Autor: Mait Kraun • 28. detsember 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vase hind tõusis, sest dollar odavnes ning investorite huvi riskantsemate varade järele on veidi taastunud. Enamus tööstusmetalle on aga jätkuvalt surve all, sest detsembris on aktsiaturud märkimisväärselt langenud ning survestavalt mõjub ka nafta odavnemine.Kulla hind tõusis viimase kuue kuu tippu, sest mure globaalse majanduse pärast on kasvanud ning Föderaalreservilt oodatakse aina tagasihoidlikumat suunda intresside tõstmisel.Nafta jaoks oli nädal väga volatiilne – kui ühel päeval langesid hinnad 7 protsenti, siis järgmisel tõusid jälle ligi 10 protsenti. Nädal lõpetati aga miinuses ning bensiini hind on mõne kuuga odavnenud juba 40 protsenti.

Vase hind tõusis

Vase hind tõusis sellel nädalal esmakordselt viimase viie nädala jooksul, sest globaalsed aktsiaturud on taastumas ning investorite huvi riskantsemate varade järele on tõusnud. Lisaks sellele aitas kaasa ka dollari odavnemine.

Vase hind tõusis nädalaga kokku 0,5 protsenti, 6026 dollarini tonnist. Tõsi, selle aasta lõikes püsib vask jätkuvalt küllaltki madalal tasemel, sest investorid muretsevad globaalse majanduse tuleviku pärast.

Aasta algusega võrreldes on vask odavnenud 17 protsenti. Peamiselt muretsetakse Hiina majanduskasvu aeglustumise pärast, sest riik moodustab maailma vasenõudlusest rohkem kui poole.

“Dollar on nõrgenenud ja aktsiad taastuvad. See aitab metallidel kosuda,” ütles investeerimisfirma Julius Baeri analüütik Carsten Menke. Ta lisas, et Hiina kehvem nõudlus tähendab, et erilist hinnatõusu vase puhul järgmisel aastal oodata ei ole.

Tööstusmetallid odavnesid koos aktsiatega

Tõsi, dollar on odavnenud, aga sisuliselt kõik tööstusmetallid peale väärismetallide ja vase olid sellel nädalal odavnemas. Ka aktsiaturud on veidi taastunud, aga detsembris on turgudel läinud jätkuvalt väga kehvasti, mis hoiab surve all ka metallide hindu.

Tsingi hind langes 1,4 protsenti ja nikkel kaotas 1,9 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 2515 ja 10 683 dollarit.

Alumiinium taandus 2,8 protsenti ja tina kukkus 0,1 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 1865 ja 19 308 dollarit.

Paremini läks rauamaagil, mille tonnihind tõusis nädalaga 1,1 protsenti, 72,3 dollarini.

Kulla hinnatõus saab hoogu juurde

Kulla hind tõusis reedel viimase kuue kuu kõrgeima tasemeni, millele aitas kaasa dollari nõrgenemine ning aktsiaturgude volatiilsuse kasv, vahendab Reuters.

Kulla hind kallines nädala lõikes 1,7 protsenti, 1278 dollarini untsist. Vahepeal käis hind ära ka 1282 dollari juures, mis on kõrgeim tase alates 19. juunist.

“Kulla hinnad tõusid, sest turgude meeleolud on heitlikud, võlakirjade tootlus langeb ning Föderaalreservi intressitõusudele panustatakse aina vähem. See muutis rahavoogu mitte pakkuva kulla atraktiivsemaks,” ütles investeerimisfirma DailyFX valuutastrateeg Ilya Spivak.

Finantsturgudel oodatakse, et USA majanduskasv hakkab järgmisel aastal intressimäärade tõusu tõttu aeglustuma. USA tarbijate kindlustunne langes detsembris viimase kolme aasta kiireimas tempos, mis näitab, et ka tavatarbijad on majanduse pärast mures.

Spivak ütles, et globaalse majanduse väljavaade on kehvemaks muutunud, USA ja Hiina vahel käib jätkuvalt kaubandussõda ning Brexit tekitab ebakindlust. “Need faktorid võivad kulla hinna 2019. aastal tõusma panna,” ütles Spivak.

Naftal oli erakordselt volatiilne nädal

Nafta- ja bensiinihindade jaoks oli see nädal väga volatiilne, aga nädal lõpetati langusega.

Kui jõululaupäeval kukkus nafta hind ligi 7 protsenti, siis kolmapäeval tõusis see juba ligi 10 protsenti. Nädala lõpus hakkas hind aga uuesti langema.

Nädala lõikes langes Brenti toornafta seega 2,9 protsenti ja WTI kaotas 1,3 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 52,79 ja 45,44 dollarit.

Nafta hinnad on langema pannud mure liigsete varude pärast. Suurimad tootjad USA, Venemaa ja Saudi Araabia on viimastel kuudel pumbanud rekordilises koguses naftat. Samal ajal on värskete prognooside järgi oodata 2019. aastal nafta nõudluse kasvu aeglustumist.

Detsembri alguses peetud OPECi ja teiste naftatootjate tippkohtumisel leppisid osalejad kokku pühkida järgmise aasta esimese kuue kuu jooksul turult 1,2 miljonit barrelit naftat päevas.

Samas kokku lepitud kuue kuu pikkune naftakärbe ei ole veel alanud, kui tootmise suuremad vähendajad on tõotanud kärpeid juba pikendada või süvendada, selgus pühapäeval.

Bensiin odavneb edasi

Rotterdamis kaubeldava 95 bensiini hind langes nädalaga 3,5 protsenti ja tonn maksab 452 dollarit. Diislikütus odavnes 4,2 protsenti ja kerge kütteõli langes 3,5 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 512 ja 494 dollarit.