7. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börsiuudised: tööstusmetallid tõusuteel

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: Tšiili maavärin pani vase hinna tõusma; Austraalia: rauamaagi hind kukub veel edasi; tööstusmetallid üldiselt tõusuteel; nafta hind alustas uut kvartalit langusega.

Tšiili maavärin pani vase hinna tõusma

Vase hind hakkas sellel nädalal Tšiili maavärina tõttu kiiresti tõusma, kirjutab mining.com

Maavärinad toimusid neljapäeval Tšiili peamiste vasekaevanduste piirkonnas. Vase hind tõusis nädalaga 2,7 protsenti, 6700 dollarini tonnist. Eelmisel kuul jõudis vask ka 7000 dollarini tonnist, mis on viimase kolme aasta kõrgeim tase. Tänavu on punane metall kallinenud umbes 20 protsenti.

Tšiilis toodetakse 30 protsenti maailma vasest ning mitmed suuremad kaevandused asuvad Calama linna lähedal, kus 5,4 magnituudine maavärin aset leidis.

Riigi käes olev kaevandusfirma Codelco teatas, et neile pole maavärinad suuri kahjustusi tekitanud ning kaevandused toimivad normaalselt edasi.

Tšiili vasetootmine vähenes 2017. aasta esimeses pooles 9 protsenti, 245 000 tonnini, sest BHP omanduses olevas Escondida kaevanduses toimusid streigid. Ka Codelsco tootmine langes.

Lisaks sellele teatati Indoneesia meedias, et valitsuse auditi järel leiti, et kaevandusfirma Freeport-McMoran on jätnud maksmata 450 miljoni dollari ulatuses kasutusmakse.

Austraalia: rauamaagi hind kukub edasi

Rauamaagi hind peaks 2019. aastaks langema uuesti alla 50 dollari tonnist, sest globaalne pakkumine jätkab kasvu, terase varud suurenevad ning Hiina nõudlus taandub, teatas Austraalia valitsus.

Austraalia tööstuse, innovatsiooni ja teaduse ministeerium prognoosib, et järgmisel aastal on rauamaagi keskmine hind 50 dollarit tonnist, 2019. aastal aga juba 49 dollarit tonnist. Austraalia on maailma suurim rauamaagi eksportija.

Nädalaga odavnes rauamaak 1protsendi ning tonni eest tuleb välja käia 62,24 dollarit.

„Madala tootmiskuluga rauamaagi tootmine kasvab nii Austraalias kui ka Brasiilias. Hiina nõudlus saab olema tagasihoidlik. Need faktorid survestavad rauamaagi hinda,“ teatas ministeerium.

„On mitmeid ebakindlaid faktoreid, mis võivad rauamaagi hinda mõjutada. Esiteks on tähtis Hiina terasetootmise languse kiirus ning ulatus, mis sõltub suuresti valitsuse poliitikast. Teiseks on ettevõtted viimasest hinnatõusust kasu saanud ning võivad selle tõttu kahjumiga tootmist veidi kauem jätkata. Tekkiv ülepakkumine nõrgestab märkimisväärselt hindu.“

Austraalia jaoks on rauamaak väga tähtis tooraine. Kogu maailma ekspordist moodustab Austraalia lausa 52 protsenti.

Teised tööstusmetallid tõusuteel

Teistest toorainetest kallines tsink 4,5 protsenti ja tina lisas 1,7 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpus vastavalt 3288 ja 20 950 dollarit.

Alumiiniumi tonnihind tõusis 1,9 protsenti, 2171,5 dollarini. Nikkel kallines 0,9 protsenti ja tonn maksab 10 535 dollarit.

Väärismetallid hakkasid nädala alguses odavnema, aga reedel ilmunud Ühendriikide tööturu raport andis kullale ja hõbedale uuesti hoo sisse. Kuld odavnes nädala lõikes veidi alla 1protsendi ja hõbe püsis samal tasemel. Kummagi unts maksab vastavalt 1276 ja 16,83 dollarit.

Nafta hind alustas uut kvartalit langusega

Kui viimastel nädalatel on nafta hinda aidanud kergitada nii oodatust suuremad nõudlusprognoosid kui kuuldused, et OPEC-i veetud naftalepet ikkagi pikendatakse, kukkus musta kulla barrelihind sellel nädalal tublisti.

Brenti toornafta odavnes 1protsendi ning WTI kukkus 2,2 protsenti. Kummagi barrel maksis reede õhtuks vastavalt 56,75 ja 50,29 dollarit.

Tegelikult on nafta hinna puhul tavaline, et neljandas kvartalis hind langeb. Niisugust tendentsi on analüütikute sõnul näha olnud viimase 25 aasta jooksul ning põhjuseid võib välja tuua kaks.

Esiteks teevad paljud rafineerimistehased hooldustöid just neljandas kvartalis, mis tähendab, et korraga ostetakse sisse vähem naftat. Teise suurema põhjusena saab esile tuua aga vähenenud kütusenõudluse, kuna suvised autoreisid on selja taga ning inimesed kulutavad autosõidule vähem aega. Kütteõli nõudlus hakkab tõusma alles kvartali teises pooles, kuna siis hakkab õhutemperatuur suurema tempoga langema.

Bensiin odavnes veelgi enam – Rotterdami 95 bensiini hind langes 5,3 protsenti, 567 dollarini tonnist.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077