Kitman Thulema: kutseõpe vajab ettevõtteid

Kitman Thulema juht Aivo Sikka.
Kitman Thulema juht Aivo Sikka.

Mida rohkem ettevõtteid kutseõppes kaasata, seda suurem on tõenäosus, et õpe hakkab liikuma soovitud suunas ning pakkumise ja nõudluse vahel tekib loogiline seos, usub kaubandussektorile mööblit valmistava Kitman Thulema juht Aivo Sikka.

“Tore on see, et puidu- ja metallitöö muutub noorte seas populaarsemaks. Inimestele on keeruline selgeks teha, et tegemist on huvitava tööga. Siin on ettevõtjatel endal palju ära teha. Mida rohkem kaasata ettevõtteid kutseõppesse, seda suurem on tõenäosus, et kutseõpe hakkab liikuma soovitud suunas ning pakkumise ja nõudluse vahel tekib omavaheline loogiline seos,” ütles Sikka.

Tema sõnul on näiteks Kitman Thulema töötajate hulk olnud stabiilne juba aastaid. Sealjuures on ettevõtte jaoks olulised märksõnad efektiivsus ja automatiseerimine. “Praegu otsime kahte töötajat – tislerit ja laotöötajat. Välistööjõu kaasamiseks käesoleval hetkel vajadust veel pole. Meil on paljud tööprotsessid automatiseeritud. Püüame hoida suunda, et automatiseerime oma tootmist ning kasutame vähem inimtööjõudu,” lisas ta.

Aivo Sikka, kuidas hindate mööblitööstuse kutseõpet?

Praeguse masinapargi juures ei saa eeldada, et otse koolipingist tulnud inimene suudab masina taga kohe iseseisvalt tööd teha. Seda õpitakse ettevõttes kohapeal, kus neid juhendavad meie head spetsialistid.

Oleme pakkunud paljudele õppeasutustele praktikavõimalusi nii tootmisesse kui ka teistesse osakondadesse. Sellel suvel käis meil praktikal näiteks kuus inimest. Teist aastat anname välja stipendiume, et toetada mehaanika ja inseneri erialasid. Väga hea koostöö on Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga.

Kui suur on teie hinnangul palgasurve? Kui palju plaanite tuleval aastal palkasid tõsta?

Palgasurve on kogu aeg. Hoiame sektori palgatasemel ka pingsalt silma peal, sest eks see kaadriliikuvus on üldise sektoripõhise palgatasemega seotud.

Oleme rakendanud ettevõtte siseseid efektiivsuse mõõdikuid. Läbi efektiivsuse kasvu on loodud võimalus töötajal kasvatada oma sissetulekut. Lisaks palgale pakume töötajatele ka erinevaid hüvesid: spordiselts, tänapäevased olmetingimused jms. Meie töötingimused on tasemel ning see on väärtus omaette.

Näeme, et inimeste sissetulekud peaksid aasta alguses tulenevalt miinimumpalga tõusust ja tulumaksu muudatustest kasvama ning see ehk leevendab ka palgasurvet.

Kui palju plaanite müügimahtu kasvatada? Millised on peamised eksportturud?

Eksport on meie jaoks väga oluline, sest see moodustab üle veerandi ettevõtte toodangust. Põhiliseks turuks on Soome, kuhu läks mullu kolmveerand ekspordist. Järgmisel kohal on Prantsusmaa ja vähesel määral ka Rootsi. Plaanime laiendada tegevust Rootsi suunal.

Meil on kogemusi Vene Föderatsiooniga. Kolm aastat arendasime Neste tankla võrgustikku Peterburi regioonis. Kui Vene rubla tegi ootamatu languse, tõmbusime sellelt turult tagasi. Praeguseks on olukord stabiliseerunud, hoiame arengutel silma peal. Venemaa on tohutult suur turg, kus võiks edukalt tegutseda.

Kuidas te uusi kliente leiate? Keskendume esmalt suurtele kaubanduskettidele. Meil on olemas kliendibaas, kellega pidevalt suhtleme. Oleme veendumusel, et kõige parema tulemuse annab ikkagi otsesuhtlus.

Kliente otsides ei välista me muide ühtegi valdkonna ettevõtet. Kui võtta näiteks ehituskaupluste turg, siis teeme Eestis kõigiga koostööd. Kuid oleme omavahel kokku leppinud, et ei kopeeri teiste ettevõtete erisusi. Turg on piisavalt kitsas ja ühe valdkonna partneri pealt lihtsalt ära ei ela.

Saksamaal toimuval Euroshopi messil meid seekord eksponentide seas ei olnud. Messilt saab küll kontakte, kuid kulutusi need siiski ära ei kata.

Kui palju te ise jälgite tarbijatrende ning seda, kuidas kliendid kauplustes liiguvad? Kas te annate kaupmeestele ka nõu, kuidas ja mida nad kaupluses peaksid tegema?

Me ise tarbijatrende ei jälgi, see on eraldi teadus ja kaupmehed on selles osas palju professionaalsemad.

Kitman Thulemal on võimekus luua põnevaid insenertehnilisi lahendusi. Pakume klientidele hästi töötavaid baaslahendusi kui ka kliendipõhiseid projekt- ja erilahendusi. Me müüme tehnilist võimekust toota just sellist sisustust, mis vastab kliendi vajadustele. Paljude sisustuse tootjate võimekus on toota mööblit ühest materjalist – kas puidust või metallist. Näeme oma konkurentsieelist selles, et suudame luua mööblit, kus samaaegselt kasutatakse erinevaid materjale ja see kõik valmistatakse ühes tehases kohapeal.

Kas Põhja- ja Lõuna-Euroopa mööbliklientide maitsed on erinevad või pigem sarnased?

Mööbel jääb mööbliks. Kuid erinevates piirkondades võib leida erisusi materjalide valikul. Idanaabrid eelistavad massiivseid ja tammiseid mööbleid, Põhjamaades on tähtsal kohal lihtsus, elegantsus ja heledamad toonid.

Mis seisus oli teie hinnangul ettevõte, kui selle eelmiselt juhilt üle võtsite?

Kui palju muudatusi viisite kohe sisse ning kui palju jätkasite vana juhi tööd? Eelmine juht andis suure panuse Kitman Thulema edusse. Nõukaaegsest “tondilossist” on saanud tänapäevane tulevikku suunatud rahvusvaheline ettevõte. Seisukord oli hea, kardinaalselt kohe midagi muutma ei pidanud. Istusime meeskonnaga kokku, vaatasime eesmärkide täitmise üle ning seadsime uued eesmärgid.

Suur eesmärk on jõuda kolme aastaga 20 miljoni euro suuruse aastakäibeni. 2016. aasta müügituli oli 13,4 miljonit eurot. Näeme, et meie tootmisvõimalused on suuremad, kui Eesti suudab vastu võtta. Seega keskendume väga palju ekspordile.

Mis on teie isiklik kõige suurem eesmärk, mida tahate Kitmani arengus ära teha?

Kitman Thulema on kasvanud 81 aastaga üheks piirkonna suuremaks, innovaatilisemaks ja tänapäevasema tehnoloogilise baasiga sisustuse tootjaks ja arendajaks. Me ei tooda ainult masstoodangut, vaid ka kõrgetasemelisi erilahendusi.

Üleminek digitaalsele protsessijuhtimisele on olnud ja jääb üheks võtmesõnaks. See võimaldab olla veelgi efektiivsem, personaalsem ning tõsta tarne ja kvaliteedi kindlust.
Tootmises on eesmärk rakendada lean’i ja 5S-i.

Käesoleval hetkel vaatame, millised on tootmisprotsessid ja kuidas need on üles ehitatud, mis vajab muutmist, mis parendamist. Kõik töötajad ja osakonnad on omavahel seotud. Meie jaoks on tähtis, et kogu meeskond hingaks ühtselt. Vaatame enda strateegiasse sügavalt sisse, mida parandada või täiendada.

Kui kaubandusel läheb hästi ning ehitatakse uusi kauplusi ja kaubanduskeskusi, siis kui palju see teid mõjutab?

See mõjutab meid otseselt, sest kui ehitatakse uusi kaubanduspindu, siis me oleme ka ühed turuosalised. Kas kauplusi on liiga palju juurde tulemas või mitte – sellele ma hinnangut ei annaks. Aga ilmselt, kui nõudlust on, siis ei ole neid kaubanduspindu liiga palju.

Mis on saanud projektist “Mööbli lennuväli”, mille eesmärk oli arendada koostööd disainerite ja tootjate vahel?

Projekt liigub edasi. Alates sügisest otsime uusi lennujuhte, kes tahaksid selles kaasa lüüa. Oodatud on disainerid, kes tunnevad huvi tänapäevase mööblitootmise vastu ning kellel on julgust ja ideid tootmisliku mööbli disainimiseks. Tootedisaini võib teha, aga kuidas seda päriselus tootmisesse rakendada, seda kogemust ei jagata kuskil. Loome võimaluse disaineril olla toote sünni juures.

Sellest projektist ei ole veel sündinud toodet, mis võimaldaks seeriatootmist, kuid see ei olegi eesmärk omaette. Eesmärk on luua dialoog disainerite ja tootjate vahel, tekitada turule ideede konkurents. Loodame, et ükskord tulevad ka ideed, mida annab laiemale massile toota.

Loe lisa ka teemaveebist kaubandus.ee

Osale arutelus

  • Maarit Eerme, kaubandus.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara