26. september 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kommunaalmajanduse TOP3: Tallinna Elektrijaama tulem sõltub elektriturust

Utilitase suuromanik Kristjan Rahu.
Foto: Eiko Kink
Edetabeli kolmandale kohale platseerus Tallinna Elektrijaam, millesse investeeritud 90 miljonit eurot on üks olulisemaid investeeringuid Eesti energeetikamaastikul viimase kümnendi jooksul.

Tallinna Elektrijaama juhi Andres Taukari sõnul on tegemist Euroopa ühe tõhusaima kaasaegse koostootmisjaamaga, mis katab olulise osa Tallinna kaugküttevõrgu ener­gia­vajadusest. Suur investeering on mõjunud positiivselt soojusenergia hindadele ja aidanud saavutada riiklikke taastuvenergia- ja energiatõhususe eesmärke.

OÜ Tallinna Elektrijaam

Omab biokütusel töötavat soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama, mida käitab Väo Hake OÜ. Ehitab tütarfirma Auragen OÜ kaudu teist, kohalikul ja taastuval tahkekütusel töötavat koostootmisjaama.Asutatud 2003Omanik Utilitas OÜ (suuromanik Kristjan Rahu)Juht Andres TaukarKäive 2015. aastal 28,7 mln eurot, vähenes aastaga 1,6%Ärikasum mullu 9,29 mln eurot, kasvas aastaga 5%Töötajaid 2

Väos asuva koostootmisjaama installeeritud elektriline võimsus on 25 MW ja soojuslik võimsus 67 MW. Ettevõtte planeeritud elektritoodang on kuni 180 ja soojustoodang kuni 480 gigavatt-tundi aastas.

Soojusenergiat müüakse samasse Utilitase kontserni kuuluvale Tallinna Küttele ja elektrit NordPooli energiabörsile. Jaama majandustulemused sõltuvad palju elektrituru olukorrast ning energianõudlusest, seega aastad ei pruugi olla vennad ning käibe ja kasumi dünaamikat tuleb vaadata langevate energiahindade perspektiivis.

“Tõenäoliselt ei ole me kohta edetabelis ära teeninud, sest regulatsiooni eripäradest tulenevalt ei anna üksikute aastate lõikes arvestatud kasum adekvaatset pilti ettevõtte tulemustest. Nimelt loeb konkurentsiamet energiatootmisüksustele tasuvusperioodiks 25 aastat ja vastavalt sellele arvestatakse kulumit. Teisalt sätestab seadusandlus taastuv­energia tootjate toetusperioodiks 12 aastat ja tootjad saavad sõlmi­da kaugküttevõrguga samuti ainult kuni 12aastaseid lepinguid,” selgitab Taukar.

Seetõttu on selliste tootjate olukord esimese aastatosina möödumisel enam kui küsitav ja toetusperioodi lõppemine mõjutab oluliselt majandustulemusi.

21. septembril ilmus kommunaalmajanduse TOP, mille kolmandale kohale tuli Tallinna Elektrijaam. Loe lisaks, kuidas õnnestus Viimsi Veel esikoht ja Tallinna Veel teine koht saavutada.  

Autor: Gerli Ramler, kaasautor

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077