Autor: Mait Kraun • 20. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: sanktsioonid panid tööstusmetallid tõusma, nafta teeb uusi tippe

Foto: Pixabay
Nädala börsiuudised: võimalikud sanktsioonid panid tööstusmetallid tõusma; nikkel jõudis nelja aasta tippu; alumiinium jätkab pöörast hinnatõusu; BHP vähendas tootmisprognoose; rauamaak odavneb; nafta hind püüab uusi tippe.

Sellel nädalal mõjutas tööstustoorainete turgu eelkõige USA võimalikud sanktsioonid Venemaa vastu. Võimalik, et sanktsioonide nimekirja satuvad ka tööstusmetallide tootjad, mis pani sisuliselt kõik metallid kallinema. Suurimad tõusjad olid nikkel ja alumiinium – metallid kallinesid vastavalt üle 7 ja 9 protsendi.

Üks Venemaa alumiiniumitootja – Rusal – on juba sanktsioonide nimekirja pandud ning alumiinium on selle uudise järel loetud nädalatega kallinenud umbes 25 protsenti.

Nafta jõudis aga ligi nelja aasta kõrgeima tasemeni, mis on ka bensiini hinnad tõusma pannud. Bensiini tonnihind on ületanud maailmaturul 700 dollari taseme.

Nikkel jõudis viimase nelja aasta tippu

Nikli hind tõusis ka sellel nädalal ning jõudis kõrgeima tasemeni alates 2014. aasta detsembrist, sest kardetakse, et Venemaa niklitootja Norilsk Nickel pannakse Venemaa pihta suunatud sanktsioonide nimekirja.

Samal põhjusel tõusid alumiiniumi hinnad eelmisel nädalal viimase 30 aasta kiireimas tempos, vahendab MarketWatch.

Nikli tonnihind tõusis kolmapäeval enam kui 1000 dollari võrra, mis on viimase kuue ja poole aasta suurim tõus. Neljapäeval lisas nikkel veel 4 protsenti. Tõsi küll, reedel toimus küllaltki korralik langus, aga nädala lõikes kallines metall kokku 7,2 protsenti, 15 074 dollarini tonnist.

„Spekuleeritakse, et Norilsk võib sattuda USA Venemaa vastaste sanktsioonide nimekirja,“ ütles S&P Global Platts Metals Daily peatoimetaja Anthony Poole.

Kui nikli hinnatõus jätkub, siis võivad ostjad muutuda väga aktiivseks, et kindlustada madalam ostuhind.

Turg võidakse pea peale pöörata

„See võib turu pea peale pöörata, arvestades seda, et nikli ja koobalti nõudlus on elektriautode, nutitelefonide ja akude tõttu tugev. Niklit kasutatakse ka lennunduses ja tööstuslikes gaasiturbiinides,“ lisas Poole.

Aprilli alguses kehtestas USA rahandusministeerium Venemaa ettevõtetele ja indiviididele uued sanktsioonid, sest väidetavalt „õõnestab Venemaa lääneriikide demokraatiat“ ning tegeleb küberrünnakutega. Sanktsioonide nimekirja sattus ka Venemaa alumiiniumitootja United Co. Rusal, mis toodab 7 protsenti maailma alumiiniumist.

Rusali vastu suunatud sanktsioonid on juba praegu tõstnud alumiiniumi hinnad viimase kuue aasta kõrgeima tasemeni. Sellel nädalal kallines alumiinium lausa 9,4 protsenti ja tonnihind on juba 2535 dollarit.

Investeerimispanga Goldman Sachsi analüütikud usuvad, et alumiiniumi hind võib lähiajal tõusta lausa 3000 dollarini tonnist.

„Maailma suuruselt teise tootja pihta suunatud sanktsioonid on turgu dramaatiliselt mõjutanud,“ teatasid panga analüütikud kolmapäeval. „Kui lahendusi ei leita, siis jõuab hind 2800-3000 dollari vahemikku küllaltki kiiresti.“

BHP vähendas rauamaagi toodanguprognoosi

Kaevandushiid BHP Billiton vähendas oma rauamaagi toodanguprognoosi – põhjuseks eelkõige raudteede mahalaadimise süsteem, vahendab mining.com.

Kaevandaja vähendas 2018. majandusaasta toodanguprognoosi 272-274 miljoni tonnini. Varasemalt oli prognoos 275-280 miljonit tonni. Ka vase toodanguprognoosi alandati.

BHP rauamaagi tootmine kasvas esimeses kvartalis 67 miljoni tonnini. Eelmisel aastal oli toodang 62 miljonit tonni.

Vase hind kallines sellel nädalal koos teiste toorainetega – kokku 2,5 protsenti, 6987 dollarini tonnist.

Rauamaagi hind on viimasel ajal aga tublisti langenud, sest turuosalised ootavad pakkumise kasvu, mis on tingitud eelkõige kõrgematest hindadest. Paljud tootjad suudavad 70 dollarise hinnaga kasumlikult toota ning kaevandusi taasavatakse.

Teistest toorainetest kallinesid tina ja tsink vastavalt 2,1 ja 3,8 protsenti. Kummagi tonnihind maksis nädala lõpuks vastavalt 21 470 ja 3236 dollarit.

Nafta hind tõusis uue tipuni

Nafta hind jõudis neljapäeval kõrgeima tasemeni alates 2014. aastast – Brent ületas 74 dollari taseme ja see aitas ka naftafirmade aktsiatel kallineda, vahendab Financial Times.

OPECi ja Venemaa tootmiskärped on aidanud naftal viimase 16 kuu jooksul kallineda. Hiljutisele tõusule on hoogu juurde andnud geopoliitilised riskid – olgu selleks Venezuela majanduslangus või sanktsioonide võimalik kehtestamine Iraanile.

Brenti toornafta kallines nädalaga 2,9 protsenti ja WTI lisas 2,2 protsenti. Kummagi barrel maksis reede keskpäevaks vastavalt 74,06 ja 68,53 dollarit.

„Praegu toimub väga kiire transformatsioon – kui varem oli ülepakkumine, siis nüüd on defitsiit ja varude vähenemine uus reaalsus,“ ütles Ashburton Global Energy Fundi juht Richard Robinson.

Nafta hinnatõus on meelitanud investorid ka energiaaktsiaid ostma. S&P 500 indeksi energiasektor on aprillis kallinenud 9 protsenti, samal ajal on S&P 500 kallinenud umbes 2,6 protsenti.

Bensiini maailmaturu hind tõusis 1,6 protsenti, 709 dollarini tonnist.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077