17. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börsiuudised: turuosalised kardavad naftaturu korrektsiooni

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: Cameco sulgeb maailma suurima uraanikaevanduse; BHP plaanib müüa nafta- ja gaasiärid; BMI: rauamaak püsib langustrendis 2021. aastani; turuosalised kardavad naftaturu korrektsiooni

Cameco sulgeb maailma suurima uraanikaevanduse

Kanada suurim uraanitootja Cameco sulgeb kaks kaevandust Saskatchewani piirkonnas, mille tõttu jääb tööta 845 inimest, seda vähemalt 10 kuuks, vahendab mining.com.

Cameco on maailma suurim börsil kaubeldav uraanitootja, mis toodab 18 protsenti maailma toodangust. See samm näitab, kui raskesse olukorda on uraanitootjad hinnalanguse tõttu jõudnud.

Muuhulgas peatatakse tootmine maailma suurimas uraanikaevanduses McArthur River. Ettevõte teatas, et kuus aastat kestnud uraani hinnalangus on talumatu ning kaevanduste töö pole enam mõttekas. Ühtlasi vähendab ettevõte aastast dividendi 20 protsenti, 8 sendini aktsia kohta.

„Tegemist oli raske, aga vajaliku sammuga,“ ütles investeerimisfirma Cantor Fitzgeraldi analüütik Rob Chang. Cameco teatas, et nende tootmishind on praegu kõrgem kui turuhind ja selle tõttu pole tegevusel ju mõtet – sama hästi võiks uraani turult odavamalt kokku osta.

„Me arvame, et see samm on väga hea ning aplaus tootjatele, kes nõnda käituvad. See aitab varusid vähendada ja turgu tasakaalustada,“ kirjutas Chang.

Uraani hind on Fukushima katastroofist alates langenud rohkem kui 70 protsenti. Hinnad on viimastel aastatel püsinud väga madalal, sest turul on ülepakkumine ja suured varud.

BHP plaanib müüa nafta- ja gaasiärid

Maailma suurim kaevandusfirma BHP Billiton plaanib kogu USA nafta- ja gaasiäri maha müüa. Ostjat otsitakse ka Austraalia nikliärile, vahendab mining.com.

Ettevõte ostis 2011. aastal nafta- ja gaasiärisid kokku 20 miljardi dollari eest. Nüüd tahab ettevõte need uuesti maha müüa. Peamiselt on põhjuseks suuremate aktsionäride surve.

„Meil on praegu pakiline vajadus seda teha,“ ütles ettevõtte tegevjuht Andew Mackenzie. Peamiselt survestavad ettevõtet Elliot Management ja Aberdeen. Kummalgi on firmas umbes 5protsendiline osalus.

BHP kuus aasta tagasi tehtud panused viisid ettevõtte USAs 10 suurima naftatootja hulka. Pärast nafta hinnalangust on soetatud varade väärtus langenud aga 13 miljardi võrra.

BHP tahab müüa ka Austraalia nikliäri – see peaks olema potentsiaalsete ostjate jaoks atraktiivne, sest nikli hinnad on tänavu kallinenud 16 protsenti. Metalli kasutatakse ka elektriautode akude tootmises.

Nikli hind langes nädalaga aga 7,7 protsenti, 11 350 dollarini tonnist. Viimasel ajal on hinnad langenud sest vaatamata elektriautode buumile on nikli pakkumine siiski küllaltki kõrge.

BMI: rauamaak püsib langustrendis 2021. aastani

Sellel nädalal avaldatud uuringufirma BMI Researchi raportist selgub, et ettevõte prognoosib selleks aastaks rauamaagi keskmiseks hinnaks 70 dollarit, järgmisel aastal juba 50 dollarit.

„Hiina parteikongressi ja presidendi võimu tugevnemine tähendavad, et Hiina majanduskasv tuleneb ka edaspidi rohkem teenustest ja vähem rasketööstusest. See vähendab Hiina rauamaagi nõudlust. Kuna pakkumine on maailmaturul jätkuvalt suur, siis see paneb hindadele kaane peale,“ kirjutati raportis.

Peking võitleb saastunud õhuga ning selle tõttu on piiratud terasetootjate toodangut lausa 50 protsendi võrra. Eelmisel kuul langes rauamaagi import 23 protsenti.

BMI prognoosib, et rauamaak püsib langustrendis vähemalt 2021. aastani. Sellel nädalal kallines rauamaak 0,1 protsenti, 62,61 dollarini tonnist.

Teistest toorainetest langes vase hind 1 protsendi ja tina odavnes 0,4 protsenti. Kummagi tonn maksis reedeks vastavalt 6737 ja 19 350 dollarit. Tsink kukkus 1 protsendi ja alumiinium kallines 0,4 protsenti, tonnihinnad vastavalt 3144 ja 2102 dollarit.

Väärismetallid – kulla hind tõusis 0,7 protsenti ja hõbe kallines 1,2 protsenti. Untsihinnad olid reedeks vastavalt 1282 ja 17,1 dollarit.

Turuosalised kardavad naftaturu korrektsiooni

Nafta hind hakkas selle nädala alguses odavnema, sest analüütikud hoiatavad nõudluse kasvukiiruse vähenemise eest, vahendab Reuters.

Brenti toornafta odavnes nädalaga 3,3 protsenti ja WTI kukkus 2,2 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 62,01 ja 55,97 dollarit.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) teatas nädala alguses, et kuna eelolev talv tõotab tulla oodatust soojem, on oodata naftanõudluse kasvu alanemist. Samuti prognoosivad analüütikud, et kuna mitmed naftariigid on uue aasta alguses plaanimas toodangut tõsta, viitab ka see, et hind peaks suuna alla võtma.

IEA kärpis nii käesoleva kui ka järgmise aasta naftanõudluse kasvuprognoose 100 000 barreli võtta. Seega peaks tänavu naftanõudlus võrreldes eelmise aastaga kasvama 1,5 miljoni barreli võrra ning uuel aasta omakorda võrreldes käesoleva aastaga 1,3 miljoni barreli jagu.

USA valitsus andis eile teada, et detsembris peaks USA naftatootjate toodang tõusma 12. järjestikust kuud järjest, sedapuhku 80 000 barreli jagu päevas.

Rotterdami 95 bensiini hind langes 5,7 protsenti, 596,75 dollarini tonnist. Viimasel ajal on bensiini hind olnud väga volatiilne ja seda on näha ka tanklates.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077