Autor: Tööstusuudised.ee • 9. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peidetud ärivõimalused rõivatööstuse tarneahelates

Rõivatööstuse jäägid.
Foto: Reverse Resources
Eesti start-up’i Reverse Resources pilootprojekt tõestab, et nii tehaste kui rõivarändide seisukohast win-win-ärimudelini jõudmine ja huvi tekitamine tõhusama koostöö vastu on võimalik ning võtmeks on tutvustada vabrikutele ärimudeleid, mis võimaldavad neil oma jääkide pealt teenida.

Kaks aastat tagasi H&M Foundationi organiseeritud Global Change Awardil auhinnatud Eesti start-up Reverse Resources avaldas oma uurimistööd selgitava raporti, mis näitab, kuidas rõivatööstuse jääkide digitaliseerimine ja ringmajandusel põhinev lähenemine loovad tööstusharus uusi ärivõimalusi, teatas Reverse Resources.

Raport ,,Creating a Digitally Enhanced Circular Economy“ (,,Digitaalselt täiendatud ringmajanduse loomine“) on kokkuvõte 18 kuud kestnud uurimistööst, mille Reverse Resource teostas tänu 150 000 euro suurusele Global Change Awardi stipendiumile. Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja, millist majanduslikku mõju võiks start-up’i loodud tarkvaralahendus avaldada rõivatööstuses tekkivate jääkide taaskasutusse suunamisel.

Ettevõtte hinnangul saaks ainuüksi Bangladeshis tekkivatest tootmisjääkidest taaskasutusmeetodeid rakendades toota aastas 1,6 miljardit uut rõivaeset turuväärtusega 4 miljardit USA dollarit. Suurtele brändidele rõivaid valmistavates Bangladeshi ja Hiina vabrikutes jääb jäägina alles keskmiselt 25% toorainest (mõnel juhul isegi 47%).

Jääke alahinnatakse

Kaubamärgid on vabrikute jääke seni oluliselt alahinnanud. Järjest hoogu koguv ringmajandusel põhinev majandusmudel koos digitaliseerimisvõimalustega loob aga suurepärase pinnase toorainet efektiivsemalt kasutavate ning materjaliringlust edendavate uute ärivõimaluste tekkimiseks.

Rõivatööstuse ebaefektiivsus tuleneb tarneahelate eri osapoolte huvide konfliktist, pikkade rahvusvaheliste tarneahelate läbipaistmatusest ja senisest teema vähesest olulisusest. Probleem ei pruugi seega olla seotud vabrikute tootmise optimeerimise või brändide vastutustundetusega. Reverse Resources tõestab pilootprojektiga, et nii vabrikute kui brändide seisukohast win-win ärimudelini jõudmine ja huvi tekitamine tõhusama koostöö vastu on võimalik.

Võtmeks on tutvustada vabrikutele ärimudeleid, mis võimaldavad neil oma jääkide pealt teenida. Üheks selliseks võimaluseks on näiteks nn taastootmine (remanufacturing) ? suuremate jääk-kangaste ja kangatükkide kasutamine sama tehase järgmistes tellimustest. Lisaks tuleb vabrikutele anda stiimul ja lihtsad vahendid oma andmete haldamiseks ja avaldamiseks. Jääkmaterjale puudutava info kogumisel ja vahendamisel tekkiva andmestiku abil on võimalik üles ehitada teenuseid nii tarneahela läbipaistvuse (transparency) kui materjalide jälgitavuse (traceability) osas.

Taastootmise ja -kasutuse abil on võimalik suur osa vabrikujääkidest suunata tagasi samasse tarneahelasse, sulgeda seeläbi materjaliring ning teha seda kasumlikult nii vabrikutele kui brändidele. Vabrikud teeniksid oma jääkmaterjalide pealt 3-5 korda kõrgemat hinda ning brändid saaksid järgmiste tellimuste pealt allahindlust. Seejuures on võimalik uute materjalide asendamisel taaskasutusmaterjalidega vähendada uue tooraine mahtu vähemalt 3%.

,,Kvaliteetsete andmete kogumine tootmisvabrikutes on hetkel suurimaks pudelikaelaks kõigis tarneahelate läbipaistvust puudutavates projektides. Meie lahendus kutsub vabrikuid ise pingutuses osalema, mitte ei loo neile järjekordset kohustust ankeete täita. Ringmajanduse toimimiseks on vabrikute kaasamine hädavajalik. Reverse Resources loob tarkvaralahendust, mis võimaldab jälgida materjaliringlust suurema pildina ja paneb aluse ringmajanduse efektiivsele toimimisele suures mastaabis,“ tõdeb Reverse Resourcesi asutaja Ann Runnel.

Reverse Resourcesi meetodit on juba katsetatud suurtes Bangladeshi tehastes ja koostöö brändide ja vabrikutega edeneb jõudsalt. Näiteks on aidanud oma tehastega kontakte luua H&M.

Ettevalmistamisel on mitmed uued koostööprojektid. Vaatamata faktile, et see innovaatiline ja globaalset tervikpilti haarav lähenemine teostub praktikas aeglaselt, on Reverse Resourcesit juba tunnustanud mitmed juhtivad rõivatööstuse keskkonnaprobleemidega tegelevad organisatsioonid.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077