Autor: Harro Puusild • 14. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Silindritootja BHC neli aastat arendust

Kait Lukka.
Foto: Harro Puusild
Viljandis hüdrosilindreid tootev BHC läbib praegu arenguprogrammi, mis hõlmab nii uut tootmishoonet ja kaubamärki kui ka tootmise digitaliseerimist. Programmi kestvus on kolm-neli aastat ja seni on investeeritud kaks miljonit eurot.

Hüdrosilindrite tootjal ASil BHC on käimas kolm-neli aastat vältav arenguprogramm, mille suur eesmärk on uuel tasemel tootmisvõimekuse ja tooteportfelli väljaarendamine ning keskendumine kõrgema lisandväärtusega toodetele ja eksporditurgudele, kirjutab ettevõte oma majandusaasta aruandes.

Üks arenguplaani osa on uuele ja suuremale tootmispinnale kolimine. Uus tootmishoone valmis augusti algul ja praegu on käimas kolimine. Hoones on tootmispinda kokku 2500 ruutmeetrit, millest 2000 jääb ettevõtte juhataja Kait Lukka sõnul hüdrosilindrite tootmiseks ja 500 uute omatoodete arendustegevuseks. Ta lisab, et äsja valminud tootmispind erineb eelmisest kardinaalselt ja vastab kõikidele tänapäevastele nõuetele.

Teine suur arenguplaani osa on kvaliteedi tõstmine ja uue omatoote väljaarendamine. Uue tehase rajamine oli eelduseks uue omatoodete sarja MFP (Mobile Floating Ponton) väljaarendamiseks. Tegemist on mitmeotstarbelise ujuvvahendiga, mille prototüüp peaks valmima 12 kuu jooksul. 

Investeeringute maht, mille sees on nii uue tootesarja arendamine kui ka tootmishoone, on umbes kaks miljonit eurot. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetas ettevõtte arenguplaani “Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetmest” 257 035 euroga.

Selleks, et MFP tootmisega alustada, on ettevõttel vaja saavutada ka MMO (Mining, Marine, Offshore) kvaliteedi- ja sertifitseerimisnõuetele vastavus, milleni tahetakse jõuda 2017. aastal. See tähendab, et juba selle aasta lõpuks peaks ettevõte valmis saama MMO nõuetele vastava tootesarja.

Kolmas arenguplaani osa on tootmise digitaliseerimine. “Arenguplaani kohaselt jätkatakse uutes ruumides lisaks hüdrosilindrite tootmisele ja omatoodete arendamisele ka tootmise digitaliseerimisega, eesmärgiga tagada kvaliteedi jälgimine ja kliendiraportite koostamine kõikides tootmisetappides,” ütles Lukka.

Kait Lukka, kolite uude hoonesse ja hakkate arendama uut tootesarja. Millised plaanid teil täpsemalt on?

Meie praegu kinnitatud arenguplaan vältab kolm-neli aastat ja on jaotatud kuueks alaetapiks. Esimene etapp näeb ette, et tootmine tuuakse üle uude tehasehoonesse ja korraldatakse ümber nii, et saaksime tuua turule oma tootesarja-kaubamärgi MMO (Mining Marine Offshore). Tahame tõsta praegu tootmises olevate toodete kvaliteeti vastavalt MMO turu nõuetele. Globaalselt on hüdrosilindrite turg laias laastus jaotatud kaheksaks. Praegu toodame näiteks metsa- ja põllumajandusele (Industrial Equipment ja Agricultural & Forestry). Järgmised turud, kuhu tahaksime siseneda, on kaevandused (Mining), naftatööstus (Oil & Gas) ja laevandus (Marine).

Uute turgude kvaliteedinõuded on tunduvalt kõrgemad võrreldes sellega, mida praegu pakume. Põhimõtteliselt hakkame pakkuma praegustele ja tulevastele, metsa- ja põllumajandussektori klientidele kvaliteetsemat toodet. Sellele lisaks on kavas hakata tootma uut kaubamärki MFP (Mobile Floating Ponton). Tegemist on ujuvvahendiga, mis peab vastama laevandussektori kõrgetele kvaliteedinõuetele.

MMO kaubamärgi taotlus on sisse antud ja praegu ootame selle kinnitamist. Aasta lõpuks tahaks pakkuda oma kaubamärgi alt kõrgema kvaliteediga hüdrosilindrit – MMO –, ja lähikuudel alustada uue omatoote – MFP – prototüübi valmistamist. Heal juhul oleme selle aasta lõpuks või järgmise aasta esimeses pooles sellega valmis. Tegemist on MFP prototüübiga, millega tahaksime jõuda testtooteni, et saaksime selle enne sihtturule saatmist suunata meie oludesse testimiseks, sest see on mõeldud ka jää peal liikumiseks. Ehk sisuliselt MMO on kõrgema kvaliteediga hüdrosilinder ja MFP on uus omatoode.

Üks meie arenguplaani osa on ka tootmise digitaliseerimine nii, et tootmisprotsess oleks teatud etappides ka kliendile jälgitav. Tahame, et kliendil oleks väärtusi või kvaliteedikontrolle ta oma toodetele tahab. Need valikud peaks olema digitaalses keskkonnas, nii et klient saaks linnukesega märkida, mida täpselt soovib. Protsesside digitaliseerimiseks on meil leping tarkvaraarendajaga.

AS BHC

Toodab hüdraulilisi jõuseadmeidOmanikud võrdselt SMG Invest OÜ (Sven Mänd) ja Toompuu OÜ (Kait Lukka)Tehase juht Madis AgurJuhataja Kait LukkaKäive 2016. aastal 1,7 mln eurot, kasvas aastaga 5,1%Ekspordib 95% toodangustÄrikasum 2016. aastal 143 040 eurot, aastaga ligi kolmekordistusTöötajaid 25

Kas teil on plaan investeerida ka uutesse seadmetesse selle käigus?

Seadmepargi täiendamisega oleme juba alustanud ja lähima viie aasta vajadus on praegu tagatud. Võib-olla on vaja mõne seadme väljavahetamist uuema vastu.

Oma teates ütlesite, et uue omatoote MFP sihtturud on Kanada ja USA?

Jah, meil on konkreetne kokkulepe prototüüpide vastuvõtmiseks Ameerikas. Nende tagasisidest sõltub palju, aga näen turgu ka Skandinaavias ja Euroopas. MFP on suhteliselt multifunktsionaalne ja rohkete kasutusvõimalustega, konkreetse kliendi tagasisidest sõltuvalt saame seda tema vajadustele vastavaks kohandada.

Kes teie suurim klient praegu üldiselt on?

Meie suurimateks klientideks on metsa- ja põllutöömasinate valmistajad. Meie silindreid paigaldatakse seadmetele, mida eksporditakse Skandinaaviasse ja Euroopasse. Otseekspordiks läheb 12–13%, peamiselt Soome ja Lätti. Eestisse jääb toodangust vast 5%.

Teie uues majas on 2500 ruutmeetrit pinda. Kas maja on teie oma ja kui kaua hinnanguliselt sellest pinnast piisab?

Jah, BHC on uue maja omanik. Praegu on ruumivajadus tagatud viieks aastaks. Meil on krunt kokku kolm hektarit ja vajadusel võime hoonele paar tuhat ruutmeetrit juurde ehitada. Uus hoone on nii ehitatud, et idatiival on võimalik väga lihtsalt juurdeehitus teha. Võrdluseks: meil on praegu 25 töötajat, aga riietusruumid võimaldavad mahutada kuni 50 inimest.

Millal inimesi juurde on vaja?

Me oleme viimasel poolaastal kolm inimest juba võtnud ja see on pidev protsess. Lähtume jooksvalt tootmismahtude kasvust ja vajadusest, mõnel juhul tuleb suure tõenäosusega otsustada ka allhanke kasuks.

Praegu investeerisite kaks miljonit eurot. Kui palju kogu arenguplaani elluviimine maksab?

Edasine sõltub sellest, kuhu me mingi etapi lõpus jõuame. Oleme valmis tegema lisakulutusi ja vajadusel oleme valmis kaasama ka investoreid.

Millised on tööstussektori probleemid Viljandis?

Viljandis on palju metalliga tegelevaid ettevõtteid ja põhiliseks probleemiks on kvaliteetne tööjõud. Meil õnneks ei ole sellist suurt hüppelist töötajate vajadust olnud. Meil on koostöö töötukassaga – oleme nende lepinguline partner ja anname neile teada oma poolaasta vajadusest. Nemad pakuvad välja kandidaadid, keda ka koolitavad. Kolm-neli kuud hiljem saame koolitatud inimese. Oleme siiani saanud neli inimest ja tase on olnud hea.

Meil on Viljandis olemas metallitöö klaster, aga koostöö erinevate metalliettevõtete vahel võiks olla paremgi. Viljandi piirkond on suurte turgude jaoks sisuliselt üks väike tootmispiirkond.

Euroopa majanduse üldine olukord lisab aga kõvasti optimismi. Euroopa regiooni hüdrosilindrite sektor on põhjas ära käinud ja 2016. aasta lõpuks oli turumaht samal tasemel nagu 2008. aastal ehk umbes kuus miljardit eurot. Meie Eesti ja Soome kliendid plaanivad prognooslepingutest lähtuvalt kuni 15% kasvu ja rahvusvaheliste analüütikute prognoosid näitavad lähimal viiel aastal maailma hüdrosilindrite turumahu kasvuks 5%.

Meie käive kasvab tänavu kuni 15% – sellises tuules oleme viimastel aastatel liikunud.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077