Autor: Tööstusuudised.ee • 15. august 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta kõrgeim

Tööstussektor tunneb töökätest puudust.
Foto: Raul Mee
Töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatas statistikaamet esmaspäeval. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jätkub tööealiste inimeste arvu aeglane vähenemine, kuid tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) on jäänud samaks (702 000). Hõivatute arv kahanes 3500 inimese võrra ja mitteaktiivsete arv 6200 inimese võrra, olles 2017. aasta II kvartalis hinnanguliselt vastavalt 653 500 ja 274 000.

Tööjõus osalemise määr kasvas II kvartalis peamiselt töötute lisandumise tõttu, mille üheks põhjuseks saab pidada seni mitteaktiivsete inimeste aktiveerumist. Töövõimereformi tulemusel on viimasel paaril aastal vähenenud haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivne olemine. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga oli II kvartalis haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivseid 5700 võrra vähem. Viimase kümne aasta jooksul on järjest vähenenud tööturult õpingute tõttu eemal olijate arv. Siin mängib rolli pigem kasvav soov õpingute ajal töötada või töötamise kõrvalt õppida, mitte aga õppijate osatähtsuse vähenemine. Viimase 20 aasta kõrgeimas tööjõus osalemise määras on oma osa ka vanemaealiste (50–74-aastased) mitteaktiivsuse jätkuval vähenemisel. Vanemaealiste tööjõus osalemise määr oli 60,7% ja töötuse määr 5,1%.

Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga, mil töötute arv oli suhteliselt väike, lisandus II kvartalis 10 600 töötut. Aastataguse ajaga võrreldes on muutus väiksem – töötute arv suurenes 3700 inimese võrra, jõudes 49 000ni, mis on vähem kui näiteks 2016. aasta III kvartalis. Töötuse määr oli tänavu I kvartalis 5,6%, II kvartalis 7% ja eelmise aasta II kvartalis 6,5%. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 5% ning mitte-eestlastel 11%.

Kõige kõrgem tööhõive määr oli ootuspäraselt 25–49-aastaste meeste seas (88%). See on üks protsendipunkt vähem kui 2016. aasta II kvartalis. Samas vanuses naiste tööhõive määra tõus jäi alla ühe protsendipunkti ja oli 2017. aasta II kvartalis 77,3%.

Põhitöökohal täis- ja osaajaga töötamise osatähtsus ning vaeghõive osatähtsus on aastaga muutunud alla 0,5 protsendipunkti. Osaajaga töötajaid, kes sooviksid töötada praegusest rohkem (vaeghõivatuid), oli 2017. aasta II kvartalis 5000.

Kokkuvõtteks saab öelda, et tööturu näitajates oli väikeseid kõikumisi, kuid mitte midagi ebaharilikku ja 2017. aasta II kvartal suuri muutusi ei toonud.

 

KOMMENTAAR

Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist: 

Esimeses kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase kaheksa aasta suurim. Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur veerandi tööstus- ja teenindusettevõtete hulgas ning lausa poolte ehitusettevõtete seas. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks.

Hõivatute arv vähenes teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes veidi, 3500 inimese võrra. Töötajate arv alanes avalikus sektoris ja põllumajanduses. Avaliku sektori hõivet mõjutavad riigipoolsed reformid. Haridusega seotud töötajate arvu languse taga võib olla õpilaste arvu vähenemine üldhariduskoolides maapiirkondades ja kõrgkoolides üle Eesti. Aasta teisel poolel peaks hõivatute arv Swedbanki hinnangul eelmise aastaga võrreldes taas suurenema, kuna suurem majandusaktiivsus nõuab rohkem töökäsi.

Tööpuuduse määr kasvas teises kvartalis Elmiku sõnul oodatult. Töötute arv suurenes aastaga ligi 4000 inimese võrra. Töötute arvu tõusu taga on töövõimereform, mis motiveerib tervislikel põhjustel tööturult eemal olnud inimesi tööd otsima. Töötukassa andmed näitavad, et juulis oli registreeritud töötuid aastatagusega võrreldes kümnendiku võrra rohkem, kuna töövõimereformi tõttu kahekordistus vähenenud töövõimega töötute arv. Samas ülejäänud töötuid oli aastatagusest 7% võrra vähem.

Tööturult eemal olevate inimeste arv vähenes aastatagusega võrreldes 6000 inimese võrra. Langes õpingute ja laste kasvatamise tõttu tööturul mitteaktiivsete arv. Mitteaktiivsuse vähenemist soodustab töökäte puudus. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemise jätkumist.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077