Kommunaalmajanduse TOP: ettevõtted siplevad konkurentsis

Kommunaalmajanduse TOPi võitjaks tuli 2016. aasta andmete põhjal Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Energiatootmine AS.
Kommunaalmajanduse TOPi võitjaks tuli 2016. aasta andmete põhjal Eesti Energia...

Avatud turg esitab Eesti kommunaalmajanduse ettevõtetele pidevalt uusi väljakutseid ning tihedas konkurentsis püsimiseks ei ole kommunaal-ettevõtete hinnangul muud võimalust, kui jätkata muudatuste suhtes paindlikuna ja otsida efektiivsuskohti.

ASi Anne Soojus juhatuse esimees Mati Meos nendib, et sektoris on pidev konkurents erinevate tootmistehnoloogiate vahel ning pidevalt otsitakse järjest uuemaid, ökonoomsemaid ja keskkonnasõbralikumaid tootmistehnoloogiaid.

Eesti Energia kommunikatsiooni-spetsialist Maria Kullamägi lisab, et nemad on saavutanud paindlikkust tänu uutele tehnoloogilistele võimalustele, mis on tööstust nutikamaks muutnud, kuid märgib, et pikaajaline energiaturu väljavaade ei näita erilisi kasvutendentse.

Vee-ettevõtete osas võib Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) tegevdirektori Vahur Tarkmehe sõnul öelda, et kommunaalmajanduse turul tegutsevad vee-ettevõtted veeteenust osutades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse poolt etteantud teenuse kvaliteedi ja hinna regulatsiooni raamistikus.

“Tarbijatele müüdav joogivesi ja keskkonda laastav heitvesi peab vastama nõuetele ja vee-ettevõtted on oma ülesandega väga hästi hakkama saanud: ühisveevärgi vee kvaliteet on väga hea ja elukeskkond on hoitud. Seda väärtust tuleb hoida ja arendada, sest kvaliteeditingimused pigem karmistuvad. Kusjuures vee-ettevõtted ei tegutse vabaturu tingimustes.”

Edukaim: 2016. aasta algas väga raskelt

Kommunaalmajanduse TOPi esimese koha pälvis Enefit Energiatootmine AS – Eesti Energia tütarfirma, mis toodab ja müüb põlevkivist elektri- ja soojusenergiat ning vedelkütust. Teisel kohal platseerus ATI Grupp OÜ ja kolmandal AS Anne Soojus.

Eesti Energia AS kommunikatsioonispetsialist Maria Kullamägi hindab 2016. aasta algust ettevõttele väga keerukaks: “Tegime kriisiplaane ja töötasime madalamatel võimsustel. Selle tingisid erakordselt madalad õli turuhinnad ning madal elektri turuhind. Kui aasta keskpaigas hakkasid taastuma nii õli kui ka elektri turuhinnad, hakkasime tootmisvõimsusi üles koormama ning sügise alguses töötasime juba täisvõimsusel.”

Kokku tootis kontsern 2016. aastal 9,1 teravatt-tundi elektrienergiat, mida on 18% rohkem kui 2015. aastal. Lisaks otsustas valitsus alates juulist rakendada paindlikku põlevkivi ressursi maksustamist, sidudes ressursitasud kütteõli maailmaturu hinnaga. See võimaldas tööstusel raskemad ajad üle elada ja töökohad säilitada. 

Oluline muutus Eesti põlevkivienergeetika sektori jaoks leidis aset 2016. aasta suvel, kui valitsus sidus seni fikseeritud põlevkivi ressursitasud kütteõli maailmaturu hinnaga. Paindlik maksustamine aitab põlevkivisektoril madalate turuhindade tingimustes säilitada tootmisvõime ja töökohad.

Tänavu on Kullamägi sõnul märgatavalt kasvanud nii elektri kui ka põlevkiviõli tootmismahud. Elektri keskmine turuhind eelmise aastaga võrreldes oluliselt ei muutunud, kuid 2017. aasta esimeses pooles turul tekkinud võimalused realiseeriti maksimaalselt ja toodang oli väga korralik. Esimese poolaasta järgi hinnates toob ka 2017. aasta häid tulemusi ning seatud eesmärgid saavutatakse. Põlevkiviõli tootis kontsern teise kvartali jooksul 106 000 tonni ehk 87% rohkem kui sama perioodi jooksul aasta varem.

Nutitehnika on jõudsalt sisse trüginud 

“Nii selle kui ka eelmise aasta tulemusi mõjutab lisaks turuhindadele Enefit Energiatootmise suutlikkus operatiivselt reageerida turu muudatustele ning oskus toota paindlikult. Kõrgete elektrihindade puhul peame tootma maksimaalselt palju ja tagasihoidlike hindade puhul – hoidma võimsused madalal tootmisrežiimil. Antud ülesanne pole väga lihtne, kuna vanemad tootmisvõimsused olid projekteeritud stabiilse koormuse jaoks,” selgitab Kullamägi, lisades, et Enefit on saavutanud paindlikkust tänu Eesti Energia inseneride kõrgele pädevusele ja pikale kogemusele ning uutele tehnoloogilistele võimalustele, mis on tööstust nutikamaks muutnud.

Suurinvesteering elektrijaama

Enefit Energiatootmise koosseisu kuuluvad Eesti elektrijaam, Balti elektrijaam, Eesti kõige efektiivsem ja uuem põlevkivil töötav Auvere elektrijaam ning õlitehased – Enefit 140 ja uue põlvkonna Enefit 280 õlitehas. Kokku on ettevõttes tööl üle 900 inimese.

“Meie viimase aja üks suuremaid investeeringuid on Eesti elektrijaama 8. ploki rekonstrueerimine, mis lubab suurendada põlevkivigaasi kasutamise võimekust. Põlevkivigaasi põletamise võimekuse suurendamine tähendab, et Eesti Energia hakkab üha efektiivsemalt tootma elektrit põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusest, põlevkivigaasist. Kokkuvõttes aitab projekt kasvatada energiatootmise efektiivsust ja vähendada keskkonnamõju,” kõneleb Kullamägi. 

Põlevkivigaasist saadavate kõrvalproduktide väärtuse kasvatamise projekti raames on tema sõnul käimas hange, mille kohaselt planeeritakse põlevkivigaasist bensiini eraldava seadme rajamist Enefit õlitehases. “Selle projekti lõpliku finantseerimise otsuse planeerime teha 2017. aasta lõpus,” lisab Kullamägi.
Tema sõnul jätkatakse ka protsesside digitaliseerimisega, mis annab täiendavat paindlikkust ja parandab majanduslikku tulemust.

Muutused ehitusjäätmete käitluses

Teise koha edetabelis saavutanud ATI Grupp OÜ tulemusi mõjutasid ehitusturul valitsev olukord ja ehitusjäätmete käitlussektoris toimunud muutused, kirjeldab ettevõte oma majandusaasta aruandes.

ATI Grupi põhitegevusaladeks on püsijäätmete vastuvõtt, kogumine ja vedu ning töötlus ja kõrvaldus Väo paekarjääri ehitusjäätmete käitluspaigas ning käideldud materjalide taaskasutusse suunamine. Muide, ettevõtte poolt Väo paekarjääri korrastamiseks ja ehitusjäätmete käitlemiseks 2016. aastal üleantud-vastuvõetud püsijäätmete kogused kasvasid võrreldes 2015. aastaga ca 44%.

Numbriliselt oli ettevõtte 2016. aruandeaasta müügituluks 3,65 miljonit eurot ja kasumiks 0,48 miljonit. Ettevõttes töötas aruandeperioodi lõpuks 18 inimest.

Paremad tulemused on ilma taga kinni

Edetabeli kolmandale kohale kerkis mullu 26. kohal olnud AS Anne Soojus, mille tootmisportfell koosneb kolmest osast: kaugküttevõrku soojusenergia tootmisest, elektri tootmisest ja jahutusenergia tootmisest.

Ettevõtte juhatuse esimees Mati Meos nendib, et kui soojuse ja jahutuse osa maht sõltub ilmastikust ja tehnilisest valmisolekust, siis elektritootmine on stabiilne ja sõltub vaid tehnika korrasolekust. Jahutuse maht on praegu veel Anne Soojuse tulemustes väikese osakaaluga, sest valdkonnaga pole veel kaua tegeletud.

“Soojusenergia nõudlus oli 2016. aastal suurem ja rahaliselt teenisime 2015. aastaga võrreldes rohkem kui ühe miljoni euro, millest tingituna kasvas ka kasum,” selgitab Meos. Üheks põhjuseks toob ta kaugküttevõrguga liituda soovijate arvu kasvu.

Tänavuse aasta kohta võib Meose sõnul öelda, et praegu on Anne Soojus eelarves prognoositud tasemel. “Sellest parema tulemuse võiksime saada tavapärasemast külmema talve puhul ja halvema tulemuse elektrijaama tõrgetega töö puhul,” möönab ta. 47 töötajaga ettevõttes on pidevalt päevakorras tootmistehnoloogia uuendamine ning edasised plaanid on suured: lisaks ühe väiketipukatlamaja tehnoloogia väljavahetamisele kavandatakse ka päikeseenergia elektrijaama rajamist.

 

Ideaalne oleks suur riiklik vee-ettevõte

“Tarbijad on saanud kvaliteetset teenust ja taskukohast veehinda nautida seni suuresti tänu toetustele,” ütleb Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) juht Vahur Tarkmees.

Veehinna arvutamist ja kehtestamist kontrollib Eestis konkurentsiamet. Ettevõtted saavad teha üksnes põhjendatud kulusid ja lisada hinnale lubatud tulukuse, mis on sel aastal 5,45%, ja suuri muutusi pole ette näha.

“Lisaks tegevuskuludele on veehinda lubatud arvestada tulukust ja amortisatsiooni kulu üksnes vee-ettevõtte enda poolt tehtud investeeringutest. Nii ELi kui riigi poolt saadud abirahadega soetatud varadelt amortisatsiooni ei arvestata ja tulu ei teenita. Raamatupidamislikult lähevad abirahadega tehtud investeeringud ettevõtte tulude poolele ja kajastuvad heade majandustulemustena,” selgitab Tarkmees, lisades, et on väga oluline mõista, et enamiku toetust saanud vee-ettevõtete suured kasuminumbrid on illusioon ega peegelda tegelikku majandusseisu.

“Toetuste drastiline vähenemine lähiaastatel väljendub raamatupidamislike kasumite vähenemises ja samm-sammult hakkavad majandustulemused peegeldama ettevõtete tegelikku olukorda. Vee-ettevõtete pankrott on võimalik, aga veeteenuse osutamine peab olema tagatud. Sellises dilemmas vee-ettevõtlus turul toimibki. Vastutus selle eest lasub kõigepealt vee-ettevõtetel, aga üldises plaanis kohalikel omavalitsustel, kelle omanduses on enamik vee-ettevõtteid, ja riigil, kelle käes on veeteenuse turu regulatsiooni hoovad.”

Tarkmehe sõnul tuleks stimuleerida väiksemate vee-ettevõtete koondumist suuremate linnade vee-ettevõtetega.
“Veeteenus peab jääma kättesaadavaks üle riigi. Kui turul tegutseb keskeltläbi 150 vee-ettevõtet, siis uuringu kohaselt on nõuetele vastavalt, taskukohase hinnaga ja riigipoolse toetuseta võimelised majandama maksimaalselt neli. Ideaalne lahendus oleks üks riiklik ettevõte.”

Vajalik on konsolideerumine

Tarkmehe sõnul annab haldusreform jõulisema suuna miniettevõtete ühinemisele suurematega. Kuna suuremahulised investeeringud on lähikümnenditeks tehtud, siis on stabiilsem ka veehind.

2017. aasta kaheksa kuuga on esitatud konkurentsiametile ainult neli hinnataotlust, 2016. aasta samal perioodil oli neid 13 ehk kolm korda rohkem.

“Ühinemine leevendab ka tööjõu palgakasvu ootusi,” ütleb liidu tegevjuht, prognoosides, et seoses haldusreformiga väheneb vee-ettevõtete arv kolmandiku võrra.

Praegu on veeteenuse müügimahud tema sõnul saavutanud stabiilsuse. Välja on selekteeritud jätkusuutlikumad, investeeringuid teostatakse järgnevatel aastatel enamasti omavahenditest. Toetusi saavad vähemjätkusuutlikud ettevõtted vastavalt keskkonnaministeeriumi ja KIKi regulatsioonile. KIK keskkonnaprogrammist on toetatud 58 projekti 15,2 miljoni euro eest ning Ühtekuuluvusfondist 4 projekti 6,2 miljoni euro eest.

2018. aasta lõpuks peaks jõustuma ka uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. “Ootame ühiskonnalt elavat arutelu vee-ettevõtluse suuremaks reformimiseks,” nendib Tarkmees.

 

Osale arutelus

  • Gerli Ramler, kaasautor

    Gerli Ramler, kaasautor

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara