Börsiuudised: Soome hakkab elektriautode jaoks niklit tootma

Blogi autor Mait Kraun.
Blogi autor Mait Kraun.

Nädala börsiuudised: Soome hakkab elektriautode jaoks niklit tootma; Hiina import langes järsult, aga rauamaak kallineb; nõudlus kulla järele kaheksa aasta madalaim; saudid viisid nafta hinna uutesse kõrgustesse.

Soome hakkab elektriautode jaoks niklit tootma

Soome Terrafame’i niklikaevandus planeerib elektriautode akude jaoks metalli hakata tootma 2020. aastal, vahendab Reuters.

Kaevandus, mis kandis varem Talvivaara nime, on valitsuse kontrolli all olnud alates 2015. aastast. Enne seda oli kaevandusel hulganisti probleeme tootmisega ning see teenis pidevalt kahjumit. Toorainekaupleja Trafigura nõustus veebruaris firmas osaluse ostma, et tootmist suurendama hakata.

Terrafame teatas, et plaanib 2020. aastaks ehitada keemiatehase, mis võimaldaks niklist toota väärtuslikku sulfaati – tegemist on pulbrilaadse ainega, mida kasutatakse eelkõige elektriautode akudes.

Suurem osa elektriautodest kasutab liitium-ioon patareisid. Nende peamised osad toodetakse eelkõige niklist.

„Nikli ja koobalti kättesaadavus on elektriautode jaoks väga tähtis. Terrafame toodabki just neid metalle ja meie eesmärk on võtta juhtroll akudetootjate varustamisel,“ ütles Terrafame’i tegevjuht Joni Lukkaroinen.

Uus tehas suudab iga-aastaselt toota 150 000 tonni nikli sulfaati, mis tähendaks, et Terrafame saab olema maailma üks suurimaid tootjaid.

Nikli hind langes nädalaga 2,4 protsenti, 12 300 dollarini tonnist. Viimase kuue kuu jooksul on nikkel aga kallinenud üle 35protsendi.

Hiina import langes järsult, aga rauamaak kallineb

Rauamaagi hind tõusis, vaatamata sellele, et Hiina rauamaagi import langes viimase aasta madalaima tasemeni, vahendab Bloomberg.

Rauamaak on novembris pärast järsku hinnalangust veidi taastunud. Nädalaga kallines rauamaak 4,7 protsenti, 62,6 dollarini tonnist. Turul on aga nii negatiivseid kui ka positiivseid faktoreid.

Hiina rauamaagi import langes oktoobris viimase aasta madalaima tasemeni, sest terasetootjad valmistuvad valitsuse survel oma tootmist vähendama. Ostud vähenesid oktoobris 79,49 miljoni tonnini, veel septembris osteti 102,8 tonni rauamaaki.

Hiinast saabunud uudis on vähendanud lühiajalist nõudluse väljavaadet, aga sama protsess on suurendanud huvi kõrgema kvaliteediga terase vastu, mis omakorda toetab hindu. Üldiselt tunnistavad siiski ka analüütikud, et praeguste hinnaliikumiste põhjustest on raske aru saada.

„Kui terasehinnad tõusevad, siis tõenäoliselt järgnevad ka rauamaagi hinnad,“ ütles investeerimisfirma Fat Prophetsi tooraineanalüütik David Lennox.

Nõudlus kulla järele kaheksa aasta madalaim

Eelmisel nädalal kirjutasime, et Hiina kullanõudlus on taastuma hakanud ja esimese üheksa kuuga kasvas nõudlus 16 protsenti. Sellel nädalal teatas aga Maailma Kullanõukogu, et üleüldine nõudlus langes kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta madalaima tasemeni.

Hiinlaste ostud on kasvanud, aga kulla suhtes on külmaks muutunud eelkõige institutsionaalsed investorid. Põhjus on lihtne – USA intressimäärasid tõstetakse ning see muudab näiteks võlakirjad kulla suhtes atraktiivsemaks, sest need pakuvad ka passiivset rahavoogu.

Maailma Kullanõukogu avaldatud andmetest selgub, et nõudlus kullakangide järele langes kolmandas kvartalis 915 tonnini, mis on 9 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Eelkõige on vähenenud sissevool börsil kaubeldavatesse fondidesse. Lisaks sellele on India eheteturg näitamas aeglustumise märke. India nõudlus langes aastatagusega võrreldes 25 protsenti.

Kulla hind reageeris uudistele langusega. Nädala lõikes odavnes kollane metall aga vähem – kokku 0,1 protsenti, 1274 dollarini untsist. Hõbeda hind langes 1,3 protsenti, 16,88 dollarini untsist.

Teistest toorainetest odavnes vask 1,7 protsenti ja tsink kukkus 2,5 protsenti. Kummagi tonn maksis reede pärastlõunaks vastavalt 6808 ja 3176 dollarit. Tina odavnes 1,1 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 19 425 dollarit.

Alumiiniumi hind kukkus aga 3,7 protsenti ja tonn maksab nüüd 2093 dollarit. Plaatina kallines 1,2 protsenti ja pallaadium lisas 0,8 protsenti, kummagi unts maksis reedeks vastavalt 937 ja 1008 dollarit.

Saudid viisid nafta hinna uutesse kõrgustesse

Nafta hinnad tõusid ka sellel nädalal, sest Saudi Araabia alustas ulatuslikku korruptsioonivastast operatsiooni, vahendab MarketWatch.

Brenti toornafta kallines nädalaga 5,5 protsenti ja WTI lisas 4,4 protsenti. Kummagi barrel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 64,1 ja 57,2 dollarit. Rotterdami 95 bensiini tonn maksab aga 633 dollarit.

Saudi Araabia on vahi alla võtnud 201 isikud, kelle hulka kuuluvad ka printsid, ärimehed ja valitsusametnikud. Kolm aastat kestnud uurimise käigus leiti, et riigilt on varastatud kokku lausa 100 miljardit dollarit. Valitsuse tegevus aitas naftahindadel tõusta rohkem kui kahe aasta kõrgeima tasemeni.

„Saudi Araabia on Venemaa järel maailma suuruselt teine naftatootja. Riik on suurim eksportija ja on loogiline, et kui midagi ootamatut juhtub, siis arvestatakse see naftahindadesse sisse,“ ütles UBS Wealth Managementi analüütik Giovanni Staunovo.

Geopoliitilised riskid on kasvanud ka Venezuelas ja Iraagis, lisas Staunovo. Analüütikud ütlevad, et eelseisva OPECi kohtumise oodatav tulem on juba hindadesse arvestatud. Grupp kohtub 30. novembril ning arvatakse, et organisatsioon pikendab naftalepet kuni 2018. aasta lõpuni.

Kui oodatavat tulemust kohtumiselt aga ei saada, siis võivad hinnad järsult langeda, hoiatavad analüütikud.

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Kalev otsib TEHNIKAJUHTI

Kalev AS

23. november 2017

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara