investeeringute hulka,” ütles ta.

Üks võimalus oleks seega järgida Itaalia eeskuju, mis jäi vaatamata sellele, et tegemist on teise tööstusriigiga Euroopas Saksamaa järel, hätta Tööstus 4.0 kontseptsiooni praktilise poolega. Probleemi lahendus seisnes väike- ja keskmistele ettevõtetele mõeldud toetuses, mis on alates 2016. aastast saadaval kõikide Itaalia VKEde Tööstus 4.0 initsiatiiviga seotud investeeringutele ning võimaldab viie aasta jooksul näha kiiret käibekasvu.
Lõpetuseks jagab Gattiglio nõuandeid neile Eesti ettevõtjatele, kes tahavad infoajastule omaste muudatustega sammu pidada, kuid pole kindlad, millest täpsemalt alustada.

“Kahjuks ei eksisteeri ühest edu valemit iga ettevõtte jaoks, kuid esimene samm peaks alati olema protsessianalüüs, mis näitab ära, millises valdkonnas on efektiivsus madalam,” soovitab ta. Traditsioonilise VKE puhul ei ole võimalik lühikese perioodi jooksul kõiki aspekte moderniseerida, mistõttu peaks otsus, kuhu esimesena investeerida, lähtuma sellest, kas madala efektiivsuse ja lisandväärtuse näitaja töötaja kohta on taganud probleemid logistikas, informatsioonikäsitluses, planeerimises või mõnes muus valdkonnas.
Kokkuvõttes oli Manufuture 2017 paljude osavõtjate sõnul järjekordne hea näide sellest, et Eesti saab Euroopa Nõukogu eesistuja rolliga suurepäraselt hakkama ning jätkab panustamist Euroopa üldisesse tehnoloogilisse progressi ka tulevikus.

Osale arutelus

  • Elisa Liiv, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

MARMITON AS otsib TOOTMISJUHI

Tammiste Personalibüroo OÜ

26. august 2018

Teabevara