Tööstustel puudub võimalus tõsta hindu

Konjuktuuriinstituudi küsitluse järgi on ligikaudu kolmveerand tööstusettevõtest seisukohal, et tööstustoodangu hinnatõusuks enam ruumi ei ole.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toob täna avaldatud tootjahindade statistika kommentaaris välja, et Eesti Konjuktuuriinstituudi märtsi küsitluse järgi prognoosib kolmveerand tööstusettevõtest tootjahindade püsimist praegusel tasemel. Hinnatõusu lähikuudeks eeldas 18% küsitletutest, ehk peaaegu sama palju kui aasta esimestel kuudel. Keskmisest kõrgemad ootused hindade kasvuks olid toiduaine- ja joogitööstuses, kummi- ja plastitööstuses ning masinatööstuses. Samas on toiduainetööstuses hinnatõusu prognoosivaid ettevõtteid jäänud viimastel kuudel pidevalt vähemaks.

Statistikaameti andmetel kerkisid tööstuses tootjahinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes keskmiselt 0,1%, aastane hinnatõus ulatus 2,9%-ni. Samas suurusjärgus on hinnad muutunud Euroopa Liidus tervikuna. Stabiliseerunud on ka ekspordihinnad, kuid importsisendid kallinesid jätkuvalt kiires tempos.

Keskmisest oluliselt kõrgem hinnatõus iseloomustas märtsis endiselt toiduainetööstust, olles eelmise aastaga võrreldes kasvanud 7,3% ja keemiatööstust, kus on hinnad aastaga kasvanud 8,6%. Toiduainetööstuses on vedanud kasvu kala ja liha töötlemine. Aastaga on tugevasti tõusnud liha kokkuostuhinnad. Keemiatööstus on jälginud nafta hinna muutusi. Märtsis kerkis aastane hinnatõus üle 5% veel mööblitööstuses. Teistes harudes olid hinnad üldiselt paar-kolm protsenti kõrgemad, pabertoodete ja elektriseadmete tootmises on toodang aastaga odavnenud, kirjutas Mario Lambing majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talitusest.

Märtsis jätkus ekspordihindade aastase kasvutempo pidurdumine 3,0%ni ja eelmise kuuga võrreldes olulisi muutusi nende osas ei toimunud. „Olukord välisturgudel ei lase Eesti eksportööridel oma kaupade hindu tõsta, et püsida konkurentsivõimelisena,“ leidis Lambing.

Impordihinnad tõusid kuises võrdluses 1,2%, kuid aastane hinnakasv jäi sarnaselt veebruariga 6,1%-le. Impordihindade muutust mõjutas taas enim nafta maailmaturuhinna tõus.

Enim tõusid aastaga ja ka kuises võrdluses ekspordihinnad toiduainetööstuses, vastavalt 11,7% ja 4,0%. Osaliselt võis seda mõjutada hindade tõus kalatööstuses, kus suur osa toodangust läheb ekspordiks. Mõnevõrra kiirenes ka ekspordihindade aastakasv keemiatööstuses (8,8%ni), tulenevalt toormehindade tõusust. Aastaga on väljaveohinnad enam langenud metsamajanduses, metallitootmises ja elektroonikatööstuses. Esimeste osas jäi langus 6-7% piiresse, elektroonikatoodete hinnad kahanesid keskmiselt 4%.

Naftasaaduste sisseveohinnad tõusid aastaga veebruaris-märtsis keskmiselt veerandi võrra. Kuine kasv pidurdus siiski märtsis veebruariga võrreldes poole võrra ja ulatus 4,6%ni. Jätkus keemiatoodete impordihindade aastase kasvutempo aeglustumine 6%-le, kuid selle taga on suuresti aastatagune kõrge võrdlusbaas, mil nende hinnad tõusid aastaga kolmandiku võrra. Sarnaselt ekspordihindadega olid märtsis jätkuvalt langustrendil elektroonikatoodete impordihinnad.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara