ABB Baltikumi juht: ainult kujutlusvõime on piiriks

ABB Baltikumi juht Jukka Patrikainen Tööstuse Äriplaanil 2018.
ABB Baltikumi juht Jukka Patrikainen Tööstuse Äriplaanil 2018.

Elektrilahenduste arendamisel saab olla piiranguks ainult kujutlusvõime, sest kõik on võimalik, rääkis ABB Baltikumi juht Jukka Patrikainen neljapäeval toimunud Tööstuse Äriplaanil 2018.

Patrikainen andis ülevaate ABB globaalsetest plaanidest ja rõhutas samas, et tööstussektor on oluline vundament igas riigis. „Kui tööstuse sektor on korras, siis riigis on asjad hästi. Meil on hea näide Soomest, kui 10 aastat tagasi olid Nokiaga suured mured, siis kogu riigi majandus oli miinuses.“

ABB Baltikumi juhi sõnul töötab 98% nende tehastest globaalsel turul ning Baltikumis on töötajaid kokku 1900. „Suurim mure ja väljakutse on 1,3 miljoni inimesega Eesti, sest me tahame, et meie äri ja tööstus kasvaksid, kuid probleemiks on inimeste nappus, sest häid spetsialiste pole võtta.“

Patrikainen jätkas, et kui praegu elab 55% inimestest linnas, siis aastaks 2050 elab linnas 63% rahvastikust, mis tähendab seda, et transpordi- ja logistikasüsteemid peavad muutuma. „Enam ei saa olla nii, et iga buss on diiselbuss – inimesed ei taha sellises linnas elada. Nende asemele tulevad elektribussid ja -autod,“ rääkis ta. „Usume, et 2030. aastaks on maailmas 50% autodest elektriautod. Kui Eestis ja Soomes on praegu umbes 2000 elektriautot, siis Hollandis on neid juba 110 000. See kasvab ka meil.“

Ta kõneles oma ettekandes tuule-, päikese- ja hüdroenergia tootmisest erinevates riikides ja EL-is keskmiselt. Näiteks Taanis toodetakse 51% energiast tuulega. „Kui lendate lennukiga Taani, siis näete, kui palju on Taanis tuuleparke.“ Ka Leedus toodetakse naabermaadega võrreldes suur osa energiat tuulega ehk 18%, kuid see kasvab seal pidevalt. Edasi tulid Rootsi – 10%, Eestis 8% ja EL-is toodetakse tuuleenergiat keskmiselt 8%.

Küsimusele, miks asub just Leedu oma taastuvenergia kasutamisega teistest EL-i riikidest eespool, vastas Baltikumi juht, et esiteks seal on paremad võimalused päikese- ja tuuleenergia tootmiseks ja teiseks toetab seda riigi poliitika. „Ka me ise paneme päikesesüsteeme oma maja katusele Leedus.“

Suurima võtmetegurina, mis parandaks Eestis tööstuse tootlikkust, nimetas Patrikainen arenduskeskuste loomist. „Meil on küll globaalsed arenduskeskused, aga arenduskeskused peaksid asuma ka Eestis kohapeal. Kuid selleks on vaja tehnilisi teadmisi ja elektriinsenere, et oleks piisavalt oskust tooteid arendada.“

Osale arutelus

  • Merit Pärnpuu, Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara