2. detsember 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börsiuudised: ülemaailmne kullatootmine hakkab kasvama

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: vaseturul tugev hoog sees; Goldman: rauamaagi hind langeb aastaga 27 protsenti; BMI: ülemaailmne kullatootmine hakkab kasvama; naftaleppe pikendamine pani hinna kallinema; tööstusmetallid üldiselt languses.

Vaseturul on tugev hoog sees

Vaid kaks aastat tagasi oli vase hind viimase 8 aasta madalaimal tasemel. Nüüd on metall tegemas parimat aastat alates 2010. aastast, sest spekuleeritakse, et kaevandajad ei suuda tugevnevat nõudlust varsti enam rahuldada, vahendab Bloomberg.

Tänavu on vask kallinenud 24 protsenti. Investorid on nüüd pikaajaliselt hindade suhtes järjest enesekindlamad, ütles konsultatsioonifirma Shanghai Metal Marketi tegevjuht Adam Fan. Peamiseks põhjuseks on oodatav vaseturu defitsiit.

„Meeleolud on täiesti erinevad sellest, mis olid kaks aastat tagasi,“ ütles Fan. „Üleüldine meeleolu on optimistlik. Globaalsest perspektiivist vaadatuna tähendab vasekaevandustesse tehtud investeeringute aeglustumine pakkumise kitsenemist, vähemalt järgmise kahe aasta jooksul. Ka Hiina ei tohiks turgu negatiivselt mõjutada.“

Vasenõudlusele peaks positiivselt mõjuma ka elektriautode buum, selgub Sanford C. Bernsteini andmetest.

Viimastel nädalatel on turgu mõjutanud ka kaevandusfirma Southern Copperit tabanud töötajate streigid. See tekitab täiendava pakkumise riski.

Vase hind langes sellel nädalal küll 2,9 protsenti, 6762 dollarini tonnist, aga viimase kuue kuu jooksul on hinnatõus olnud küllaltki tugev.

Goldman: rauamaagi hind langeb aastaga 27 protsenti

Rauamaagi hind peaks tänavu veel odavnema, sest globaalne pakkumine kasvab ning Hiina terasetootjatega seotud riskid võivad realiseeruda, teatas Goldman Sachs.

Investeerimispank prognoosib, et rauamaak kukub tagasi 50 dollarini tonnist. Kolme kuu lõikes peaks rauamaak langema 60 dollarini, kuue kuu jooksul 55 dollarini ja 12 kuu jooksul 50 dollarini tonnist.

Sellel nädalal kallines rauamaak 0,7 protsenti, 68,13 dollarini tonnist. See tähendab, et Goldman ootab toorainele aasta lõikes 27 protsendilist langust.

„Pessimistlik prognoos on tingitud Hiina terasetootmise tippu jõudmisest. Rauamaagi enda pakkumine on aga jätkuvalt kasvamas,“ ütles Goldmani analüütik Hui Shan Bloombergile. Ta tõi ka välja, et Vale avab Brasiilias uue suure kaevanduse.

Rauamaagi investorid ja spekulandid on pidanud leppima väga volatiilsete hindadega. Kui aasta alguses tõusis tonnihind 95 dollarini, siis juuniks oli tonnihind juba 55 dollarit. Pärast seda hakkas rauamaak uuesti kallinema (vt. graafikut).

BMI: ülemaailmne kullatootmine hakkab kasvama

Uuringufirma BMI Research teatas, et globaalne kullatootmine peaks järgmise paari aasta jooksul kasvama hakkama, sest kulla hinnad on suhteliselt kõrgel ning mitmetes riikides on algatatud uusi projekte, vahendab mining.com.

„Me prognoosime, et globaalne kullatootmine tõuseb 2018. aastal 105 miljoni untsini ja 2026. aastaks 125 miljoni untsini. Seega keskmine tootmine kasv saab olema 2,3 protsenti aastas. Samas on tootmise kasv aeglustumas, sest viimase kaheksa aasta keskmine on 3,1 protsenti,“ teatas uuringufirma.

Lühiajaliselt peaks kulla hinnad BMI arvates aga tõusma. Ettevõte prognoosib, et kullauntsi hind on 2018. aastal keskmiselt 1300 dollarit.

Kulla hind langes nädalaga 1 protsenti, 1277 dollarini untsist. Hõbe odavnes 3,9 protsenti ja unts maksab 16,45 dollarit.

Teistest toorainetest odavnes tsink 2,5 protsenti ja alumiinium langes 3,1 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 3156 ja 2048 dollarit.

Tina hind kallines 1 protsendi ja tonn maksis reedeks 19 620 dollarit. Nikli hind langes lausa 6,9 protsenti, 11110 dollarini tonnist.

Naftaleppe pikendamine pani nafta kallinema

OPEC teatas täna, et naftaleppes osalejad on üksmeelselt kokku leppinud tootmiskärbete pikendamises 2018. aasta lõpuni. Pärast seda on nafta hind tõusnud.

Viinis antud pressikonverentsil ütles Saudi Araabia naftaminister Khalid al-Falih, et otsus oli üksmeelne, vahendab MarketWatch. Ta lisas siiski, et naftaleppes mitte osalevate riikide tootmismahtude ja nende muutmise suhtes on olukord veel üksjagu segane.

OPECi liikmed ja organisatsiooni mitte kuuluvad riigid leppisid 2016. aasta oktoobris kokku, et vähendavad tootmist 1,8 miljoni barreli võrra päevas. Lepe hakkas kehtima alates tänavu jaanuarist ning pidi lõppema 2018. aasta märtsis. Uuendatud leppe kohaselt kehtivad kärped 2018. aasta lõpuni.

Nafta hind pärast uudist eriti ei muutunud. Brenti toornafta kallines reedel 0,8 protsenti ja WTI lisas 0,6 protsenti. Tõsi, nädala lõikes odavnes kumbki vastavalt 0,9 protsenti ja 1,5 protsenti. Barrelihinnad on 62,94 ja 57,64 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini hind langes 5,9 protsenti, 601,25 dollarini tonnist.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077