Tööjõukriisis Eesti peletab välistöötajat

Eesti tööstusettevõtted palkavad rõõmuga näiteks ukrainlastest keevitajaid.
Eesti tööstusettevõtted palkavad rõõmuga näiteks ukrainlastest keevitajaid.

Tööjõukriis on viinud ettevõtjad tupikseisu - töökäsi lihtsalt ei ole. Ühe variandina on pakutud välistööjõu suuremat kaasamist, kuid sellised lahendused tuleb hoolikalt läbi mõelda. Pealegi ei ole Eesti tööandjana eriti atraktiivne sihtpunkt, selgub tööandjate jutust.

Möödunud aasta suvel algatas Eesti Tööandjate Keskliit välistöötajate nullbürokraatia projekti, mis avas nii tööandjatele kui siin töötavatele välismaalastele võimaluse rääkida avameelselt suurematest probleemidest ja takistustest. Põhifookuses olid töötajad väljastpoolt Euroopa Liitu, kuna nendel on Eestisse tööle asumine kõige keerulisem.

Suurim murekoht on info kättesaadavus, kohati ka selle vastuolulisus. Elamisloa taotlemine on pikk ja keeruline, dokumente on palju ja nendest läbinärimine on vaevaline ja aeganõudev. „Siseministeerium on lahendustega juba tegelema hakanud. Loodame, et uuendatav veebileht ja kevadel käivituv* nõustamisteenus aitab info liikumisele kaasa,“ vahendas Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonijuht Andres Kask (*siseministeerium lisas sellele väitele täpsustuse - toim).

Teine suurem probleemide plokk on bürokraatia, kus takistused on küll väiksed, aga häirivad. Näiteks tuleb elamisluba pikendades täita PDF-formaadis leheküljepikkusi ankeete ja korduvalt sisestada samu andmeid, mida on juba eespool tehtud. Inimesi jooksutatakse mitme asutuse vahet ja mõnelt nõutakse rohkem pabereid kui teiselt. „Sellised olukorrad tekitasid välistöötajates, eriti IKT sektoris, halvas mõttes tõelist üllatust. Vastuolu meie e-riigi maine ja tegeliku olukorra vahel on ilmne ja häiriv,“ tõreles Kask.

Uusi projekte ei võeta enam ette

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu sõnul vajab tööjõuteema läbimõeldud strateegilist plaani. "Senine ekspordivedur, masina- ja metallitööstus, oma 2200 ettevõttega ei saa kasvada ega julge uusi projekte ette võtta, sest oskustööjõudu lihtsalt ei ole. Ukrainat ja Valgevenet Schengeni viisaruumi sees pole, kuid nende oskustööjõud ja keeleoskus sobiks meie masinatööstusettevõtete vajadustega. Me ei ole Lääne riikidele atraktiivne sihtkoht, kas või bürokraatia pärast," sõnas Ploompuu. 

Pikemalt loe Äripäevast

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara